1-15-9228/19 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-9228

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2015. a., Tallinn Kohtuasja number 1-15-9228 Kohtunik Meelika Aava Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a otsus Madis Metsla süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Madis Metsla Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Madis Metsla apellatsioon Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a kohtuotsuse peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule

15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 19. novembri 2015. a kohtuotsusega kokkuleppemenetluses tunnistati

M. Metsla süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 3 aastaks 6 kuuks, millest kuulub kohe ärakandmisele 6 kuud vangistust algusega 14. juulist 2015. Ülejäänud 3 aasta pikkust vangistust ei pöörata KarS § 73 lg 1,2,3 alusel täitmisele tingimusel, kui süüdimõistetu ei pane 4 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus mõistis süüdistatavalt välja menetluskulud, s.o sundraha 975 eurot, ekspertiisi tegemise kulu

588 eurot ja sõiduauto parklasse teisaldamise kulu 43,20 eurot, mis kuuluvad tasumisele 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. M. Metsla mõisteti süüdi selles, et ta varem narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikuna, käitles 2015. aasta juulikuus uuesti ebaseaduslikult suures koguses

2(3) narkootilisi aineid, s.o GHB-d ja MDMA-d. Ta omandas narkootilised ained tuvastamata ajal ja viisil ning hoidis neid tema kasutuses olevas sõiduautos Volvo 850 kuni läbiotsimiseni 15. juulil 2015.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav M. Metsla, kes vaidlustab kohtuotsust temalt välja mõistetud menetluskulude osas, taotledes jätta need täielikult või osaliselt riigi kanda.

Taotlust põhjendab sellega, et pärast vanglast vabanemist tahab ta hakata koolis käima, mistõttu õppimise kõrvalt ei saa ta täiskohaga töötada. Seetõttu on tal raskusi kriminaalmenetluskulude tasumisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsiooni väidetega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et käesolev kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele teatud piirangud.

KrMS § 245 lg 1 kohaselt märgitakse kokkuleppes muuhulgas süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana (p 12).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 1. aprilli 2009. a otsuses nr 3-1-1-25-09 märkinud, et kohtulahendi tegemisel kokkuleppemenetluses tuleb kohtul juhinduda KrMS § 248 lg-st 1, mille kohaselt võib kohus põhimõtteliselt otsustada, kas tagastab kriminaalasja prokuratuurile (§ 248 lg 1 p-d 1-3), lõpetab kriminaalmenetluse (§ 248 lg 1 p 4) või mõistab süüdistatava süüdi ja kohaldab talle kokkuleppekohast karistust (§ 248 lg 1 p 5). Nendest sätetest järeldub, et kohtu pädevuses on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n.ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Seevastu puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks.

KrMS § 318 lg 4 kohaselt on menetlusõiguslikes küsimustes õigus vaidlustada kokkuleppes tehtud otsust kõigil kokkuleppemenetluse pooltel nii kokkulepluse regulatsiooni (9. peatüki 2. jao) rikkumiste osas kui ka viitega taolistele kriminaalmenetlusõiguse rikkumistele, mis on vahetult seadusandja poolt loetud olulisteks (§ 339 lõige 1). Materiaalõiguslikes küsimustes on apellatsiooniõigus süüdistataval ja tema kaitsjal ja seda juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Käesolevas asjas süüdistatava apellatsioonis sellistele rikkumistele viidatud ei ole.

5. novembril 2015 prokuröri Raigo Aasa, süüdistatava Madis Metsla ja kaitsja Toomas Alpi vahel sõlmitud kokkuleppes märgitakse muuhulgas, et M. Metsla peab hüvitama sundraha 975 eurot, narkootilise aine ekspertiis kulu 588 eurot ja sõiduauto Volvo 80 parklasse teisaldamise kulu 43,20 eurot (tl 77-80).

19. novembril 2015 toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et M. Metsla on kohtuistungil kaitsja juuresolekul avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 95). Apelleeritud kohtuotsusega ongi M. Metslalt kokkuleppes

3(3) märgitud kriminaalmenetluse kulud välja mõistetud, mis kuuluvad tasumisele 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tl 96-98).

Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega.

Asjaolu, et süüdistatav M. Metsla on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS §

318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri 2011. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247 lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud.

KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

5. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus seisukohal, et süüdistatava M. Metsla apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/