3-14-52849/42 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52849 Haldusasi Jevgeni Sitniki kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikul 22.04.2011-05.11.2013 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.04.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tallinna Vangla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jevgeni Sitnik Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta Jevgeni Sitniki 18.11.2015. a taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 22.04.2014 J. Sitniki kahju hüvitamise nõude, milles ta leidis, et teda on hoitud Tallinna Vanglas ebainimlikes kinnipidamistingimustes, kuna kambrid oli 6-kohaselised, mis ei jätnud kinnipeetavale 4 m² isiklikku vaba ruumi. J. Sitnik taotles kahjuhüvitiseks 15 eurot ööpäeva eest. Veel märkis J. Sitnik, et ta sai Tunis vs Eesti lahendist teada, et tema õigusi on rikutud ja Tallinna Vanglas viibides on teda piinatud ruumipuudusega. Vangla registreeris 18.07.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles J. Sitnik märkis, et ta soovib kahju hüvitamise nõude läbivaatamist alates 22.04.2011, millisest ajast ta viibib Tallinna Vanglas.

2. Tallinna Vangla jättis 13.10.2014. a vastusega nr 5-18/14/11863-4 J. Sitniki kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

3. J. Sitnik esitas 16.11.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitise seoses ebapiisava elamispinna tagamisega vanglas ajavahemikul 22.04.2011-05.11.2013, sest talle oli võimaldatud normidest vähem põrandapinda. J. Sitnik esitas 27.01.2015 täiendava seisukoha, milles ta märkis, et jätab kahjuhüvitise määramiseks kohtu enda äranägemise järgi, arvestades sealjuures EIK lahendit asjas Tunis vs Eesti.

4. Tartu Halduskohus mõistis 15.04.2015. a otsusega Tallinna Vanglalt välja J. Sitniki kasuks tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitisena 3000 eurot ja jättis kaebaja menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Otsuse põhjendused: 1) Juhtudel, kui kambri juurde kuulus tualett eraldi ruumis, ei saa selle pinda arvata kambri pindala hulka. Teisalt tuleb arvesse võtta ruumi kasutusotstarvet. Olukorras, kus kambris viibib mitu kinnipeetavat, kes kõik kasutavad sama tualetti, tuleb pidada seda ruumiks, mis võimaldaks vaba liikumist lisaks kambri elupinnale. Mööblialuse pinna mahaarvamine ei ole põhjendatud. 2) EIK praktikast lähtudes on õigusvastane kaebaja kinnipidamine ajavahemikus 22.04.2011-05.11.2013 kokku 928 päeva vältel kambrites, kus põrandapinda ühe kinnipeetava kohta oli 2,63-3 m². Kohaseks rahaliseks hüvitiseks on 3000 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. Tallinna Vangla esitas 15.05.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2015. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kuna kohus ei ole tuvastanud muid puudusi kambri tingimustes, kui üksnes vähene põrandapind, siis on tuvastatud art 3 rikkumine vääralt. Ei nõustu kohtu seisukohaga, et WC alla jääv pind tuleb kambri põrandapinna suuruse arvestamisel välja arvata. J. Sitnik oli paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud ja Tallinna Vangla tegevus kaebaja paigutamisel vaidlusalusel perioodil ei ole olnud õigusvastane. 2) Otsusest ei ole jälgitav hüvitamisele kuuluvate päevade arvestuse ja selle eest välja mõistetud hüvitise määra kujunemine. Väljamõistetud hüvitis on ebamõistlikult suur. Ei nähtu, missugustest kaalutlustest kohus juhindus hüvitise summa suuruse määramisel.

6. J. Sitnik esitas 25.06.2015 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta Tallinna Vangla apellatsioonkaebus rahuldamata, kuna vangla on rikkunud seadust. 03.07.2015. a täiendavas seisukohas lisab kaebaja, et otsuses väljendatud kohtu seisukohad on õiged.

7. J. Sitnik esitas 18.11.2015 tähtaja ennistamise taotluse, milles ta palub ennistada kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg Tallinna Vangla vastu, kuna algse kahju hüvitamise nõude esitamisel lähtus ta vangla vastuse saamise tähtajast. Veel märgib kaebaja, et kuna RVastS annab õiguse pöörduda kohtusse, kui vangla on jätnud tähtajaliselt vastamata, ei ole see kohustus ning kahju hüvitamise nõude esitajal on õigus jääda vastustaja vastust ootama.

8. Tallinna Vangla esitas 25.11.2015 seisukoha, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Vastustaja märgib, et vangla 13.10.2014. a vastusega mittenõustumise korral tuli kaebajal kaebusega kohtusse pöörduda hiljemalt 14.11.2014, kuid halduskohtule esitatud pöördumine kannab koostamise kuupäeva 15.11.2014, seega ei ole kaebaja ka vangla vastuskirja saamisest arvates tähtaegselt kohtu poole pöördunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15.04.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata vastustaja apellatsioonkaebuse sisust ja lõpetada asja menetlus.

10. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on J. Sitniki hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

11. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud J. Sitniki poolt esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 22.04.2014 ning seejärel on registreerinud 18.07.2014 kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 16.11.2014 kohtule esitatud J. Sitniki hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.

12. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud tähtajast J. Sitnik iseenesest ka teadlik olnud nähtuvalt tema tähtaja ennistamise taotluses märgitust, mille kohaselt kuigi vangla on jätnud talle tähtajaliselt vastamata, ei ole tal RVastS-st arvestades kohustust pöörduda kohtusse, vaid tal on õigus jääda vastustaja vastust ootama. Kaebajal oli käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vanglale 18.07.2014 esitatud kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 18.10.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 16.11.2014. Seega on J. Sitnik esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 18.11.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

13. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

14. Kaebaja 18.11.2015. a taotluses märgitust nähtuvalt on ta olnud iseenesest teadlik halduskohtusse pöördumise tähtajast, kuid ta pidas enda õiguseks jääda vastustaja vastust ootama. Eeltoodust saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kaebaja ei ole pidanud oluliseks järgida kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega, mitte et ta ei olnud sellest teadlik ning seda hoolimata juriidiliste teadmiste väidetavast puudumisest. Ringkonnakohus peab siinkohal ka vajalikuks märkida, et kaebaja väidetav juriidiliste teadmiste puudumine ei ole asja materjalidest nähtuvalt takistanud tal esitamast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet ja puuduste kõrvaldamise avaldust ning kohtumenetluses kaebust. Kaebaja eelduslik ootus vastustaja suhtes ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist, vaid pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 18.11.2015. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb J. Sitniki taotlus tähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud J. Sitniki kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

15. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

16. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus vabastas 02.02.2015. a määrusega (tl 30-31) kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Tallinna Vangla oli riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud. Eeltoodut arvestades puudub käesolevas asjas alus menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel