4-15-8691/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2015, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8691 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi

H.M kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.09.2015 otsusele väärteoasjas nr 2590, 15, 003418 Kaebuse esitaja

Vastustaja

Kirjalik menetlus Õiguslik alus

Menetlusalune isik: (isikukood H.M

xxx), elukoht xxxx, xxxx, e-post: xxxx Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveamet Ida prefektuur, esindaja Key Paju, e-post: ppa@politsei.ee

Väärteomenetluse seadustik ( § 123, § 132 p V™S) 120, 1, § 135

RESOLUTSIOON: Jätta H.M kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri ennetusja menetlustalituse netleja Aulis Vahula 23.09.2015 otsus vanemväärteome

väärteoasjas nr 2590, 15, 003418 muutmata. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud väärteomenetluse seadustik (VtMS) § 156 lõikes 11 nimetatud juhul. VtMS § 156 lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on VtMS § 156 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 156 lg 2 kohaselt kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Asjaolud ja kaebus

1. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaak

Sepajõe H.M-ile 31.08. väärteoprotokolli koostas menetlusalusele isikule 2015 nr AB

1369956, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 31.08.2015 kell 17:55 mootorsõidukit Volkswagen Golf r/m xxxx, xxxx vallas, xxxx küla maja nr xxxx juures, liikudes xxxx suunas.

Juhtis s mootorsõidukit asula kiirusega 115 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Lõppkiirus 111 km

/h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS 004094. Rikkudes sellega liiklusseaduse (edaspidi

15 lg 1 p 2. on kvalifitseeritud LS) § Väärtegu LS §

227 lg 4

järgi.

2. 23.09.2015 koostas Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusalusele isikule vanemväärteomenetleja Aulis Vahula

H.M-ile otsuse, mille kohaselt menetlusalune isik juhtis 31.08.2015 kell 17:55 mootorsõidukit Volkswagen Golf r/m küla Juhtis mootorsõidukit xxxx, xxxx vallas, xxxx s. asulas kiirusega 115 + /- 4 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 61 km/h. Antud teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Lõppkiirus 111 km /h. Kiirus mõõdetud seadmega Stalker II MDR nr AS 004094.

Rikkudes sellega L

15 lg 1 p 2.

27 lg 4

S § Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 2 järgi. Karistusseadustik (edaspidi KarS) 56 lg 1

27 lg § alusel määrati menetlusalusele isikule LS § 2

4 alusel rahatrahvi 155

620 eurot p 3 trahviühiku ulatuses s.o. ja LS § 227 lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 8 kuuks.

3 14.10.2015 esitas menetlusalune isik Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale .

H.M kaebuse, mille kohaselt i, kuid palub

ta tunnistab end süüd jätta talle juhtimisõigus alles. Kaebuse kohaselt on ta vanaema A K (isikukood xxxx), elukoht xxxx, ainus hooldaja. Ta tegi möödasõitu ja ei pannud tähele kiirusepiirangut. ja tal avaneb võimalus Hetkel on isik xxxx asuda erialalisele tööle autotehnikuna ettevõttesse xxxx, mis asub xxxx. Isik elab xxxx ja ta peab hakkama igapäevaselt tööle sõitma xxxx

. Lisaks peab ta vajadusel viima vanaema arstile.

Vastus

. Kohtuvälise menetleja esindaja oma kirjalikes vastustes menetlusaluse isiku H.M kaebusele oli seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks ja otsuse tühistamiseks alust ei ole.

4. Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula, tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega leidis, et

H.M on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo ja protokoll on koostatud õigesti.

5.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale.

6. Sellise vastutustundetu, teadliku ning vähemalt otsese tahtlusega toime pandud nii suures ulatuses (asulasisesel teel 111 km/h-s), kiiruseületamisel oleks halvimal juhul võinud olla katastroofilised tagajärjed kui sellise mõtlematu käitumise tulemusena oleks juhtunud liiklusõnnetus, milles oleksid võinud hukkuda või saanud vigastada süütud teistes mootorsõidukites ja maanteel viibinud inimesed. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse ära võtmist.

7. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu.

8. on on menetletud Kohtuvälise menetleja seisukohal, et väärteoasja nr. 2590,15,003418 vastavalt seadustikule ja määratud karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida politseiprefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja, Rakvere politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula arvestanud karistuse määramisel karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on H.M süü. Süü suurust mõjutavaks asjaoluks sai teo objektiivsus ( tegu ja tagajärg). Väärtegu on tõendamist leidnud kogutud ja kontrollitud tõenditega. Seega eeltoodust lähtuvalt palub vastustaja - ja menetlustalituse jätta Rakvere politseijaoskonna ennetus

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aulis Vahula otsus väärteoasjas nr. 2590,15,003418 muutmata ja

H.M kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse

põhjendused

9. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

10. Kohus, tutvunud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab, et H.M kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.09

3418 muutmata. .2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 00

11. Menetlusalust isikut süüdistatakse Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumises.

Liiklusseadus § on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50

15 lg 1 p 2 kohaselt kilomeetrit tunnis. - . Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3

7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärteo tõendatuks. Väärteoprotokolli ja otsuse kohaselt lugenud menetlusaluse isiku süü tõendatuks menetlusalus protokolliga ja e isiku ülekuulamise protokolli, kiirusmõõturi kasutamise tunnistaja ülekuulamise protokolliga. 13.

KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega: menetlusaluse isiku enda ütluste, kiirusmõõturi kasuta mise protokolliga ja tunnistaja ülekuulamise protokolliga.

14. Kohus loeb menetlusaluse isiku

H.M süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt mõõdeti seistes kõrvalteel käes hoitud kiirusmõõturiga üksinda liikuvat lähenevat sõiduautot. H.M poolt juhitud sõiduauto kiiruseks

- 4 km/h. J mõõdeti 115 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääratus oli + / uhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. etud ja Kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll on täid seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale.

15. Kohus loeb menetlusaluse isiku V M H.M süü tõendatuks veel tunnistaja ütlustega, mille kohaselt 31.08.2015 kell 15 55 paiku xxxx vallas, pidasid : teostades liiklusjärelevalvet nad kinni sõiduauto Sõiduauto kiiruseks mõõtis tema paarimees J. Volkswagen Golf xxxx. r/m

S - H.M kahetses

115 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 km/h. juhtunut.

16. Kohus loeb menetlusaluse isiku H.M süü tõendatuks veel menetlusaluse isiku ütlustega, mille kohaselt ta tunnistas süütegude toimepanemist. Tema ütluste kohaselt juhtis ta xxxx

xxxx külas sõiduautot Volkswagen Golf r/m ja kontrollimisel oli tema sõidukiirus 115 km/h. Tal oli

väga kiire ja ta spidomeetrit ei jälginud.

17. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Menetlusalune isik pani seega toime LS §

227 lg

o.

27 lg 4 alusel

4 järgi kvalifitseeritud väärte LS § 2 määrati H.M-ile karistuseks

rahatrahvi 155 p 3 trahviühiku ulatuses s.o. 620 eurot ja LS § 227 lg 5 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 8 kuuks.

18. Kohus leiab, et H.M ime otsese tahtlusega. pani väärteo to

16 lg 3 kohaselt on tegu pandud toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab KarS § süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. H.M sõites xxxx külas asulasisesel teel, teadis või vähemalt möönis, et ta ületab sõidukiirust. Kohtu hinnangul oleks H.M e 50 km/h kiiruse pidanud jälgima spidomeetrit ja vähendama sõidukiirus tasemele. sel isikul ol Väide, et menetlusalu i väga kiire ja seetõttu ta spidomeetrit ei jälginud on vastutustundetu.

19. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku H.M väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust - välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud - alustel. 20.

227 lg 4 kohaselt s Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse § ätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastasel toime pannud menetlusalune isik. ootorsõidukijuhi poolt LS 227 lg 4 kohaselt m

lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle – kilomeetri tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. või kohtuväline LS 227 lg 5 p 3 kohaselt kohus menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 127 lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

21. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

227 lg 4 i karistuseks rahatrahv Menetlusalusele isikule LS § alusel määrat

155 trahviühiku ulatuses s.o. 620 eurot, on pisut üle sanktsiooni keskmist määra. LS § 227 lg 4 sanktsiooni vahemik on 0-

227 lg 5 p 3 sanktsiooni vahemik on 6 kuud-

300 trahviühikut, LS §

12 kuud. Kohtuväline menetleja kohaldas H.M-ile lisakaristus LS § 227 lg 5 lg 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 8 kuuks. Kohtuväline menetleja on kohaldanud lisakaristust – (8 kuud) k

pisut üle sanktsiooni eskmist määra.

22. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul on

- Politseikehtivad väärteokaristused ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur on H.M karistanud LS § xxxx -de 207 ja 242 lg 1 kohaselt rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses s.o. , siis on H.M-ile Politsei

200 eurot

- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri xxxx otsusega väärteoasjas nr 2590, 15, 003418, määratud karistus seaduslik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul on võimalik mõjutada H.M eripreventiivselt hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega.

Kohtu hinnagul on sellis H.M e karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. väited, et ta vajab

töökohta, et tasuda talle määratud rahatrahv ja et ta peab hooldama vanaema, ei anna alust l kiirus ei isakaristuse kohaldamata jätmiseks. H.M omab esmast juhiluba, tema sõidu tohi olla ka maanteel suurem kui 90 km/h, siis uue väärteo toimepanemine (lubatud sõidukiiruse ületamine näitab menetlusaluse isiku hoolimatut suhtumist asulasisesel teel 61 km/s), liikluskultuuri.

menetlusaluse isiku H.M kaebus rahuldamata . Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta

ning Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri 23.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2590, 15, 003418 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik