3-12-2633/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-12-2633 Otsuse kuupäev 10. detsember 2015 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AS Sirje kaebus Maksuja Tolliameti (MTA) 13.12.2012 intressinõude nr 13-3/137838 tühistamiseks Asja läbivaatamise aeg Kohtuistung 11.11.2015 Menetlusosalised Kaebaja – AS Sirje esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksuja Tolliamet, esindaja Anne Palusoo

Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 11.01.2016. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksuja Tolliamet tegi 13.12.2012 AS-le Sirje intressinõude nr 13-3/137838, millega kohustas AS Sirje tasuma intressivõlga seisuga 13.12.2012 summas 75 134,80 eurot. Intressinõue tulenes AS-le Sirje 24.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/4915-8 määratud ning tähtaegselt tasumata maksusummadelt. 18.12.2012 esitas AS Sirje Tartu Halduskohtusse kaebuse 13.12.2012 intressinõude tühistamiseks. 20.12.2012 määrusega haldusasjas nr 3-12-2633 võttis Tartu Halduskohus AS Sirje kaebuse menetlusse. 28.12.2012 määrusega rahuldas Tartu Halduskohus AS Sirje esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas 13.12.2012 intressinõude täitmise kuni haldusasjas nr 3-12-1335 tehtava kohtulahendi jõustumiseni, välja arvatud MKS § 130 lg 1 punktides 1-5¹ täitetoimingute osas ning peatas AS Sirje kaebuse menetluse haldusasjas nr 3-12-2633 kuni haldusasjas nr 3- 12-1335 tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

2 03.07.2015 määrusega uuendas Tartu Halduskohus menetlust haldusasjas nr 3-12-2633, kuna menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud olid seoses haldusasjas nr 3-12-1335 tehtud kohtulahendi jõustumisega ära langenud.

Kaebuse põhjendused

2. Kaebaja leiab, et intressinõue on tehtud menetlusõigust oluliselt rikkudes, on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane ning valdavas osas ka aegunud.

3. Intressi määramise menetlus on vastustaja poolt läbi viidud olulise menetlusõiguse rikkumisega, kuna kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust, samuti ei saanud kaebaja enda suhtes läbi viidud menetluses osaleda. Seda põhjusel, et vastustaja ei teavitanud kaebajat haldusmenetluse algatamisest. Nimelt sai kaebaja intressi määramise menetlusest teada alles siis, kui vaidlustatud intressinõue oli kaebajale kättetoimetatud, rääkimata juba sellest, et maksuhaldur oleks kaebajalt arvamust küsinud või oleks esitanud kaebajale vaidlustatud haldusakti projekti, millisele kaebaja saaks vastuväiteid esitada. Tegemist on rikkumisega, mis peaks igal juhul tooma kaasa haldusakti tühistamise. Seega tuleb juba sel põhjusel intressinõue tühistada, tagada isikule osavõtt tema suhtes läbiviidavas menetluses ja võimaldada esitada oma seisukoht.

4. Kaebaja leiab, et intressinõue on tehtud põhjendamiskohustuse rikkumisega, mis ei võimalda teostada kohtulikku kontrolli selle õiguspärasuse üle. Intressinõue ei ole oma sisult selge ja arusaadav ning selles puuduvad maksuhalduri põhjendused ning arvutuste metoodika, mis peab tagama haldusakti kontrollitavuse. Intressinõude põhjendused ja intressinõude lisas kajastatud intressivõla kujunemine ei selgita intressivõla summa arvutuskäiku ega võimalda kontrollida intressinõude õiguspärasust. Intressiarvestuse kaart ei tee intressinõuet kaebaja jaoks selgemaks, mistõttu ei pidanudki kaebaja otsestelt vajalikuks lisada seda kaebusele, kuna isegi kvalifitseeritud õigusabi kasutades ei saa kaebaja välja lugeda sellest dokumendist MKS-i normidega kooskõlas olevat intressi arvestuse kujunemist.

Intressi arvestamise puhul on oluline, millal intressi arvestamise aluseks olnud maksusumma on tasutud (see on tähtis nii viivitatud päevade arvu määratlemise, intressi summa kujunemise kui ka intressi aegumise puhul). Maksuhaldur selgitas vastuses kaebusele, et intressi arvestamise aluseks on 24.05.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/4915-8 määratud maksusumma 77 376, 18 eurot, ning seisuga 13.12.2012 oli kaebajal kohustus tasuda hilinemisega tasutud maksusummadelt intressi. Kaebaja leiab, et eelnimetatud vastustaja järeldus ei täienda intressinõude põhjendusi küsimuses, millal siiski oli maksuotsusega määratud maksusummad tasutud. Seega on põhisummade tasumisega seotud asjaolud jäänud intressi määramise menetluses tuvastamata ja maksuhalduri poolt kontrollimata. Intressinõude lisas on maksunõuded küll eristatud maksudeklaratsioonide (maksukohustuse tekkimise) järgi, kuid ei ole arvestatud maksunõuete tasumise tähtaegadega. Intressinõudest ei selgu ei maksunõuete tasumist ega ettemaksukontol olnud rahasummade arvesse võtmist intressi arvestamisel. Samuti nähtub intressinõude lisast, et paljude maksunõuete pealt on intressi arvestatud põhinõuet ületavas summas ja maksunõuet ületava intressi arvestamist jätkas maksuhaldur ka pärast 01.01.2011, kuigi MKS § 119 lg 1 p 5 ja § 1682 kohaselt on see lubamatu.

5. Intressinõue on ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. Intressinõue on paljude maksunõuete osas suurem kui määramise aluseks olev põhivõlg, mis MKS § 119 lg 1 p 5 kohaselt on lubamatu.

3 Intressinõue on ebaproportsionaalselt suur ja selle võrra on kunstlikult suurendatud kaebaja maksukoormust. Nimelt ei ole proportsionaalsuse printsiibi ja terve mõistusega ning õigusaktidega kooskõlas tänaseks kujunenud olukord kus äriühingu võimalik maksukohustus moodustab 95% käibelt? [77396,18 (maksuotsus)+ 75 134,80 (intressinõue)+ 15 026,96 (võimalik tulumaks intressi tasumisel) kogusummas 167 557,94 €] Kogukäive maksu määramise aluseks olnud äiuühingutega oli 177 202,77 € ( 2 772 621 EEK).

Intresside kunstlikku suurenemist on põhjustanud maksuhalduri enda tegevusetus seoses maksumenetluse läbiviimisega. Nimelt tegi maksuhaldur kaebaja suhtes algatatud kriminaalmenetluse (lõpetatud kuriteokoosseisu puudumise tõttu) raames kindlaks maksunõude aluseks olevad maksukohustused juba 2008. aastal. Sisuliselt oli maksuobjekt ja maksunõuete summad maksuhalduri poolt kindlaks tehtud 26.05.2008 kriminaalmenetluse raames, mille tulemusel koostas maksuhaldur alles 24.05.2012 maksuotsuse. Sellest tulenevalt ei ole intressinõue, mille aluseks on ajavahemiku 26.05.2008-24.05.2012 arvestatud intress, kaebaja suhtes õiglane. Seda põhjusel, et maksuhaldur on põhjendamatult viivitanud maksuotsuse tegemisega ja maksusumma siduva määramisega kaebajale, kuigi maksuotsuse tegemise eeldused (olid tuvastatud kõik asjaolud, kogutud kõik tõendid, tehtud maksu määramise aluseks olevad järeldused ja teostatud maksuarvestus) olid täidetud juba 26.05.2008 ning 26.05.2008 maksuarvestusest (vt. ka maksuarvestuse kokkuvõte, mis sisuliselt kujutab endast maksuotsuse resolutsiooni) tulenevalt oli maksuhaldur valmis määrama kaebajale maksusumma juba 2008. aastal.

6. Kaebaja leiab, et intressinõue on käesolevaks ajaks aegunud, kuna möödunud on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg. Intressinõue on kaebajale esitatud 13.12.2012. MKS § 132 lg 2 (kuni 01.01.2014 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Seega hakkas intressinõude sundtäitmine aeguma 01.01.2013 ja hiljemalt 01.01.2014 oli aegunud. Kuigi intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on saabunud kohtumenetluse ajal, on tegemist intressinõuet materiaalselt välistava asjaoluga, millega kohus peab arvestama ja haldusakti tühistama.

Vastustaja vastuväited

7. Maksuja Tolliamet peab AS Sirje kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud intressinõue on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks.

8. Vastavalt maksukorraldusseaduse sätetele peab maksukohustuslane üldjuhul ise intressi välja arvestama ja tasuma. Juhul, kui ta seda ei tee, esitab maksuhaldur intressinõude ning seejuures on intressinõue haldusakt, mis peab vastama haldusaktile esitatavatele nõuetele. Intressinõude vastavus haldusakti (maksuotsuse) kohta käivatele nõuetele ei tähenda aga seda, et menetlus, mille tulemusena need haldusaktid antakse, peaks olema ühesugune. Maksukohustuslasel on õigus saada enne haldusakti andmist teavet ja esitada oma seisukoht juhul, kui tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga. Intressinõue ei ole kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Intressinõude esitamise alused on maksukohustuslasele ja maksuhaldurile teada: nad teavad maksukohustuse suurust, maksu tasumise tähtaega, tasumisega viivitatud aega ja seadusega sätestatud intressimäära. Nimetatud asjaolude kindlakstegemiseks ei ole maksuhalduril tarvis kaasata menetlusse kolmandaid isikuid, kuulata ära maksukohustuslase ja kolmandate isikute arvamusi, uurida faktilisi asjaolusid, koguda

4 tõendeid ja kaaluda erinevaid huvisid, st viia läbi maksukohustuse määramise menetlust (maksukontrolli). Kaebuses heidab maksukohustuslane aga maksuhaldurile alusetult ette justnimelt eelpoolnimetatud menetlustoimingute tegemata jätmist. Tegelikkusele mittevastav on kaebaja väide, et vaides tunnistatakse selgitamiskohustuse ja kaasamisõiguse rikkumist maksuhalduri poolt. Maksuhalduril ei olnud võimalik rikkuda tegelikkuses mitteeksisteerivaid kohustusi ning niisugused „rikkumised“ ei ole iseenesestmõistetavalt haldusakti tühistamise aluseks.

9. Vastustaja märgib, et vaidlusalune intressinõue vastab MKS §-s 46 esitatud nõuetele. Samuti vastab intressinõue MKS § 115 lg-s 3 sätestatud nõuetele, kuna intressinõudest ja sellele lisatud intressiarvestuse kaardist nähtub viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Intressisumma kujunemine on kontrollitav. Intressinõudes on selgitatud intressi arvestamise metoodika, mis on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga. Intressinõudes on viide MKS § 117 lg-le 1, millest tulenevalt intressimäär on 0,06% päevas.

10. Vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja soovinud saada intressinõude kohta teavet maksuhaldurilt vastavalt MKS §-le 14. Vastustaja leiab, et juhul, kui kaebajal jäi midagi intressinõude osas arusaamatuks ning ta ei soovinud saada teavet maksuhaldurilt, oli tal võimalik kasutada professionaalset õigusabi. Samuti leiab vastustaja, et intressinõude väidetava mittemõistetavusega ei saa põhjendada tõendi (vaidlustatava haldusakti) kohtule esitamist ilma lisata. Pigem on siin tegemist kaebaja püüdega iga hinna eest näidata talle esitatud haldusakti seadusele mittevastavana või põhjendamatuna.

Intressiarvestuse kaardilt on näha, missuguse maksukohustuse ja missuguse perioodi eest intress on arvestatud. Intressinõudes on selgitatud, et seisuga 13.12.2012 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusumma(de)lt intressi 75 134,80 eurot. Vastustaja märgib, et reeglina sisaldavadki intressinõuded summaarset intressiarvestust, kuna intressinõude vormistamine näiteks maksuotsusega määratud maksukohustuse osas iga maksustamisperioodi ja iga maksu kaupa eraldi koormaks nii maksuhaldurit kui maksukohustuslast. 24.05.2012 maksuotsusega määratud maksusumma oli 77 376,18 eurot ja intressinõude summa on 75 134,80 eurot. Seega ei ületa maksuotsusega määratud maksukohustuse alusel arvestatud intress põhivõlasummat.

11. Kaebaja väited maksumenetlusega viivitamise osas on paljasõnalised ja ei saa kaasa tuua intressinõude täielikku või osalist tühistamist. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et kaebaja oleks võinud oma maksukohustused deklareerida ja täita tähtaegselt, mis oleks üldse välistanud intresside maksmise kohustuse. Samuti oleks kaebaja võinud täita maksukohustused seadusekuulekalt ja vabatahtlikult maksumenetluse käigus või pärast maksuotsuse saamist, mis oleks intressid jätnud tunduvalt mõõdukamaks, kui on nende suurus pärast pikka kohtumenetlust. Vastustaja leiab, et kaebuses märgitu ei anna alust intressi summa kustutamiseks.

12. Vastustaja on seisukohal, et alusetud ja põhjendamatud on kaebaja väited intressinõude aegumise kohta. MKS § 118 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise

5 või tasaarvestamise päevast. MKS § 118 lg 3 kohaselt ei esitata intressinõuet pärast lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. Arvesse võttes asjaolu, et maksusumma on määratud 24.05.2012 ja intressinõue on esitatud 13.12.2012 ning intressinõude esitamise ajaks on maksusumma tasutud (erinevatel kuupäevadel), ei saa kuidagi kõne alla tulla intressinõude aegumine.

Kohtu seisukoht

13. AS Sirje on taotlenud MTA 13.12.2012 intressinõude tühistamist menetlusnõuete rikkumise, intressinõude ebaproportsionaalsuse ja ebaõigluse ning aegumise tõttu. Algses, detsembris 2012 esitatud kaebuses tugines kaebaja intressinõude aktsessoorsusele ning oli seisukohal, et maksukohustuse äralangemise tulemusena langeb ära ka intressi tasumise kohustus. Kuna jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2015 otsusega on Maksuja tolliameti 24.05.2012 maksuotsus, millega kohustati AS Sirje tasuma täiendavalt 77 396,18 eurot käibeja tulumaksu, kehtima jäänud, ei ole kaebaja peale käesoleva asja menetluse uuendamist intressinõude aktsessoorsusele saanud enam tugineda ega pole ka tuginenud.

14. Kõigepealt peab kohus vajalikuks käsitleda kaebaja väiteid intressinõude aegumise osas. Vaidlusaluse intressinõude esitamise ajal kehtinud MKS § 118 lg 1 kohaselt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates maksusumma täieliku tasumise päevast. Seega hakkab intressi arvestamise aegumistähtaeg kulgema põhivõla lõplikust tasumisest ega sõltu sellest, kas või millistes osades on maksukohustuslane põhivõlga varem tasunud. MKS § 118 lg-st 3 tulenevalt intressinõuet ei esitata pärast aegumistähtaja möödumist. Vaidlustatud intressinõude otsuses on märgitud, et seisuga 13.12.2012 on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt intressi 75 134,80 eurot. Kuna kaebajale määrati täiendavalt tasumisele maksusumma 24.05.2012 maksuotsusega ja intressinõue esitati 13.12.2012, ei saanud olla ületatud MKS § 118 lg-s 1 ettenähtud aastane aegumistähtaeg. Intressinõude esitamise ajaks, see on maksuotsuse tegemise ja intressinõude esitamise vahelisel ajal on vastustaja kinnitusel maksuotsusega määratud maksusumma kaebaja poolt tasutud. Kaebaja viited MKS § 132 lg-le 2 ei ole antud vaidluses asjakohased. MKS § 132 käsitleb sundtäitmise aegumist, antud vaidluses ei ole vaidluse all maksusumma sundtäitmine vaid intressinõude esitamine.

15. Kaebaja leiab, et intressi määramise menetlus on vastustaja poolt läbi viidud menetlusõiguse rikkumisega, kuna kaebajat ei ole selles menetluses ära kuulatud, teda ei olnud menetlusse kaasatud ja ta ei olnud menetlusest teadlik. Kohus, vastupidiselt kaebaja arvamusele, on seisukohal, et maksuhaldur ei ole intressinõude koostamise ja esitamise menetluses kaebaja õigusi rikkunud. Vastustaja on põhjendatult viidanud MKS § 115 lg-le 3, mille kohaselt, kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätetatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. MKS § 115 lg-st 3 ei tulene, et maksuhalduril oleks võimalik kaalutleda, kas intressinõuet esitada või mitte. Oluline on, et maksukohustuslasel endal on MKS § 115 lg-st 1 tulenevalt kohustus tähtpäevaks tasumata jäänud maksusummadelt intress arvestada ja tasuda. Seega peab maksukohustuslane olema ka teadlik ja arvestama, et kui ta on ettenähtud tähtajaks maksu jätnud tasumata ja ta ise ei ole sellelt intressi arvutanud ja tasunud, järgneb maksuhalduri intressinõue. Kohus nõustub vastustajaga, et intressinõude otsusele ei kohaldu täiel määral MKS §-s 46 maksuotsusele ettenähtud nõuded, kuna intressinõudele kui haldusaktile esitatud nõuded on välja toodud erisättes, so MKS § 115 lõikes 3.

6 Kuna intressinõude puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, puudub vajadus ära kuulata maksukohustuslast või teisi isikuid ega koguda ja uurida uusi tõendeid. Vastustaja ei ole seega rikkunud uurimisega põhjendamiskohustust. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vaidluse faktilisi asjaolusid arvestades, millised jäid intressinõudes kajastamata, oleks intressi määramise aluseks olevate asjaolude täiendav uurimine ja maksumenetluse jätkamine käeolevas asjas vajalik ja asjakohane (kaebuse täienduse p 2.1 viimane lõik). Kõik faktilised asjaolud, mis võisid mõjutada tasumisele kuuluvat maksusummat ja sellest tulenevalt intressinõuet, oli kaebajal võimalik esitada vaidluses 24.05.2012 maksuotsuse üle. Samuti oli kaebajal õigus vaidlustada intressinõuet, millist õigust on kaebaja ka kasutanud. Kuid selles vaidluses ei ole kaebaja välja toonud, millised olid need faktilised asjaolud, mis on intressinõudes kajastamata jäänud.

16. Lisaks leiab kaebaja, et intressinõue on tehtud põhjendamiskohustuse rikkumisega, mistõttu ei ole intressinõue kontrollitav. Kohtu hinnangul vastab intressinõue MKS-s ning haldusmenetluses sätestatud haldusakti põhjendamise nõuetele ja on kontrollitav. Intressinõudes on märgitud, et intressisumma arvestamisel lähtutakse MKS § 119 lg-s 2 sätestatud intressiarvestuse põhimõttest, mille kohaselt ei arvestata intressi tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne makshalduri poolt maksukohustuslasele kõnesoleva seaduse, maksuseaduse või tolliseaduse alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. Intressinõudes on märgitud, et 13.12.2012 seisuga on arvestatud hilinemisega täielikult tasutud maksusummadelt intressi 75 134,80 eurot. Intressinõudes on märgitud, et intressi arvestamise metoodika on järgmine: tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatud intressimääraga. Vastavalt märgitud metoodikale on tasumisele kuuluva intressivõla kujunemine esitatud intressinõude lisas, mille esitas kohtule alles vastustaja (tlk.72-80). Seega ei ole õige kaebaja märkus, et intressivõla lisas kajastatud intressivõla kujunemine ei näita intressi kujunemise käiku ning selles puudub arvutuste metoodika. Vaidlustatud intressinõudes on täidetud MKS § 115 lg-s 3 toodud nõuded, nagu kohus juba eelpool välja tõi. Lisa lõpus on ka välja toodud intressiridade selgitused ning asjaolu, et kui intressi arvestamise perioodis eksisteerib arvestussüsteemis ettemaks, siis kasutatakse ettemaks nõude(ete) intressi(de) kompenseerimiseks. Kaebaja nii kaebuses kui kohtuistungil esitatud seisukohad ja küsimused on liialt üldised, et nende põhjal oleks võimalik kindlaks teha intressivõla arvestuse ja kujunemise õigusvastasust. Kaebaja märgib, et intressinõudest ei selgu, millal siiski oli maksuvõlg kaebaja poolt tasutud, kuid samas ei too kaebaja ka ise välja, millal ta maksuvõla tasus ning kas ja kuidas see intressinõuet mõjutas. Kohtu hinnangul andis vastustaja esindaja piisava selgituse intressinõude lisas 1 toodud arvestusele. Kohus leiab, et kui kaebajal oli seoses 2012 esitatud intressinõudega küsimusi maksuhaldurile, oleks neid saanud maksuhaldurile koheselt esitada, või esitada need kaebuses.

17. Kaebaja on seisukohal, et intressinõue on ebaproportsionaalselt suur ja intresside kunstlikku suurenemist on põhjustanud maksuhalduri enda tegevusetus maksumenetluse läbiviimisel. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Intressinõude suurus on sõltunud sellest, kui pikk on olnud vahemik päevadest, mil maksu tasumine pidi toimuma ja millal tegelikult maks tasuti või tasaarvestati. Põhjendatud on vastustaja märkus, et kui kaebaja oleks oma maksukohustused deklareerinud ja täitnud tähtaegselt, oleks olnud välistatud ka intresside tasumise kohustus. Kaebajal oli võimalik maksud tasuda nii maksumenetluse käigus kui kohtumenetluse käigus, kuna nagu kaebaja ise märgib, oli maksunõuete summa kindlaks tehtud juba 26.05.2008, mis oli ka kaebajale teada. Kaebajal oli võimalik ka enne maksuotsust maksud deklareerida ja tasumata maksusummad tasuda.

7 Kuna kohus on haldusasjas nr 3-12-1335 tuvastanud, et tegemist oli näilike tehingutega ja kaebaja oli sellest teadlik, ei ole põhjendatud pidada intressi nõudmist ebaõiglaseks.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata.

18. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse mõista vastustajalt välja menetluskulud summas kokku 5860, 20 eurot, sellest riigilõiv 765,0 eurot ja tasu õigusabi eest summas 5095,20 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kuna kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmiseks taotlust esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik