3-15-1245/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-15-1245

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-15-1245 Haldusasi V.J.i kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes (pesemistingimused, „keeleline“ diskrimineerimine) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Saata määruse ärakiri kaebajale koos kaebuse materjaliga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.04.2015 saabus Tallinna Halduskohtule V.J.i venekeelne kaebus Tallinna Vangla vastu. Kaebuse esitaja nõuab 7200 euro suurust hüvitist selle eest, et ta pidi ajavahemikul 20.04.2012

– 20.04.2015 pesema end inimväärikust alandavates ja tervisele ohtlikes pesemisruumides. Lisaks nõuab ta 1000 euro suurust hüvitist selle eest, et Tallinna Vangla diskrimineerid teda keeleliste ja rahvuslike tunnuste alusel. Koos kaebusega esitas V.J. ka menetlusabi taotluse.

2. 18.05.2015 esitas halduskohtus Tallinna Vanglale kohtunõude ning palus vanglal edastada kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus ning muud asjaga seotud dokumendid. Tallinna Vangla vastas 21.05.2015.

3. 18.11.2015 esitas halduskohus Tallinna Vanglale uue kohtunõude ning palus täpsustada, millal sooritas kaebaja B2-taseme keeleeksami. Samuti palus kohus edastada muud asjakohased tõendid, millest nähtuks, et kaebaja on tõepoolest suuteline eestikeelsete pöördumiste abil oma õigusi kaitsma. Ühtlasi palus kohus täpsustada, kas V.J. on vangalale esitanud kahju hüvitamise taotluse seoses „keeleliste ja rahvuslike“ tunnuste alusel diskrimineerimisega.

3-15-1245

4. 30.11.2015 esitas Tallinna Vangla asjakohased tõendid kaebaja eesti keele oskuse kohta ning täpsustas, et kaebaja ei ole vanglale „keelenõuetele vastavat kahju hüvitamise taotlust seoses keeleliste ja rahvuslike tunnuste alusel diskrimineerimisega“ esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-i 8 kohaselt kontrollib kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

6. Vahistatu või kinnipeetava puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette vangistusseadus (VangS). VangS § 1¹ lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Siiski ei tähenda kahju hüvitamise taotluse tagastamine, et kaebajal on sellisel juhul alati õigus pöörduda kahjunõudega kohtusse. Kahju hüvitamise taotluse tagastamisel on kinnipeetaval õigus halduskohtule kaebus esitada vaid juhul, kui tagastamine toimus õigusvastaselt. Kui kahju hüvitamise tagastati õiguspäraselt põhjusel, et kinnipeetav eiras taotluse esitamise korda, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.

7. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata taotluses või vaides esinenud puudused) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide või taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide või taotluse õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega (vt Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 19). Lisaks on Riigikohus rõhutanud, et kohus ei või kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel piirduda formaalse kontrolliga. Kohus peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (Riigikohtu 29.04.2014 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-13, p 20). Eeltoodust tulenevalt peab kohus hindama, kas Tallinna Vangla tegevus (võõrkeelse pöördumise tagastamine) on olnud õiguspärane.

8. Kaebaja kahju hüvitamise taotlus oli esitatu vene keeles. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 491 lg-st 1 tuleneb, et sellised taotlused saadetakse enne menetlusse võtmist koos lisadega tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Samas sätestab sama paragrahvi lõige 2, et enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 3). Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla

3-15-1245

kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla (VSkE § 491 lg 4). Kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi (VSkE § 491 lg 5).

9. 21.04.2015 leidis Tallinna Vangla, et kaebaja venekeelne pöördumine on puudustega ning andis talle puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. 18.05.2015 tagastas vangla kaebaja venekeelse pöördumise. Viidatud kirjast (tl 39) nähtub, et 08.05.2015 esitas kaebaja taotluse võõrkeelse pöördumise tõlkijale saatmiseks, kuid keeldus tõlketeenuse eest tasumast. Vangla teatel kaebajal 11.05.2015 seisuga vanglasisesel isikukontol raha ei olnud. Tallinna Vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud põhjusel, et kaebaja oskab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal esitada pöördumisi ka eesti keeles.

10. 30.11.2015 edastas Tallinna Vangla halduskohtule tõendid, millest nähtub selgelt, et kaebaja oskab eesti keelt. Nii on kaebaja läbinud eesti keele kursused ning saavutanud keeletaseme B2 (tl 46). Tallinna Vangla on selgitanud, et nii 2014. aastal kui ka 2015. aasta esimesel kolmel kuul esitas kaebaja mitmeid eestikeelseid pöördumisi (näidised toimikus, tl-d 47-51), kuid hakkas alates 2015. aasta aprillikuust esitama venekeelseid kahju hüvitamise taotlusi.

11. Arvestades eeltoodut ning hinnates Tallinna Vangla esitatud tõendeid, on kohus veendunud, et V.J. valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab ta oma õigusi kaitsta. Seega on Tallinna Vangla tegevus kahju hüvitamise taotluse tagastamisel olnud õiguspärane ning kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Tallinna Vangla kinnitusel ei ole kaebaja esitanud keelenõuetele vastavat kahju hüvitamise taotlust ka seoses keeleliste ja rahvuslike tunnuste alusel diskrimineerimisega. Seega ei ole kaebaja ka selles osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud. Kuivõrd kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, tagastab kohus halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p-le 4 tuginedes kaebuse selle esitajale.

12. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohtusse pöördumisel tuleb arvestada seaduses sätestatud korda, sh tähtaegu.

Karin Kalmiste kohtunik