3-15-2418/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Raili Randlane Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Jõhvi Kohtuasja number 3-15-2418 Kohtuasi D.N.i kaebus Viru Vangla käskkirjade 01.07.2015 nr 6-3/764 ja 30.07.2015 nr 6-3/892 täielikuks ning 16.07.2015 käskkirja nr 6-3/815 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised ja esindajad Kaebaja: D.N., esindaja Valeriy Gimaev Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga Hodakovskaja Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta D.N.i kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 11.01.2016. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.05.2015 koostati Viru Vanglas käskkiri nr 6-2/858 (tl 38-39), millega määrati kinnipeetav D.N. (edaspidi kaebaja) tööle finantsja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana V8 eluosakonnas 29.05.2015 kuni 29.08.2015 tunnitasuga 0,63 eurot vastavalt töötatud tundidele. Käskkirjas märgiti, et meditsiiniosakonna 25.05.2015 tõendi kohaselt on kinnipeetav töövõimeline ja võib töötada kaks tundi päevas, talle ei sobi töö tööstustolmuses keskkonnas ning muud erisused puuduvad. 01.07.2015 koostati samas vanglas käskkiri nr 6-3/764 (tl 10-11), millega karistati kaebajat 04.06.2015 ja 12.06.2015 tööle asumise korraldustele mitteallumises seisnenud rikkumiste toime panemise eest seitsme ööpäeva pikkuste kartserisse paigutamistega. 16.07.2015 koostati 16.06.2015 toime pandud sarnase rikkumise eest seitsme ööpäevases kartserisse paigutamises seisneva karistuse määramiseks käskkiri nr 6-3/815 (tl 7-8). Sama käskkirjaga lõpetati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlus Viru Vangla kodukorra punkt 1.12.8 nõuete rikkumises. 30.07.2015 käskkirjaga nr 6-3/892 (tl 4-5) määrati seitsme ööpäeva pikkused kartserisse paigutamised ka 30.06.2015 ja 04.07.2015 toime pandud rikkumiste eest. 28.08.2015 vaideotsustega nr 6-12/200-2, 6-12/201-2 ja 6-12/205-2 (tl 6, 8p-9 ja 12) ei rahuldatud kaebaja poolt nende käskkirjade peale 30.07.2015 koostatud vaideid.

Veel on toimikusse esitatud kaebaja tööle määramise kooskõlastamist ja ära kuulamist puudutavad dokumendid (tl 51 ja 68), vanglaametnike 04.06.2015, 12.06.2015, 16.06.2015, 30.06.2015, 04.07.2015 ettekanded (tl 40, 46p, 61p, 88p ja 95), teated distsiplinaarmenetluse algatamise kohta (tl 44, 48p 63p, 89p, 94), kaebaja 09.06.2015, 17.06.2015, 29.06.2015, 10.07.2015 ja 14.07.2015 seletused (tl 44p, 49, 64-65, 72p-73, 91, 97 ), distsiplinaarmenetluse protokollid (tl 41-42, 59-60 ja 85p-87), kaebaja vastuväited (tl 84-85), arst Nikolai Kulikovi 17.06.2015 tõend (tl 16), meditsiiniosakonna tõendid (tl 45, 74-75 ja 77-81, 90, 96), E8 koristaja tööjuhend (tl 51p-52) vanglaametnike õiendid (tl 66), kinnipeetava individuaalne täitmiskava (tl 103-104), väljavõtted kaebaja tervisekaardist (tl 53 ja 113-121), V8 osakonna kambrite sulgemise kohta 20.05.2015 antud korraldus nr 1-4/500 (tl 124) ning kambrite avamise aega puudutav vastus teabenõudele (tl 124p).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 24.09.2015 esindaja vahendusel koostatud kaebuses (tl 2-3) palus kaebaja, et kohus tühistaks Viru Vangla käskkirjad 01.07.2015 nr 6-3/764 ja 30.07.2015 nr 6-3/892 täielikult ning 16.07.2015 käskkirja nr 6-3/815 karistuse määramist puudutavas osas. Ta leidis, et vangla tervishoiutöötajad on käitutud vastuoluliselt, kuna samade sümptomitega on ta ühel korral tööst vabastatud, teistel aga mitte ning väitis, et on seetõttu pöördunud oma perearsti poole, kes väljastas 17.06.2015 tõendi, et ta ei saa tervise tõttu töötada tolmuses ruumis ja toksiliste ainetega ning allergiale iseloomulikke sümptomeid näitab ka vangla 02.09.2015 tõend. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et teda ei vabastatud tööst meditsiiniõdede teadete alusel, kuigi vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 3 kohaselt oli tema tervise seisundi hindamine arsti pädevuses ning lisas, et kuna seadus ei täpsusta, milline arst hindab võimelisust tööd teha, tuleb lähtuda ka arst Nikolai Kulikovi hinnangust. 26.11.2015 koostatud täienduses (tl 123) märkis kaebaja üldkasutatavate ruumide antisanitaarsele olukorrale viidates, et 04.06.2015 ja 12.06.2015 oli nende ruumide koristamine tema tervisele eriti ohtlik. Ühtlasi esitas ta ka taotluse ja kuludokumendid (tl 125) riigilõivu ja õigusabi teenuse eest tasumisega kantud 207 euro suuruse menetluskulu hüvitamiseks.

3. Vastustaja kirjalikus vastuses (tl 35-37) leiti kinnipeetava töökohustusega seotud seadusesätetele tuginedes, et terviseprobleemid ei tähenda alati töökohustusest vabastamist ning paluti jätta kaebus rahuldamata. Kohtu tähelepanu juhiti asjaoludele, et kaebaja ei ole käinud väljaspool vanglat arsti vastuvõtul, et kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, millede põhjal on võimalik hinnata ka nende töövõimet ning lisati, et pindu koristatakse niiske lapiga, mistõttu on kokkupuude tolmuga minimaalne.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas pole pooltel vaidlust selle üle, et kaebajal on terviseprobleemid. Seega on vaja lahendada üksnes küsimused, kas vastustajal olid vaatamata sellele olemas piisavad alused selleks, et karistada teda tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmise eest ning kas vastav menetlus viidi läbi kooskõlas vastavate nõuetega.

5. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt peab kinnipeetav üldreeglina töötama ning juhud, millistel tal seda kohustust ei ole, on ammendavalt loetletud sama paragrahvi teise lõike neljas punktis. Muuhulgas on neis kehtestatud, et vastavast kohustusest on vaba kinnipeetav, kes pole võimeline töötama tervislikel põhjustel. VangS § 37 lg 3 kohaselt teeb kinnipeetava võimelisuse tööd teha kindlaks arst. Kaebuse väidetel ei saa kaebaja koristajana töötada astma ja allergia tõttu, kuid 27.05.2015 tõendi (tl 75-76) kohaselt on hingamiselunditega seotud haigust ravitud viimati aastal 2007, vanglas ei ole sellega seotud diagnoos kinnitust leidnud ja seal viibimise ajal pole tal vastavaid atakke fikseeritud.

Tervisekaarti tehtud kannetest nr 352 ja 398 nähtuvalt ei esine organismis ka allergiat ja 27.08.2015 antud immuunanalüüsides on tolmuallergeenide segu andnud tulemuse, millisel klass üldse puudub. Tööle määramine on kooskõlastatud meditsiiniosakonnaga ning vahetult enne vastava käskkirja andmist vangla arsti poolt 25.05.2015 väljastatud tõend (tl 74) kinnitab, et ta on võimeline töötama kuni kaks tundi päevas ja peab vältima üksnes tööstustolmuses keskkonnas töötamist. Teine vangla arst pole teda samuti töövõimetuks pidanud, sest on 12.06.2015 koostatud tõendisse (tl 78) märkinud, et ta on töövõimeline.

Kaebaja töötamisele seatud piirangutest nähtub selgelt, et tema kunagisest haigusest tervisele tuleneda võivate probleemidega ollakse kursis ning nendega on ka arvestatud. Vangla arstide ja teiste tervishoiutöötajate poolt väljastatud tõendite ja tervisekaarti tehtud kannete ehtsuses ja sisulises õigsuses kahtlemiseks puudub vähimgi alus. Samuti pole mingit põhjust arvata, et nimetatud arstid ei tea, missugustes tingimustes peab kinnipeetav vangla üldkasutatavate ruumide koristamisel viibima, milliseid tööülesandeid tuleb tal seejuures täita ega oska hinnata oma patsiendi võimalusi nendega tervist ohtu seadmata hakkama saada.

Kuna kaebaja on määratud eluosakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks, ei saa tema töötamine kuidagi olla seotud tööstustolmuga. Otsest võimatust koristamisega seotud tööülesannete täitmiseks ei tulene ka arst Nikolai Kulikovi 17.06.2015 tõendist (tl 16). Lisaks väärib tähelepanu asjaolu, et see on väljastatud kaebaja vanglas viibimise ajal väljaspool vanglat tegutseva arsti poolt ega saa seetõttu kuidagi kajastada tema tervise tegelikku olukorda tööle asumise korralduste andmise hetkel. Kaebaja töövõime kohta teistsugusele seisukohale asumist ei võimalda ka kaebuse täienduse viide osakonna sulgemisele seal valitsenud antisanitaarse olukorra tõttu. 04.06.2015 rikkumise kohta antud seletustes (tl 44p) on ta küll viidanud sellele, et koridor on väga must ja tolmune, kuid tema töötamisele seatud piirangud välistavad üksnes tööstustolmus töötamise ega laiene eluosakonnas olevale olmetolmule.

6. Kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel langetatav otsustus, mille kohtuliku kontrollimise võimalused on piiratud. Kohus saab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 tulenevalt uurida üksnes seda, kas vastava haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid otsustatu sisulise otstarbekuse hindamise õigus tal puudub. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on kehtestatud haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 54 ja nõuavad, et see oleks antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtinud õiguse alusel, sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vastaks kõigile vorminõuetele.

7. VangS § 67 p 1 sätestatu kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vanglas kehtivaid sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Korraldusele mitteallumine saab olla õigustatud ainult selle ilmselge tühisuse puhul. Kinnipeetava teistsugune arusaamine oma kohustustest ja sellest tulenev seisukoht korralduse õiguspärasusest ei anna talle õigust keelduda vanglaametniku korraldust täitmast, sest vastasel juhul muutuks distsipliini tagamine vanglas raskendatuks. Niisugust seisukohta on Riigikohtu halduskolleegium ühemõtteliselt väljendanud oma lahendis nr 3-3-1-103-06 ning see on täiel määral kohaldatav ka käesoleval juhtumil. Kõik kaebajale antud korraldused rajanesid põhiseaduse § 29 ja VangS § 37 lg 1 kehtestatud töötamise kohustusel, individuaalse täitmiskavaga kindlaks määratul ning tema tööle määramise kohta 29.05.2015 antud käskkirjal nr 6-2/858, mida polnud enne distsiplinaarmenetluste alustamist kehtetuks tunnistatud ega tühistatud. Seega oli tegemist õiguspäraste korraldustega ning tal tuli neile vaatamata oma teistsugusele arusaamale alluda. Tervisekaardi kannetest nähtuvalt on tal küll terviseprobleemid, kuid distsiplinaarmenetluse protokollide lisades loetletud meditsiiniosakonna tõendid kinnitavad, et nii korralduse andmisel kui distsiplinaarmenetluste käigus on uuritud tema tervisliku seisundiga seonduvat. Menetlejal puudus alus kahelda, et vangla tervishoiutöötajad ei oska hinnata kinnipeetava tervislikku seisundit või arvata, et nad väljastavad reaalsele olukorrale mittevastavaid tõendeid.

8. VangS § 63 lg 1 tulenevalt võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristust kohaldada selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja süü tööle asumiseks antud korralduste täitmata jätmises on tõendatud vanglateenistuse ametnike ettekannete ja distsiplinaarmenetluses kogutud meditsiiniosakonna tõenditega. Ta pole oma ütluses, vastuväites ega kaebuses ka ise tööle mitteasumist eitanud, kuid arvab, et selleks oli olemas tervisest tulenev põhjus. Meditsiiniosakonna 04.06.2015, 12.06.2015, 16.06.2015, 30.06.2015 ja 04.07.2015 tõendid (tl 77-81) kinnitavad, et kõigil distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjades käsitletud juhtumitel on tervishoiutöötaja hinnanud kaebaja tervislikku seisundit, kuid ajutist tööst vabastust ei ole talle antud.

9. Kohtutoimikusse esitatud distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtuvalt on kaebaja karistamisel järgitud kõiki VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluste käigud on justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja § 97 lg 2 kehtestatud nõuete kohaselt protokollitud, karistatut on teavitatud menetluste algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ning karistus on talle määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja „Vangla sisekorraeeskirja“ § 17 sätestatud pädevuse piires. Seejuures on piisava põhjalikkusega käsitletud nii süüteo asjaolusid kui karistatu seletustest ja tervislikust seisukorrast tulenevat ning arusaadavalt on põhjendatud ka seda, miks on just seitsme ööpäeva pikkused kartserisse paigutamised iga rikkumise eest võrreldes teiste karistusliikidega tema puhul kõige otstarbekamad. Kohtul puudub õigus hinnata kaalutlusõiguse alusel kohaldatud distsiplinaarkaristuse sisulist otstarbekust, kuid kuna VangS § 63 lg 1 p 4 sätestatu lubab selle seaduse, vangla sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktide nõuete rikkumise eest kohaldada kuni neljakümne viie ööpäeva pikkust kartserisse paigutamist, saavad niisuguse pikkusega karistused arvestada kaebaja isikut, ta varasemat karistatust ja vanglateenistuse ametniku korralduse täitmisest keeldumises seisnenud rikkumiste tähendust vangla julgeolekule, ei ole ülemäärase raskusega ning võivad võrreldes teiste karistusvahenditega kõige paremini kaasa aidata tema õiguskuulekale käitumisele suunamises ja õiguskorra tagamises seisnevate vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele. Toimikusse esitatu ei tõenda, et distsiplinaarmenetluste käigus oleks rikutud mõnda õiguse üldist põhimõtet või olulist menetlusnõuet ning kaebaja ise pole vastavaid etteheiteid ka esitanud.

10. VangS § 38 lg 22 kehtestatu lubab kinnipeetava töökohustusest vabastada, kui ta pole võimeline seda täitma. Tegemist on ajutist iseloomu omava töövabastusega. Eelnevalt käsitletud ettekannetest, meditsiiniosakonna tõenditest ja tervisekaardi kannetest nähtub, et kaebaja on saanud esitada tööle asumise korralduse saamisel oma tervise seisundist lähtuvaid vastuväiteid ning tervishoiutöötajad on seejärel tema seisundit ka kontrollinud. Kuna kaebajat pole ühegi teda läbi vaadanud arsti poolt alaliselt töövõimetuks tunnistatud, sai tervishoiutöötaja vastava kaebuse korral hinnata üksnes tema konkreetse hetke tegelikku tervisliku seisundit ning tähtsust ei oma see, kuidas ta ise oma töövõimet hindas või millistest asjaoludest lähtuvaid tööst vabastusi oli talle varem antud. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-53-14 leidnud, et olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tööle määramisel, saab tema ootamatu terviserikkega seotud seisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde. Sellest tulenevalt on alusetu kaebuse seisukoht, et vastava otsustuse sai teha vaid arst.

11. Eeltoodud järeldustel jääb kaebus täies ulatuses rahuldamata ning riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 207 euro suurune menetluskulu HKMS § 108 lg 1 alusel need tema eest maksnud isiku kanda. Vastustaja oma menetluskulude kohta dokumente ja taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad tema võimalikud kulutused HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane