4-15-5885/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

s

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

26. novembril 2015. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-15-5885

Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Tõlk Alla Lašmanova, Natalia Tselikova Väärteoasi

Z.E kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 02.07.2015. a otsuse peale väärteoasjas nr 2780,15,003069 Menetlusalune isik Z.E isikukood: XXX; elukoht: XXXX Kaitsja Advokaat Andres Veski kokkuleppe korras Advokaadibüroo Sirje Must asukoht: Õpetaja 9, Tartu Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuur asukoht: Riia 132, Tartu esindaja: Kert Kotkas

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 38 lg-st 1, § 132 p-st 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 180 lg-st 1, kohus otsustas:

1. Jätta Z.E kaebus rahuldamata ning Politseija Piirivalveameti Lõuna

Prefektuuri 02.07.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,003069 muutmata.

2. Välja mõista Z.E-lt riigi tuludesse väärteomenetluse kuludena tunnistajale hüvitatud keskmine töötasu 150,30 eurot ja sõidukulud 30 eurot, samuti kohtukutsete saatmise kulu 17,50 eurot, s.o kokku 197 (ükssada üheksakümmend seitse) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti.

3. Kaitsjale õigusteenuse eest makstud tasu jätta menetlusaluse isiku Z.E kanda.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis.

Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 10220155119276, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.

Terviklik kohtuotsus koostatakse, kui käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa peale on esitatud kassatsiooniteade ning otsus on sel juhul kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 11.12.2015. a. Kassatsioon esitatakse Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates tervikliku kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik 02.06.2015. a väärteoprotokolli nr AB1403906 (tl 14) kohaselt süüdistatakse Z.E selles, et 24.04.2015. a kella 12.19 ja 12.29 vahelisel ajal Tartus Lai tn 27 maja hoovis torkas ta terava esemega läbi hoovis olnud sõiduki Jeep Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX kõrvalistujapoolse tagumise rehvi, millega tekitas nimetatud sõiduki omanikule varalist kahju

220 eurot. Oma sellise tegevusega pani Z.E toime KarS § 203 lg 1 ja § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 02.07.2015. a otsusega väärteoasjas nr 2780,15,003069 (tl-d 28-29) karistati Z.E selle väärteo eest KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot.

Advokaat Andres Veski Z.E nimel Tartu Maakohtule Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 02.07.2015. a otsuse peale kaebuse (tl-d 1-2). Kaebuses viidatakse sellele, et väärteomenetluses ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid Z.E süüd, ning sellest tulenevalt taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist.

Kohtuväline menetleja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha (tl 12). Selle kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ning palub jätta Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 02.07.2015. a otsuse tühistamata. Kohtuväline menetleja leiab, et on olemas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Z.E pani toime temale süüksarvatava väärteo.

Kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni osas KarS § 203 lg 1 sätestab, et võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Samas tuleneb

KarS § 218 lg-st 1, et varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuurivõi ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seejuures sätestab KarS §

218 lg 4, et KarS § 218 lg 1 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju. KarS § 121 p-de 1 ja 2 kaastoimest tuleneb, et oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot, kuid on madalam kui 40 000 eurot.

Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kui 24.04.2015. a kella 12.29 ajal tuli N.G. Tartus Lai 29 asuvasse hoovi, kuhu ta samal päeval kella 12.19 ajal oli parkinud oma sõiduki Jeep

Grand Cherokee registreerimismärgiga XXX, oli nimetatud sõiduki kõrvalistujapoolne tagumine rehv katki. Nimelt nähtub nii N.G.i kui ka A.G.kohtus antud ütlustest, et 24.04.2015. a tulid nad Tartusse poodi. Nad jätsid oma auto Lai 27 maja hoovi ning läksid poodi otsima. Kui N.G. ja mõni aeg hiljem ka A.G.hoovi tagasi tulid, siis oli nende sõiduki kaasreisijapoolne tagumine rehv katki (tl-d 56 pöördel; 58 pöördel). Ka tunnistaja politseiametnik M.A. ütlustest ilmneb, et 24.04.2015. a sai politsei väljakutse Laiale tänavale ning et sündmuskohale jõudes oli näha musta Jeepi, mille tagumisel rehvil oli nähtav ca 1 cm lõige (tl 58 pöördel).

Politseiametnike poolt sündmuskohast tehtud fotod (tl-d 23-23), samuti patrullileht (tl 38) kinnitavad eelnevat. Mainitud asjaolu ei ole eitanud ka menetlusalune isik Z.E.

Tunnistaja N.G. kohtus antud ütlustest ilmneb, et olles jätnud oma auto Lai 27 maja hoovi, hakkasid nad koos naisega hoovist välja tulema. Kõnniteelt pööras hoovi sisse meesterahvas. Ilmselt nägi mees, et võõras auto seisab hoovis. Ta küsis, et kas see auto on teie oma, ja ütles, et autot ei tohi hoovi jätta. N.G. ütles, et käib ainult 2 minutit ära ja otsib poe üles. Mees ütles ikkagi, et ei tohi jätta. N.G. ei reageerinud sellele ja läks edasi. Nad leidsid poe üles. Naine läks poodi ja N.G. läks autole järgi. Kui N.G. tuli hoovi sisse, nägi ta, kuidas mees, kes oli teda eelnevalt kõnetanud, kükitas tema sõiduki parema tagumise külje juures ja kas tõmbas midagi rehvist välja või vähemalt liigutas seal midagi. Hakkas kostma sellist häält, nagu tuleks õhk rehvist välja. N.G. hõikas, et mida sa teed. Mees nägi, et ta tuli, tõusis püsti, vaatas talle otsa ning jooksis majja sisse. N.G. tuli auto juurde ning nägi, et kaasreisijapoolne tagumine rehv on läbi torgatud (tl-d 56 pöördel, 58). Istungil tundis tunnistaja menetlusaluses isikus Z.E ära meesterahva, kes teda Lai 27 hoovi sissepääsu juures kõnetas ning kes hiljem tema auto juures toimetas ning seejärel tema küsimusele vastamata ja kiirustades majja läks (tl 63 pöördel).

Ka tunnistaja A.G.ütlustest (tl-d 58-59) ilmneb, et kui nad abikaasaga Lai 27 hoovist väljusid, tuli tänaval neile vastu meesterahvas, kes ütles tema abikaasale, et ei tohi seal oma autot parkida. Abikaasa ütles, et jah ja et kohe viime oma auto ära. Sellega jutt lõppes ja nad läksid edasi. Nad leidsid poe ning A.G.ütles abikaasale, et mingu see tagasi ja võtku auto sealt ära. N.G. läks auto järgi. Naine asjas poes asjad korda, kuid abikaasat ei olnud selleks ajaks tulnud. A.G.otsustas, et läheb tagasi ja vaatab, kus mees on. Kui naine hoovi tagasi jõudis, siis seisis abikaasa lahtise pagasiruumi juures ning võttis tagavararehvi välja, tahtes seda vahetada. Abikaasa seletas, mis oli toimunud.

Menetlusalune isik Z.E ning tema kaitsja leiavad, et A.G.ja N.G.i ütlused ei ole läbi menetluse olnud järjepidevad, mistõttu ei saa neile kui ebausaldusväärsetele tõenditele tugineda. Seega ei saa nendega tõendada, et Z.E torkas Jeep Grand Cherokee rehvi läbi. Z.E ütluste (tl-d 64-65) kohaselt tuli tema Jaani tänava suunas. Ta keeras ümber nurga ja nägi väravast väljuvat A.G.. Nende teed kohtusid umbes bussipeatuse juures. Kui jõudis värava juurde, siis väljus väravast ka N.G.. Ta läks hoovi ning nägi võõrast autot. Seejärel tuli ta tagasi väravast välja tänavale. Hõikas N.G.ile, kes oli jõudnud peaaegu bussipeatuse juurde, et vabandage, kas see on teie auto. Mees pööras pilgu Z.E poole, sai aru, et hõikamine on temale suunatud, aga ei teinud sellest väljagi, vaid kõndis otse edasi. Z.E läks oma auto juurde, mis oli samuti hoovi pargitud. Ta sättis seal oma asju ümber. See võttis aega maksimum 2 minutit. Hakkas maja poole minema. Kui N.G. tagasi tuli, siis oligi menetlusalune isik hoovi keskel suunaga maja välisukse poole. Seal N.G. teda nägigi. Tema rehvi katki ei teinud. Hoov oli sel hetkel üles kaevatud ning ehitusprahti täis. Mingi terav ese võis seal rehvi katki teha.

Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku ning tema kaitsja seisukohaga, et N.G. ja A.G.ütlustele ei saa tugineda, kuna need on oma mittejärjepidevuse tõttu tervikuna ebausaldusväärsed.

A.G.ütlused on oma põhiosas olnud kogu menetluse vältel ühesugused. Mõnetine erisus on detailide osas (nt kus võõras mees neile vastu tuli), kuid A.G.on kohtus tunnistanud, et oli abikaasast paar sammu ees ega pööranud sellele kõigele väga tähelepanu – ta vaatas majanumbreid. Ka N.G. kohtus antud ütlused kattuvad põhiosas kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Need riimuvad ka tunnistajate A.G.ja M.A. ütlustega, samuti menetlusaluse isiku enda ütlustega põhiosas. Seetõttu leiab kohus, et ei A.G.ega ka N.G.i ütlusi ei tule tõendikogumist välistada, vaid need on tõendina kasutatavad.

Iseküsimus on see, et A.G., nagu ka teiste tunnistajate, st M.A. ja T.T. ütlused on selles osas, mis toimus ja mida N.G. nägi siis, kui oli hoovi tagasi tulnud, vahendatud ütlused. Seega mainitud ulatuses ei ole need VTMS § 31 lg 1 ja KrMS § 66 lg 21 kohaselt tõendina kasutatavad. Järelikult selles osas, mis toimus ja mida nägi N.G. siis, kui oli hoovi tagasi tulnud, on tõenditena kasutatavad üksnes N.G.i ja menetlusaluse isiku ütlused, mis aga lahknevad üksteisest selles osas, kus menetlusalune isik paiknes ning mida ta tegi.

Seetõttu tuleks kohtul selles osas hinnata kummagi isiku ütluste tõepärasust. Samas leiab kohus, et käesolevalt ei ole süüteokoosseisu tuvastamise kontekstis oluline, kus täpselt isikud paiknesid või mida tegi Z.E hetkel, mil N.G. Lai 27 hoovi tagasi jõudis, mistõttu jätab kohus sellise hindamise tegemata.

Kohtu hinnangul omavad tähtsust eelkõige järgmised asjaolud:

1. Sündmuskohal tehtud fotod (tl-d 23-24) tõendavad, et N.G.i sõiduki õhkrehv oli katki külje pealt sellisel kõrgusel, mis välistab rehvi katkimineku ülesõidust millestki teravast, nt ehitusprahist, nagu on väitnud menetlusalune isik (tl 64, 64 pöördel). Seega viitab rehvi vigastuse asend selle, et rehv torgati katki.

2. N.G.i ütlustega (tl 56 pöördel, 58) on tõendatud, et N.G. kuulis hoovile tulles häält, mis tekib kummi tühjenemisel, kuid kumm ise ei olnud veel lõplikult tühjenenud.

Sellest saab järeldada, et kumm oli torgatud katki vahetult enne N.G.i hoovi sisenemist või siis samaaegselt sisenemisega.

3. N.G.i hoovi sisenemisel ei viibinud seal kedagi peale Z.E - seda tõendavad N.G.i ütlused (tl 58). Ka menetlusaluse isiku ütlused tõendavad, et ta oli vahetult enne N.G.i tagasitulekut ning tagasituleku ajal hoovil. Seejuures ei ole Z.E oma ütlustes kordagi viidanud sellele, et hoovil oleks sel ajal olnud kedagi kolmandat peale tema ja N.G.i. Arvestades seda, et Z.E oli enda ütluste kohaselt terve selle aja, mis N.G. ära oli, hoovis oma autode juures, mis paiknesid N.G.i auto kõrval, samuti seda, et rehvi katki torkamist inkrimineeritakse justnimelt temale, oleks Z.E juhul, kui hoovis oleks käinud mõni kolmas isik, seda kindlasti maininud.

Järelikult sai kummi katki torgata üksnes Z.E. Kohus juhib tähelepanu ka sellele, et Z.E oli ka põhjus kummi katki torkamiseks – Lai 27 asuva maja elanikel oli probleem loata parkijatega ning Z.E ei soovinud, et N.G. sinna oma sõiduki jätab. See asjaolu on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda ütlustega (tl-d 64 pöördel), aga nähtub ka tunnistaja N.G.i ütlustest, mille kohaselt Z.E ütles talle, et ta ei tohi Lai 27 hoovi oma sõidukit parkida (tl 56 pöördel).

Kohtu veendumust selles, et N.G.i sõiduki rehvi torkas läbi justnimelt menetlusalune isik, tugevdab veel see asjaolu, et aeg, mil N.G. oma sõidukist eemal oli, oli lühike. Nimelt tõendavad A.G.ütlused, et tema oli koos poes käimisega ära vähem kui 10 minutit, kuid tema abikaasa läks praktiliselt kohe tagasi, sest nad olid vaid mõnest majast möödunud, kui leidsid õige poe üles (tl

58 pöördel). Ka menetlusaluse isiku ütlustest ning N.G.i ütlustest saab järeldada, et N.G. tuli peagi pärast hoovist lahkumist sinna tagasi. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et rehvi tegi katki keegi kolmas isik, kellel ei olnud asjaga mingit puutumust.

Z.E poolt antud ütlused selles, et sõidukirehv võis puruneda ka hoovi sõites , ei ole usaldusväärne, sest rehvivigastus ei ole rehvi veerepinnal vaid hoopis kõrgemal ning viitab torkevigastusele. Samuti ei ole loogiline ja usutav Z.E elgitus vaidluste käigus , et et politseiauto hoovi sisenemine teda kui ühistu esimeest ei huvitanud, sest politseiauto on tihti nende hoovil kui Laia tänava striptiisbaari juures korda luuakse. Ühistu esimeest peaks huvitama ühistu territooriumil toimuv. (tl 64 pöördel -65, 67).

Eelnevaga loeb kohus igakülgselt tõendatuks, et N.G. Jeep Grand Cherokee rehvi torkas katki Z.E.

Kohtu hinnangul välistab selline vigastus rehvi edasise tarvitamise ja järelikult on Z.E tegevuses olemas KarS § 203 lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse külje tunnus - võõra asja hävitamine. Kuna N.G.i ütlused tõendavad, et rehvi läbitorkamisega tekitati temale kahju 220 eurot (tl 57 pöördel), st alla KarS § 121 p-s 1 nimetatud 4000 euro, siis ei ole täidetud KarS §

203 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu tunnus - oluline kahju, ning Z.E tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 218 lg 1 järgi. Subjektiivsest küljest tegutses Z.E kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. Kohtu seisukoht teo õigusvastasuse ning isiku süü osas

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid ning leiab, et Z.E tuleb toimepandud teo eest karistada.

Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 218 lg 1 näeb sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 47 lg-le 1 vastavalt võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut, kusjuures trahviühikuks on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega on käesoleva süüteo puhul ettenähtava rahatrahvi keskmiseks määraks 151,5 trahviühikut ehk 606 eurot.

Kohtuväline menetleja karistas Z.E 75 trahviühiku, s.o 300 euro suuruse rahatrahviga, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra.

KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Z.E tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Samuti mõjutab Z.E süü suurust see, et tema poolt tekitatud kahju ei olnud suur (oluline kahju algab alates 4000 eurost, seega jääb kahju KarS § 218 lg 1 järgse skaala alumisse ossa). Samas aga tuleb Z.E süü suuruse määratlemisel arvestada tema teo küünilisust ning isiku enda suhtumise intensiivsust toimepandud teo tagajärge, st et ta pani teo toime kavatsetult.

Väärteomaterjalidest ei nähtu tõendeid selle kohta, et Z.E oleks varem samalaadilise süüteo eest karistatud. Ka ei nähtu väärteomaterjalidest, et Z.E oleks pärast käsitletavat väärtegu süütegusid toime pannud. Sellest teeb kohus järelduse, et Z.E on varem käitunud õiguskuulekalt, ega pane suure tõenäosusega ka tulevikus analoogseid rikkumisi enam toime.

Eelnevat arvestades leiab kohus, et kohtuväline menetleja on valinud Z.E-le kohase karistuse ja järelikult tuleb Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 02.07.2015. a otsus väärteoasjas nr 2780,15,003069 jätta muutmata.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Käesolevas asjas on menetluskuludeks: 1) KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt valitud kaitsjale makstud tasu 480 eurot, mis kohtu hinnangul on käesoleva väärteoasja keerukuse ja mahukuse astet, samuti õigusteenuse turuhinda arvestades mõistliku suurusega,

2) KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale hüvitatud töötasu 150,30 eurot ja sõidukulud 30 eurot, 3) KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt kohtukutsete saatmise kulud 17,50 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Järelikult jäävad käesoleva väärteoasja menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusaluse isiku Z.E kanda.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/