4-15-7991/37 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

4-15-7991

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.detsember 2015.a. Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-15-7991 Kohtunik Reena Undrest Väärteoasi

J.L

ja S.H

kaebus

Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a. otsustele väärteoasjas nr 940015001181 Menelusosalised, esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalesid: Menetlusalused isikud:

1)

J.L

2) S.H

menetlusaluste isiku kaitsja Meelis Krautmann te

Kohtuväline menetleja Keskkonnainspektsiooni (Kopli 76 Tallinn) idla esindajad Aare Aavik ja Väino Va 18.11.2015.a.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a. otsus väärteoasjas nr 940015001181, millega J.L-i karistati kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses so 600 eurot.

2. Teha asjas uus otsus,

millega karistada J.L-i kalapüügiseaduse § 75 lg 1 järgi rahatrahviga 25 so 100 eurot. trahviühiku ulatuses

3. rahuldada osaliselt.

J.L kaebus

4. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a. otsus väärteoasjas nr 940015001181, millega S.H karistati kalapüügiseaduse § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses so 600 eurot.

5. Teha uus otsus, millega karistada S.H kalapüügiseaduse § 75 lg 1 järgi rahat so 100 eurot. rahviga 25 trahviühiku ulatuses

4-15-7991

6. S.H kaebus rahuldada osaliselt.

7. :

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb asitõendid

3 vähimõrda ja 2 vähinatta tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S.H-le.

8. KPS § 89 lg 3 ja KarS § 83 lg 6 alusel konfiskeerida asitõendina hoiule võetud 126 jõevähki ning kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

9.

Menetluskulud so kaitsjatasu jääb menetlusaluste isikute enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kohtumenetluse pool vandeadvokaadist esindaja vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsioonõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtuotsus on kuulutatud ja u Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantseleis asukohaga Lossi 2 Pärn Kuressaares tutvumiseks kättesaadav alates 10.12.2015.a. kell 16.00. Kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast alates 10 päeva jooksul (VTMS § 203 lg 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE

KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon koostas 12.augustil 2015 väärteoprotokolli, milles sisalduva teokirjelduse kohaselt J.L püüdis 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M V külas jõest isikute grupis koos S.H-ga jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 5 lõiget 1 ja §

22 lõiget 1. Väljapüütud 126 st jõevähist olid 50 alamõõdulised. Sellega rikkus J.L - KPS § 10 lõiget 1. KPS § 71 lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük KPS raske rikkumine. Väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 75 lg 1 ja § 85 lg 1 järgi.

2. Keskkonnainspektsioon koostas 12.augustil 2015 väärteoprotokolli, milles sisalduva teokirjelduse kohaselt S.H püüdis 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell

01.00 Saare maakonnas L vallas M V külas jõest isikute grupis koos J.L-iga jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 5 lõiget 1 ja §

22 lõiget 1. Väljapüütud 126 st jõevähist olid 50 alamõõdulised. Sellega rikkus J.L - KPS § 10 lõiget 1. KPS § 71 lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük KPS raske rikkumine. Väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 75 lg 1 ja § 85 lg 1 järgi.

3. Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2015 otsusega karistati J.L-i KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Keskkonnainspektsioon otsustas konfiskeerida ja hävitada asitõendina hoiule võetud 126 jõevähki, 3 vähimõrda ja 2 vähinatta.

Otsuse põ J.L-i jõevähi (sh alamõõduliste) püüdmine ilma hjenduste kohaselt on

vähipüügiloata tõendatud päringute statistika, kala loendamise akti, sündmuskoha vaatluse protokolli, S.H-na ülekuulamise protokolli, asitõendi vaatluse protokolli ja J.L ülekuulamise protokolliga.

4-15-7991

4. Keskkonnainspektsiooni 10.septembri 2015 otsusega karistati S.H KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, s.o 600 eurot. Keskkonnainspektsioon otsustas konfiskeerida ja hävitada asitõendina hoiule võetud 126 jõevähki, 3 vähimõrda ja 2 vähinatta.

Otsuse põhjenduste kohaselt on S.H-na jõevähi (sh alamõõduliste) püüdmine ilma vähipüügiloata tõendatud päringute statistika, kala loendamise akti, sündmuskoha vaatluse protokolli, S.H-na ülekuulamise protokolli, asitõendi vaatluse protokolli ja J.L ülekuulamise protokolliga.

5.

J.L ja S.H esitasid Keskkonnainspektsiooni otsuste peale kaebused maakohtule ise , milles taotlevad otsuste tühistamist subjektiivse süüteokoosseisu puudum tõttu. Kaebuste põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

5.1. Kaebajate sõnul olid nad koos 03. vähipüügil jõel. S.H augustil 2015. a. V

oli eelneval soetatud keskkonnametist vähipüügiluba. Vähipüügiluba oli välja antud 04.

augustiks 2015. aastaks. Kaebajad ajasid enda väitel kuupäevad ja läksi vähki segamini d püüdma ekslikult päev varem, st 03.augustil 2015. J.L oli S.H vägipüügil kaasas. Nad olid püüdnud vähke paar tundi, kui tulid 2 inspektorit, kellest üks oli Aare Aavik. Loa kontrollimisel selgus, et nad olid tulnud päev varem vähipüügile. Inspektorid võtsid vähid ära ja käskisid anda kirjalikud ütlused. Nad ütlesid ette, mida kirjutada. Kirjutati välja neil

kutse ilmuda keskkonnainspektsiooni Saaremaa osakonda 12. augustiks 2015, kus neid menetlusaluse isikuna üle kuulati ja koostati väärteoprotokoll ning esitati kirjalik nõue vähipüügiga keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks. Mõlemad kaebajad esitasid vastulause, mis jäeti arvestamata. Selgusetuks on jäänud see, loeti üldse

miks teda vähipüüdjaks. nõus sellega, et põhjusta vähipüügiga Kaebajad ei ole nad sid keskkonnakahju,

mis tuleb hüvitada. Kui oli selgunud, et tulnud vähipüügile loetud tunnid varem, nad olid

saanuks vähid jõkke tagasi lasta onfiskeerisid vähid. , kuid inspektorid k Seega keskkonnakaitseinspektorid tekitasid olukorra, kus vähke ei saanud enam tagasi jõkke lasta. Neile ei antud vähkide konfiskeerimise kohta ühtegi dokumenti, samuti ei koostatud kohapeal sündmuskoha vaatlusprotokolli, mida hiljem ile näidati Ke ne skkonnainspektsiooni Saaremaa büroos. Ka ei suletud vähikotti plommiga, need toimingud on tehtud tagantjärele.

5.2. 17.11.2015 esitatud kaebuse täienduses paluvad J.L ja S.H:

1. ni 10.09.2015.a ots Tühistada Keskkonnainspektsioo us J.L-i väärteoasjas nr 940015001181 KPS § 85 lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsus J.L-i väärteoasjas nr 940015001181 osas, millega konfiskeerit - - i KPS § 89 lg le 3 ja § 83 lg le 6 asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki ja 3 vähimõrda ja 2 vähinatta.

3. Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotlevad kaebajad alternatiivselt vähendada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 940015001357

KPS § 85 lg 1 järgi J.L-ile määratud karistust 130 trahviühiku võrra või piirduda suulise hoiatamisega.

4. Tühistada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsus S.H väärteoasjas nr 940015001181 KPS § 85 lg 1 järgi ning lõpetada selle teo osas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 5. ni 10.09.2015.a otsus S.H Tühistada Keskkonnainspektsioo väärteoasjas nr 940015001181 osas, millega konfiskeeriti KPS § 89 lg le 3 ja § 83 lg le 6 asitõenditena hoiule - - võetud 126 jõevähki ja 3 vähimõrda ja 2 vähinatta.

6. b kaebaja alternatiivselt Juhul kui maakohus väärteomenetlust ei lõpeta, siis taotle vähendada Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsusega väärteoasjas nr 940015001181

4-15-7991

KPS § 85 lg 1 järgi S.H-le määratud karistust 130 trahviühiku võrra või piirduda suulise hoiatusega. 7.

Uurida kaebuse lahendamisel kõiki väärteotoimikus olevaid kirjalikke tõendeid.

8. Mõista Eesti Vabariigilt J.L-i ja S.H-na kasuks välja hüvitis valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu katteks.

Kaebuse täienduse põhjendused on järgnevad:

1) Mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel.

- ng selle lisaks on Väärteoasjas on koostatud 04.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll ni fototabel ja vähkide mõõdulisuse hindamise protokoll. Vähkide mõõdulisuse hindamise protokoll (edaspidi mõõtmise protokoll) on koostatud 04.08.2015.a. Koostjaks on märgitud kalakaitseosakonna vaneminspektor Aare Aavik.

-Keskkonnainspekts -3/56 kinnitati iooni peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga nr

mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel (lisa 1). Nimetatud käskkirja

Lisa 1 punktis 7 reguleeritakse kalajärelevalves teostatavate mõõtmise vormistamine, mis näeb ette, et vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste

mõõtemääramatuse lisamine ja maha arvamine lähtuvalt õigusrikkuja huvidest; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis.

-Antud mõõtmise protokollis on kajastatud mõõtetulemused selliselt, et märgitud kala liik ning selle kõrvale pikkus sentimeetrites. Mõõtmistulemuste põhjal on tehtud järeldus, et a

lamõõdulisteks osutus 50 vähki.

- Kaebajad leiavad, et mõõtmise protokollis kajastatud mõõtetulemused ei ole jälgitavad ning mõõtetulemuste vormistamisel ei ole järgitud peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikat. Mõõtemetoodika kohaselt tulnuks vähkide mõõtmine vormistada selliselt, et esmalt märgitakse protokolli mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus ja seejärel lisatakse sellele mõõtemääramatus (0,5 cm) ning pärast seda märgitakse protokolli saadud lõpptulemus.

Kaebaja te seisukohta kinnitavad mõõtemetoodikas märgitu: vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis (samas protokolli tähendab, et peab olema fikseeritud algne mõõtetulemus ja peab olema fikseeritud lõpptulemus arvestades lisatud mõõtemääramatust).

Selliselt protokollis mõõtmise kajastamine tagab mõõtetulemusele mõõtemääramatuse l

isamise jälgitavuse ja mõõtemääramatust arvestades lõpptulemuse märkimise. -Asitõendite vaatluse protokollile lisatud vähkide mõõtmise protokollis ei ole eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, sellele tulemusele lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus. Järelikult ei ole mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamine fikseeritud protokollis jälgitavalt.

- Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi või rahvus - vahelise etaloniga katkematu

võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. - - Seega tuleneb MõõteS § 5 lg 2 p st 2, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse kohaselt tõendatud siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et määrata karistus väärteomenetluses. Käesoleval juhtumisel ei ole kohtuväline menetleja järginud peadirektori käskkirjaga kinnitatud mõõtemetoodikat, sh mõõtetulemuse vormistamise nõudeid, mille tõttu

4-15-7991

ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Järelikult ei saa sellisele mõõtetulemusele praeguses väärteoasjas tugineda ja selle alusel S.H ja J.L-i väärteo toimpanemise eest karistada. MõõteS § 5 lg te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on - vähi mõõtmise protokolli puhul tegemist lubamatu tõendiga.

- Ainuüksi sellel põhjusel tuleb üldmenetluse otsused tühistada ja väärteoasja menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna eeltoodud mõõtemetoodika mittejärgmist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-109-03). Tegeliku mõõtetulemust ei saa tuvastada tunnistajate ütlusega. Väärteoasjas ülekuulatud

keskkonnainspektsiooni ametnikud ei ole andnud ütlusi mõõtmise läbiviimise ja mõõtemetoodika järgmise kohta. Samuti leia , et tunnistajate ütlusega ei ole vad kaebajad

võimalik tuvastada mõõtetulemusi ning kõrvaldada mõõtetulemuse fikseerimisel mõõtemetoodika rikkumisi.

-Oluline on märkida, et keskkonnainspektsiooni ametnikud on jõevähkide mõõtmise viinud läbi ebaõigesti, mida kinnitab sündmuskohavaatluse protokollile lisatud fototabel. Fototabeli fotolt nr 3 nähtub, et mõõtmisel on jõevähkide kõhtmine pool asetud mõõtmisalusele. Selliselt vähi pikkuse mõõtmine annab ebaõige tulemuse. Jõevähi pikkust tuleb mõõta nii, et jõevähi selgmine pool on asetatud mõõdulaua vastu. Nii mõõdavad vähki teadlased ning keskkonnaameti enda ametnikud. Sellise ekspertarvamuse on andnud Eesti Maaülikooli ihtüoloog ja jõevähkide töörühma liige Margo Hurt (lisa 2).

- Samuti on oluline märkida, et fototabel foto 3 järgi mõõdetud vähk ei ole alamõõdus.

Peadirektori 06.08.2015.a käskkirjaga nr

1 3/56 kinnitatud mõõtemetoodika -

keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel (Lisa 1) järgi mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. Fotol nähtub, et vähimõõt on üle

10 cm ning mõõdu määramisel 0,5 cm täpsusega on vähi mõõduks 10,5 cm. Kui sellele lisame mõõtemääramatuse 0,5 cm, on saadud tulemuseks 11 cm. Seega ei ole mõõdetud vähk mõõtemetoodika järgi alamõõduline.

- Kaebajad juhivad kohtu tähelepanu sellele, et asitõendite vaatluse viis läbi üks ametnik. Menetlusaluseid isikuid asitõendi vaatluse juurde ei kutsutud. KrMS § 83 lg 3 kohaselt kui kahtlustatava, süüdistatava, tunnistaja, asjatundja või kannatanu selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse, siis kutsutakse ta vaatluse juurde. Kuigi on tehtud fotod plommi eemaldamise kohta, et ei ole protokolli ja fototabeli põhjal objektiivselt võimalik tuvastada ja veenduda selles, et tegemist oli menetlusalustelt isikutelt ära võetud vähkide vaatlemise ja mõõtmisega. Kohtuväline menetleja on rikkunud menetluse objek

tiivsuse ja erapooletuse nõuet.

2) J . õevähkide ja püügivahendite konfiskeerimine ei ole proportsionaalne -Keskkonnainspektsiooni 10.09.2015.a otsusega ot s - su tati konfiskeerida KPS § 89 lg le 3 ja §

83 lg-

le 6 asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki ja 3 vähimõrda ja 2 vähinatta. -Kalapüügiseaduse § 89 lg 3 järgi kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § –83, 85, 86 ja 88 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning -des 74, 75, 81 väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, vaid toimub kohtumenetluse menetleja kaalutlusõiguse alusel.

-Tõsise rikkumise argument ei saa olla kõikide vähkide ja püügivahendite konfiskeerimise aluseks. Käesoleval juhtumil oli kohtuvälisele menetlejale teada, et S.H (lisa 3) oli jõevähi püügiks kalastuskaart, mis tegelikult ka kehtis alates 04.08.2014.a (kalastuskaart kehtib alates selles märgitud kuupäevast). See asjaolu oli väärteomenetlust läbiviinud ametnikule teada, kuid seda asjaolu ei ole karistuse määramisel ja saagi ning püügivahendite

4-15-7991

konfiskeerimisel arvestatud. Kui isegi selguks, et mõned vähid alamõõdulised, siis oleks olid

Keskkonnainspektsiooni ametnikud võinud keskkonnakahju tekkimist ära hoida, lasta alamõõdulised vähid vette tagasi. Otsuses ei ole põhjendatud, mis ei saanud seda teha. Seega tekkis keskkonnale kahj

u ametnike enda tegevuse tõttu.

- Antud juhul on püügivahendite ja vähkide, eelkõige mitte alamõõduliste vähkide konfiskeerimine toimunud ebaproportsionaalselt. Mõõdus olnud vähid oleks saanud pärast nende mõõtmist ja vaatlemist omanikele tagastada. Puudus vajadus nende vähkide asitõendina äravõtmiseks ja hoidmiseks. KrMS § 124 lg 3 kohaselt asitõend või äravõetud ese tagastatakse omanikule või senisele õiguspärasele valdajale viivitamata, kui see ei takista kriminaalmenetlust. Õiges mõõdus olevate vähkide, mis selgus juba 04.08.2015.a hommikul kell 8.30-09.30, tagastamine ei oleks takistanud väärteomenetlust KPS § 75 lg 1 järgi. Kohtuistungi d kaebajad kaebuse juurde. l jäi

6. Pärnu Maakohtu 23.10.2015.a. määrusega ühendati ühiseks menetluseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja väärteoasi nr 4 J.L kaebus Keskkonnainspektsiooni -15-7991 (

10.09.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 940015001181 ja Pärnu Maakohtu Kuressaare )

kohtumaja väärteoasi nr 4-15-7995 (S.H kaebus Keskkonnainspektsiooni

10.09.2015.a. otsusele väärteoasjas nr 940015001181) Ühendatud asja numbriks . sai 4-15- 7991.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT

7. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kaebus ega ning on seisukohal, et väärteomenetluse t

otsus

ja S.H

ed J.L

väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Keskkonnainspektsioon lähtub kaebus ega mittenõustumisel kohtuvälise menetleja otsuses t esitatud põhjendustest ning tugineb väärteoasjas kogutud tõenditele. Kohtuistungil lisas kohtuväline menetleja, et kalastuskaart on elektrooniline dokument koos kehtivuse ajaga ja antud juhul oli loa kehtivus 4.08.2015 kell 15.00 7.08.2015 kell 15.00 –

ning andis õiguse püüda vähki konkreetsel ajal, mitte varem. 3.08.2015 menetlusalustel isikutel vähipüügiõigus puudus. Alamõõduliste vähkide püüdmine on tõendatud asitõendi vaatluse protokolliga.

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Kohus leiab, et kaebus tuleb kaebus rahuldada osaliselt ning te väiteid arvestades ed vaidlustatud otsus

. ed tühistada täies ulatuses Kohus teeb asjas VTMS § 132 p 2 alusel uue otsuse.

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Vastavalt VTMS § välja selgitama: 1) kas -le 133 p- 6 peab kohus kaebuse lahendamisel le väärteoasjas ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid; - 2) kas

leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse; 3) kas teo on pannud toime menetlusalune isik; 4) kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud; 5) kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt; 6) kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust; 7) kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega; 8) kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku § s 30 sätestatud -

4-15-7991

alustel;

10. Keskkonnainspektsiooni poolt 12.augustil 2015 J.L-i suhtes /kohtuvälise menetleja toimik lk 26-28/ ja S.H suhtes /t.l. 29-31/ koostatud väärteoprotokollide kohaselt püüdsid J.L ja S.H 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00

Saare maakonnas L vallas M k V ülas jõest jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1. Väljapüütud 126-st jõevähist olid 50 alamõõdulised. Sellega rikkusid J.L ja S.H KPS § 10 lõiget 1. KPS § 71 lg 2 p 5 järgi on alamõõdulise kala (jõevähi) püük KPS raske r ikkumine. Väärtegu on kvalifitseeritud KPS § 75 lg 1 ja § 85 lg 1 järgi.

Kohus leiab esmalt, et kohtuväline menetleja on väärteoprotokolli koostamisel rikkunud

VTMS § nõuet isikut on toime pannud ühise väärteo,

68 lg 4 , mille kohaselt kui mitu

koostatakse üks protokoll. Antud juhul on kohtuväline menetleja koostanud ühise väärteo toime pannud isikutele aga 2 väärteoprotokolli.

Kalapüügiseaduse § 5 lg 1 sätestab, et (KPS, 1.07.2015 -31.08.2015 kehtinud redaktsioon)

kala võib püüda või veetaimi koguda kalapüügiõiguse alusel. KPS § 10 lg 1 kohaselt on keelatud püüda kala, kelle pikkus on väiksem kalapüügieeskirjaga sätestatud alammõõdust, välja arvatud käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga või ELi määrusega sätestatud kaaspüügi tingimustel (edaspidi

).

KPS § 22 lg 1 järgi tohib igaüks kalastuskaardi alusel või harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise korral püüda harrastuskalapüügivahendiga kala avalikul ja avalikult kasutataval veekogul, järgides käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud piiranguid. KPS § 71 lg 2 p 5 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks alamõõdulise kala püüki;

Vastavalt

- 1 KPS § 75 lg le karistatakse harrastuskalapüügi eest harrastuskalapüügiõigust omamata rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

KPS § 85 lg 1 karistatakse kalapüügi või veekogus kala püügijärgse hoidmise eest kohaselt keelatud ajal või alal või püüda keelatud kalaliigi isendite püügi eest või alamõõdulise kala püüdmise eest kaaspüügi tingimusi rikkudes rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

11. menetlusalustele isiku Kohtuväline menetleja on antud väärteoasjas tele ette heitnud KPS §

5 lg 1, § 22 lg 1 ja § 10 lg 1 järgi lifitseeritavat tegu, mille objektiivse koosseisu täidab kva jõevähi (sh alamõõdulis püüdmine ilma nõutava loata so harrastuspüügiõiguseta te)

.

K sed isikud viibis ohtumenetluse pooled ei vaidle selle üle, et menetlusalu id väärteoprotokollis kirjeldatud ajal ja ning püüdsid jõevähki. kohas

Menetlusalused isikud eitavad

tsid kohtuistungil: et S.H süütegude toimepanemist ning väi omas vähipüügiluba 4.augustiks 2015 ning et nad eksisid päevaga, kui läksid vähki püüdma 3.augusti õhtul; et püügiõigus hak kehtima 4.08. kl 00.00; et püütud kas igal juhul

vähkide alamõõdulisus ei ole tõendatud mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on , kuna mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel.

Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et kalastuskaart on elektrooniline dokument koos kehtivuse ajaga ja antud juhul oli loa kehtivus 4.08.2015 kell 15.00 – 7.08.2015 kell 15.00 ning andis õiguse püüda vähki konkreetsel ajal, mitte varem. 3.08.2015

4-15-7991

menetlusalustel isikutel vähipüügiõigus puudus. Alamõõduliste vähkide püüdmine on tõendatud asitõendi vaatluse protokolliga ning vähkide mõõtmine on toimunud vastavalt mõõtemetoodikale.

Asja materjalidest nähtuvalt on S.H-le 1.07.2015.a. väljastatud kalastuskaardi arve /t.l. 14/, mille kohaselt on S.H-le väljastatud kalastuskaart nr UT –

17819055 vähipüügiks Saaremaal jõel 5 püügivahendiga (vähinatt, vähimõrd) V

kehtivusajaga 04.08.2015 15.00 kuni 07.08.2015 15.00. Keskkonnaministeeriumi kalanduse harrastuspüügi infosüsteemist /t.l. 96/ nähtub, et S.H-le on väljastatud 1.07.2015 esitatud taotluse alusel kalastuskaart nr UT-17819055 Saaremaal V jõel vähipüügiks 5 püügivahendiga püügiperioodiks algusega 4.08.2015 kuni 07.08.2015. Samas infosüsteemis nähtav väljaantud /t.l. 97/ näitab 1.07.2015 elektrooniline kalastuskaart nr UT-17819055 püügiaja alguseks 04.08.2015 15.00 ja lõpuks 07.08.2015 15.00. Kalastuskaart on taotletud 1.07.2015 ja tasutud on selle eest 1.07.2015.a.

Vastavalt

- 2 -s 29 KPS § 25 lg 1 p le tõendab harrastuskalapüügiõigust kalastuskaart KPS § sätestatud juhtudel.

KPS § 25 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul tekib harrastuskalapüügiõigus: 1) ktroonilise kanali kalastuskaardi taotlemise korral isiku ühest tuvastamist võimaldava ele (edaspidi elektrooniline kanal) kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse kuupäevast alates, kuid mitte varem kui üks tund pärast harrastuskalapüügiõiguse eest tasu maksmist;

2) kalastuskaardi taotlemise korral vahetult loa andja kaudu kalastuskaardile märgitud kehtivuse alguse

kuupäevast alates, mis ei või olla varasem kalastuskaardi andmise ajast.

KPS § 26 lg 8 alusel määrusega on keskkonnaministri 19.06.2015 nr 38 kehtestatud

Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise kontrollimise ko ega selle lisana 1 kehtestatud rd taotluse näidis kalastuskaardi saamiseks.

Juhisest kalastuskaardi elektrooniliseks taotlemiseks www.pilet.ee keskkonnas , et nähtub

vähipüügiks ettenähtud kalastuskaardi algus on määratl kuupäevaliselt etud nii kui ka

kellaajaliselt ning kellaeg on kantud ka S.H-na elektroonilisele kalastuskaardile ja kalastuskaardi arvele.

Eelnevale tuginedes asub kohus seisukohale, et 3 päevane vähipüügiõigus oli S.H olemas 04.08.2015 kl 15.00-st alates ja kehtis kuni 7.08.2015 15.00-ni. Menetlusaluste isikute ütluste kohaselt jõudsid nad jõe äärde 3.08.2015 kl 18.00 paiku ning lähima 2 tunni jooksul panid nad püügivahendi püüdma

3 mõrda ja 2 natta. koos lubatud 5 t - J.L aitas elukaaslasel S.H söödastada ning püüniseid vette panna. Alguses tuli vähki vähe, kuid mida pimedamaks läks seda paremini hakkas vähki tulema. Vähid mõõdeti ,

üle kaasas olnud tollipulgaga ning väiksed lasti kohe jõkke tagasi. Nad ei jõudnud enne inspektorite tulekut /t.l. 113-114/. väga palju vähke püüda ega neid lõplikult üle mõõta

Tunnistaja Margus Lasn ütluste kohaselt jõudsid nad sündmuskohale jõe /t.l. 116-118/ V

suudmealale 4.08.2015 Esimese menetlustoimingu algus skohal oli kesköö paiku. sündmu

4.08.2015 kl 00.05, mida kinnitab sündmuskoha vaatluse protokoll /kohtuvälise menetleja toimik lk 5-

6/ ning peale seda võeti püügivahendid jõest välja. Sündmuskoha vaatluse protokolli lisaks olevalt fototabelilt /t.l. 3/ on näha 4.08.2015 kl 0:46 tehtud fotolt kott püütud jõevähkidega.

4-15-7991

Seega on tõendatud asjaolu, et menetlusalused isikud püüdsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas so 03.08.2015.a. kell 18.00 - 04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M külas jõest jõevähki ilma harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse V

(KPS) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1 väidetav kuupäevaga eksimine ei ole antud juhul ning vabandatav.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. S.H õiguskuuleka kodanikuna taotlenud 1.07.2015.a. vähipüügiks jõel olles V

päevase elektroonilise kalastuskaardi perioodiks 04.08.2015 kl 15.00 kuni 7.08.2015 15.00 oleks pidanud

tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral enne vähipüügile minemist 3.augusti õhtul kalastusõiguse olemasolu ka üle kontrollima.

Samas k menetlusaluste isikute poolt ohus nõustub menetlusaluste isikute kaitsjaga selles, et püütud vähkide mõõtetulemus ei ole jälgitav ja rikutud on mõõtemetoodika nõudeid mõõtetulemuse vormistamisel.

Väärteoasjas on koostatud 04.08.2015.a asitõendi vaatlusprotokoll /kohtuvälise menetleja toimik lk 17-18/ ning selle lisaks on fototabel 4 fotoga /t.l. 15-16/ ja kala (v ) ähkide

mõõdulisuse hindamise protokoll . Vähkide mõõdulisuse hindamise protokoll on /t.l. 11-14/

koostatud 04.08.2015.a. Koosta keskkonnakaitse vaneminspektor Aare jaks on märgitud Aavik.

Nimetatud protokolli kohaselt on alamõõduliseks osutunud 50 jõevähki.

Vabariigi Valitsuse 09.05.2003 määrusega nr 144 vastu võetud ja 4.08.2015.a. kehtinud

Kalapüügieeskirja redaktsiooni lisa 5 sätestab kalade alammõõdud ja mõõtmise nõuded. Nimetatud nõuetest nähtub, et jõevähi alammõõt on 11 cm ning jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata).

4.08.2015.a. kehtis Keskkonnainspektsiooni peadirektori 21.07.2015 -3/52 .a käskkirjaga nr 1

kinnitatud keskkonnainspektsiooni mõõtemetoodikad keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel Nimetatud käskkirja Lisa 1 III peatükk sätestab ka /vt https://www.kki.ee/est/. mõõtemetoodikad kalajärelevalves, mille kohaselt jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi arvestamata). Mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määrataks

5 cm täpsusega. Mõõtetulemuse laiendmääramatus kala e sentimeetrites ja 0, mõõdulisuse hindamisel 95% tõenäosusega on +/-0,5 cm.

Käskkirja Lisa 1 punktis 7 reguleeritakse kalajärelevalves teostatavate mõõtmise vormistamine, mis näeb ette, et vormistatud dokumendis fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine ja maha arvamine lähtuvalt õigusrikkuja huvidest; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis.

Käesolevas väärteoasjas koostatud kala mõõdulisuse hindamise protokollis on kajastatud mõõtetulemused selliselt, et märgitud (jõevähk) ning selle kõrvale pikkus on kala liik

sentimeetrites. Mõõtmistulemuste põhjal on tehtud järeldus, et alamõõduliseks osutus 50 jõevähki.

Kohus nõustub menetlusaluste isikute kaitsjaga selles, et mõõdulisuse hindamise protokollis kajastatud mõõtetulemused ei ole jälgitavad ning mõõtetulemuste vormistamisel ei ole järgitud peadirektori käskkirjaga kehtestatud mõõtemetoodikat.

Mõõtemetoodika kohaselt tulnuks vähkide mõõtmine vormistada selliselt, et esmalt märgitakse protokolli mõõtevahendiga mõõdetud vähi pikkus ja seejärel lisatakse sellele mõõtemääramatus (0,5 cm) ning pärast seda märgitakse protokolli saadud lõpptulemus.

4-15-7991

Kaebaja ndis te seisukohta kinnitavad mõõtemetoodikas märgitu: vormistatud dokume fikseeritakse jälgitavalt mõõtetulemuste mõõtemääramatuse lisamine; saadud lõpptulemus fikseeritakse samas protokollis (samas protokolli tähendab, et peab olema fikseeritud algne mõõtetulemus ja peab olema fikseeritud lõpptulemus arvestades lisatud mõõtemääramatust).

Selliselt protokollis mõõtmise kajastamine tagab mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamise jälgitavuse ja mõõtemääramatust arvestades lõpptulemuse märkimise.

Antud juhul ei ole a protokollis sitõendite vaatluse protokollile lisatud vähkide mõõtmise eristatavad vähkide tegelikud mõõtetulemused, sellele tulemusele lisatud mõõtemääramatus ja saadud lõpptulemus. Järelikult ei ole mõõtetulemusele mõõtemääramatuse lisamine fikseeritud

protokollis jälgitavalt.

Mõõteseaduse (MõõteS) § 2 lg 1 p 5 kohaselt on jälgitavus mõõtetulemuse või etaloni väärtuse omadus, mis võimaldab seda seostada riigi või rahvusvahelise etaloniga katkematu -

võrdlusteahela (seosahela) kaudu, kusjuures ahela kõikidel lülidel on teadaolev mõõtemääramatus. MõõteS § 5 lg 1 sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2, mis sätestab, et mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muu hulgas riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Seega tuleneb MõõteS § 5 lg 2 p st 2, et mõõtetulemuse jälgitavus peab olema mõõteseaduse -

kohaselt tõendatud siis, kui riik tugineb mõõtetulemusele selleks, et määrata karistus väärteomenetluses.

Käesoleval juh ei ole kohtuväline menetleja järginud peadirektori käskkirjag ul a kinnitatud mõõtemetoodikat, sh mõõtetulemuse vormistamise nõudeid, mille tõttu ei ole mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud MõõteS § 5 lg 1 tähenduses. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et asjas p reeritud uuduvad tõendid selle kohta kas ja millal mõõtealus on kalib ning kas mõõtmist

läbiviinud ametnik omas Keskkonnainspektsiooni nimel mõõtmist teha Kerdo Torn mõõteseaduses nimetatud juhtudel.

Eelnevat aluseks võttes ei saa järelikult sellisele mõõtetulemusele kohtu hinnangul antud

väärteoasjas tugineda ja alusel S.H ja J.L-i alamõõduliste vähkide selle

püüdmise eest karistada. MõõteS § 5 lg te 1 ja 2 nõuete rikkumise tõttu on vähi - kala ( ) mõõdulisuse hindamise hul tegemist lubamatu tõendiga. protokolli pu

Mõõtemetoodika mittejärgmist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ja see takistab väärteo asjaolude väljaselgitamist (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. oktoobri 2003. a otsus asjas 3-1-1-109-03). Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud keskkonnainspektsiooni ametniku Margus Lasn ütlusega ei ole võimalik tuvastada mõõtetulemusi ning kõrvaldada mõõtetulemuse fikseerimisel mõõtemetoodika rikkumisi.

Vastavalt KrMS § 7 lg le 3 tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või - süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

Kahtlusi, et

jõevähkide mõõtmine on käesolevas asjas läbi viidud ebaõigesti süvendab ka Eesti Maaülikooli ihtüoloog ja jõevähkide töörühma liige Margo Hurt arvamus /t.l. 95/, mille kohaselt tuleb jõevähi pikkust mõõta nii, et jõevähi selgmine pool on asetatud mõõdulaua vastu. Nii mõõdavad vähki teadlased ning keskkonnaameti enda ametnikud.

Antud juhul ki vaatluse protokollile lisatud fototabeli foto nr 3 aga et nnitab sündmuskoha

mõõtmisel on jõevähkide kõhtmine pool asetud mõõtmisalusele. märkida, et Samuti tasub

4-15-7991

fototabeli foto 3 järgi mõõdetud vähk ei ole alamõõdus. mõõtemetoodika Eelpool viidatud keskkonnajärelevalvel tehtavatel mõõtmisel järgi mõõtetulemus kala mõõdulisuse hindamisel määratakse sentimeetrites ja 0,5 cm täpsusega. Fotol nähtub, et vähi mõõt on üle 10 cm ning mõõdu määramisel 0,5 cm täpsusega on vähi mõõduks 10,5 cm. Kui sellele lisame mõõtemääramatuse 0,5 cm, on saadud tulemuseks 11 cm. Seega ei ole mõõdetud vähk mõõtemetoodika järgi alamõõduline.

Samas asub kohus ka seisukohale, et antud juhul ei rikutud kohtuvälises menetluses seaduse nõudeid asitõendite vaatluse teostamisel sellega, et menetlusalused isikuid ei kutsutud vaatluse juurde, nagu väidab menetlusaluste isikute kaitsja § 83 lg 3 näeb ette, et . KrMS

kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. VTMS § 2 alusel kohaldatakse seda sätet ka väärteomenetluses. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-39-11, p 11). Menetlusalustele isikutele tutvustati nende neid õigusi ülekuulamisel, s.t menetlustoimingu käigus, mis puudutas vahetult.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus kokkuvõtvalt, et tõendamist on leidnud, et J.L ja S.H 03.08.2015.a. kell 18.00 - püüdsid väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas so

04.08.2015.a. kell 01.00 Saare maakonnas L vallas M V ilma külas jõest jõevähki harrastuspüügiõigust omamata, rikkudes sellega kalapüügiseaduse (KPS) § 5 lõiget 1 ja § 22 lõiget 1 ning selline tegevus on kvalifitseeritav KPS § 75 lg 1 järgi ning karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Tõendamist ei ole leidnud aga see, et J.L ja S.H püüdsid jõevähki, väiksem kalapüügieeskirja a sätestatud kelle pikkus oli g alammõõdust ning et nad rikkusid KPS § 10.

Arvestades seda, et menetlusaluseid isikuid on kohtuvälise menetleja poolt karistatud KarS §

63 lg 1 sätteid kohaldades KPS § 85 lg 1 järgi, siis j VTMS § uhindudes

132 p- 2 leiab st

maakohus, et vaidlustatud Keskkonnainspektsiooni otsused tuleb J.L ja S.H suhtes tühistada ning teha täiendavalt tõendeid kogumata uus otsus, mis ei raskenda süüdlaste olukorda. Menetlusaluste isikute taotlust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § põhjendatuks

29 lg 1 p 1 alusel ei pea kohus .

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § -st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku s

tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning üü ning karistuse mõistmisel

võimalust mõjutada süüdlas edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra i kaitsmise huvisid.

Käesoleval juhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna kahetsust, raskendavaid asjaolusid ei esine. on varasemalt karistamata. Kohus J.L ja S.H väärteokorras

peab põhjendatuks määrata KPS § 75 lg 1 järgi menetlusalustele isikutele rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, mis on 100 eurot.

12. Kalapüügiseaduse § 89 lg 3 järgi kohtuväline menetleja või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § –83, 85, 86 ja 88 sätestatud väärtegude toimepanemise -des 74, 75, 81

vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku § le 83. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole konfiskeerimine kohustuslik, - vaid toimub kohtu

kaalutlusõiguse alusel.

4-15-7991

Kuivõrd käesolevas asjas tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse tervikuna, siis kuulub tühistamisele ka otsus väärteoasjas olevate asitõendite püügivahendite ja jõevähkide - konfiskeerimise kohta. Ka nende osas teeb kohus uue otsuse.

Kohus leiab, et asitõendiks olevate püügivahendite konfiskeerimine ei ole antud juhul proportsionaalne ning kohtuotsuse jõustumisel tuleb asitõendid 3 vähimõrda ja 2 vähinatta tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel S.H-le. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja KPS § 89 lg otsusega

3 alusel menetlusalustelt isikutelt

konfiskeeritud j

a asitõenditena hoiule võetud 126 jõevähki peab kohus käesolevas menetlusstaadiumis põhjendatuks konfiskeerida. Õigustatud ei ole ebaseaduslikult püütud vähkide tagastamine menetlusalustele isikutele. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb jõevähid hävitada.

13. Menetlusalused isikud on esitanud tao . Esitatud arvete tluse kaitsja tasu hüvitamiseks

alusel kaitsjale makstud tasu 600 eurot ja S.H-le palutakse hüvitada J.L-ile samuti 600 eurot /t.l. 101-107 /.

VTMS § 23 kohaselt hüvitab väärtoemenetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule menetluskulud riik.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulu süüdimõistetu.

Kuna kõnealusel juhul väärteomenetlust ei lõpetatud tõusetu ka , ei menetlusaluste isikute kaitsjale makstud

tasu hüvitamise küsimus ning kaitsjatasu jääb menetlusaluste isikute enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik