3-14-52630/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja

Villem Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52630

Haldusasi

OÜ Ostecon kaebus Maksu- ja Tolliameti 5. augusti

2014. a maksuotsuse nr 12.2-3/21306-11 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. veebruari 2015. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Ostecon, esindaja Martin Huberg

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Kristel

Uibo

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Ostecon apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Ostecon apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

5. veebruari 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52630 muutmata.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 11. jaanuaril 2016

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-52630

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tegi 05.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21306-11 OÜ

Ostecon suhtes järgmised otsustused:

1)

suurendas 2013. a detsembri käibedeklaratsiooni täpsustuste real (KMD rida 10)

tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 1114,09 eurot;

2)

suurendas 2014. a veebruari käibedeklaratsiooni täpsustuste real (KMD rida 10)

tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku 751,75 eurot;

3)

suurendas 2013. a jaanuari kuni 2014. a veebruari käibedeklaratsioonidel (KMD rida 8)

maksuvaba käivet kokku 2800 eurot;

4)

määras 2013. a detsembri ja 2014. a veebruari eest tasumisele kuuluvat käibemaksu

kokku 1865,84 eurot;

5)

määras maksustamisperioodidel 2013. a juuli kuni 2014. a jaanuar tasumisele kuuluvat

erisoodustuste tulumaksu kokku 1103,62 eurot (TSD lisa 4);

6)

määras maksustamisperioodidel 2013. a juuli kuni 2014. a jaanuar tasumisele kuuluvat

erisoodustuste sotsiaalmaksu kokku 1734,25 eurot (TSD lisa 4).

Maksuotsus puudutas Tallinnas Juurdeveo tn 19 asuvate korteriomandite nr 18 ja nr 32 ning

nendega seotud kaupade soetamise maksustamist. Juurdeveo tn 19-18 osas tuvastas

maksuhaldur, et OÜ Ostecon soetas 2012. a aprillis põhivarana korteriomandi, mille juurde

kuulub väliparkimiskoht V14. 27.04.2012 sõlmitud asjaõiguslepingu kohaselt oli

korteriomandi hind 55 000 eurot (sh käibemaks 9166,67 eurot). Korter nr 18 on alates

01.01.2013 välja üüritud eluruumina üürisummaga 200 eurot kuus, kuid OÜ Ostecon ei ole

seda 2013. a jaanuari kuni detsembri käibedeklaratsioonidel maksuvaba käibena

deklareerinud. Väliparkimiskohta kasutab OÜ Ostecon ise. Asjaoludest nähtuvalt soetati

Juurdeveo tn 19-18 kinnisasi maksustatava käibe tarbeks, kuid kinnisasja osaks oleva

eluruumi esialgne kasutusotstarve on muutunud ja eluruumi maksustamisel tuleb lähtuda

käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg-test 4 ja 41, st kaebaja peab 10 aasta jooksul iga

kalendriaasta lõpus korrigeerima korteri soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu 1/10

ulatuses, lähtuvalt korteri tegelikust kasutusest. Väliparkimiskoha ostmisel maha arvatud

käibemaks on seotud maksustatava käibega ja parklakohaga seoses oli tasutud käibemaksu

mahaarvamine 2012. a aprillis KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 ning § 31 alusel põhjendatud.

Maksuhaldur määras parkimiskoha maksumuseks selle soetamise ajal 5000 eurot koos

käibemaksuga, tuginedes suuremate Eestis tegutsevate kinnisvarabüroode arvamustele.

2. MTA rahuldas 01.10.2014 vaideotsusega nr 6-1/2359 OÜ Ostecon vaide osaliselt ning

tunnistas MTA 05.08.2014 maksuotsuse kehtetuks osas, mis puudutas Juurdeveo tn 19-32

korteriomandi maksustamist. Muus osas jäeti maksuotsus muutmata.

3. OÜ Ostecon esitas 30.10.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.08.2014

maksuotsuse tühistamiseks Juurdeveo tn 19-18 korteriomandi ja selle juurde kuuluva

väliparkimiskoha V14 maksustamist puudutavas osas. Maksuhaldur on jaganud kinnisasja

maksumuse meelevaldselt kaheks ja nõudnud selle alusel sisendkäibemaksu korrigeerimist.

Asjakohane ei ole määrata parkimiskoha hind kinnisvarabüroode üldise hinnangu alusel, vaid

2(7)

3-14-52630

hinnata tuleks konkreetset objekti. Tegemist on ühe kinnisasjaga, mida kasutatakse

samaaegselt nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. Seega ei ole õige eristada

käibemaksu hinna järgi, vaid vaadelda tuleb kasutuse maksustamist. Parkimiskohta

kasutatakse üksnes ettevõtluses. Maksuotsuses ega vaideotsuses ei ole seda asjaolu üldse

analüüsitud. Kaebaja ei kasuta KMS § 32 rakendamisel segameetodit, vaid proportsionaalset

meetodit KMS § 33 tähenduses. Seega ei saa vaadelda ainult üüritulu ja konkreetset korterit,

vaid maksukohustuslase kogukäivet. KMS § 33 sätestab sisendkäibemaksu osalise

mahaarvamise meetodi ning kinnisvara ja muu põhivara osas erandeid ei ole sätestatud, v.a

korrigeerimise perioodi pikkuse osas.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta

rahuldamata. Parkimiskoha maksumuse teadasaamiseks pöördus maksuhaldur suuremate

Eestis tegutsevate kinnisvarabüroode poole, sest muud võimalused maksustamiseks vajalike

andmete saamiseks puudusid. Seejuures on lähtutud kaebaja jaoks soodsaimast hinnast (5000

eurot) ja loetud 833,34 euro sisendkäibemaksuna mahaarvamine põhjendatuks. Kaebaja on

kinnisasja ise kaheks jaganud, kasutades parkimiskohta ettevõtluse tarbeks ja üürides korteri

välja ilma selle juurde soetatud parkimiskohata. Viited võimalikule tulevikus tekkida võivale

omatarbele ei oma maksuotsuse seisukohast tähtsust, sest OÜ Ostecon juhatuse liige on

kinnitanud, et parkimiskohta kasutatakse algusest peale ettevõtluse eesmärgil. Kaebaja ei

kasuta sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsionaalse mahaarvamise meetodit ega ka

otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit, vaid on kontrollitaval perioodil

sisendkäibemaksu maha arvanud kogu ulatuses. KMS § 32 lg-d 4-6 sätestavad nii kinnisasja

kui ka muu põhivara puhul nn sisendkäibemaksu ümberarvestuse perioodi, mis tähendab, et

kui kaupa kasutatakse sellel perioodil osaliselt (või täielikult) maksuvaba käibe või

mitteettevõtluse tarbeks, on maksukohustuslane kohustatud osa soetamisel mahaarvatud

sisendkäibemaksust tagasi maksma. Tagamaks soetamisel mahaarvatud käibemaksu õiget

arvestust, tuleb maksukohustuslasel iga kinnisvara kohta pidada eraldi arvestust ning vastavalt

kinnisvara kasutusotstarbele seda korrigeerida.

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.02.2015 otsusega OÜ Ostecon kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud poolte endi kanda. Vaidlus käib sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise

(KMS §-d 32 ja 33) kohaldamise üle. KMS § 16 lg 2 p-s 2 ja § 29 lg-st 1 tulenevalt ei saa

kinnisasja üürile andmise kui maksuvaba käibe korral sisendkäibemaksu maha arvata. OÜ

Ostecon soetas Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja 2012. a aprillis maksustatava käibe tarbeks ja

deklareeris 2012. a aprilli käibedeklaratsioonil kogu arvetel näidatud käibemaksu, kuid

kasutas kinnisasja alates 01.01.2013 osaliselt maksuvaba käibe tarbeks (eluruum) ja osaliselt

maksustatava käibe tarbeks (parklakoht). Seega on kaebajal KMS § 32 alusel õigus

sisendkäibemaksu osalisele mahaarvamisele.

Maksuhaldur jagas kinnisasja kaheks vastavalt selle kasutusotstarbele kontrollitaval perioodil,

määrates parkimiskoha soetamise aegseks maksumuseks 5000 eurot ja lugedes 2012. a aprillis

mahaarvatud käibemaksu 833,34 euro ulatuses põhjendatuks. Kuna eluruumi esialgne

kasutusotstarve muutus ja kaebaja asus seda kasutama maksuvaba käibe tarbeks, kohaldas

maksuhaldur ülejäänud käibemaksu (8333,33 euro) osas KMS § 32 lg-d 4 ja 41 ning

korrigeeris nimetatud käibemaksusummat 2013. a detsembri käibedeklaratsioonis 1/10 osas.

Kaebaja on seisukohal, et eluruum ja parkimiskoht moodustavad ühe kinnisasja, mida

kasutatakse samaaegselt nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks ning õige oleks

vaadelda kasutuse maksustamist ja määrata sisendkäibemaksu mahaarvamine teenuse või

omatarbe kaudu ning teha siis korrektuurid KMS § 32 lg-te 4-41 alusel.

3(7)

3-14-52630

KMS § 32 lg 1 on sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise üldnorm. KMS §-s 33 sätestatud

meetodid täpsustavad, kuidas arvestada KMS § 32 lg-s 1 nimetatud maksustatava käibe ja

kogu käibe suhet. KMS § 32 lg-d 4-42 kehtestavad erireeglid põhivara ning põhivara tarbeks

soetatud kauba ja teenuse sisendkäibemaksu osaliseks mahaarvamiseks. Need sätted

reguleerivad nii sisendkäibemaksu mahaarvamise perioodi (kinnisasja puhul kümme aastat),

kui sisuliselt ka sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise metoodikat (sisendkäibemaksu

korrigeeritakse vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse

tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu

korrigeerimise perioodi jooksul). Seega ei tule põhivara sisendkäibemaksu osalisel

mahaarvamisel lähtuda KMS §-st 33, vaid hinnata iga kalendriaasta lõpus KMS § 32 lg 4

alusel konkreetse kinnisvaraobjekti tegelikku kasutusotstarvet. OÜ Ostecon kasutas

kontrollitaval perioodil Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja nii maksustatava kui maksuvaba käibe

tarbeks, kusjuures kasutusotstarvet oli võimalik selgelt eristada ning sellest lähtuvalt on

maksuhaldur sisendkäibemaksu ka korrigeerinud. Kaebaja väide sisendkäibemaksu

mahaarvamisel KMS §-s 33 sätestatud proportsionaalsest meetodist lähtumisest jääb

arusaamatuks, sest kaebaja arvas Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja soetamisel tasutud

käibemaksu kogu ulatuses sisendkäibemaksuna maha ega ole seda hiljem korrigeerinud.

Kinnisasja omatarvet ei ole tuvastatud, mistõttu pole sellega seonduv asjassepuutuv.

Parkimiskoha kohta konkreetse hindamisakti puudumine ei ole määrav, eriti olukorras, kus

maksuhaldur on lähtunud kaebajale soodsaimast hinnast ning puuduvad igasugused tõendid

või isegi väited, et parkimiskoha hind oli soetamise ajal tegelikult teistsugune kui

maksuotsuses märgitud 5000 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. OÜ Ostecon palub apellatsioonkaebuses (ja 22.09.2015 täiendustes) halduskohtu otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Vaidlus seisneb selles, kas

KMS §-s 33 sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatavad meetodid on

kohaldatavad kõikidele kaupadele ja teenustele, mida kasutatakse nii maksustatava kui ka

maksuvaba käibe tarbeks (KMS § 32 lg 1), või on osade kaupade suhtes kehtestatud

kohustuslikuna ühe kindla (KMS §-s 33 sätestamata) meetodi (segameetod, kus põhivara

allub otsearvestusele) kasutamine. Halduskohus on KMS-s kasutatavaid mõisteid

meelevaldselt laiendanud ning KMS § 32 lg-d 4-41 ei sätesta mahaarvamise meetodit.

Ebaselgeid sätteid tuleks tõlgendada maksumaksja kasuks (vt Riigikohtu 03.04.2000 otsus nr

3-3-1-4-00). Kui mingis valdkonnas oleks mingi meetodi kasutamine kohustuslik, peaks see

nähtuma KMS §-st 33, kuid nimetatud sättes ei ole viidet, et mingi konkreetse kaubagrupi

suhtes peab tingimata kohaldama ühte kindlat meetodit. See ei oleks ka loogiline, sest

arvestused on erinevad ning ilma asjaolusid uurimata konkreetsele käibemaksukohustuslasele

otsearvestuse pealesurumine nõuaks hoolikat kaalumist (mh proportsionaalsuse aspektist),

sest otsearvestus nõuab eraldi raamatupidamiskontode kasutamist, reeglite sätestamist

kontodel kirjete tegemiseks ning iga kulutuse hindamist ja reeglite järgimist. Kohus ei ole

võrrelnud KMS § 32 lg 1, § 33 lg 1 ja § 32 lg 4 sõnastust, vaid viitas üksnes MTA kodulehel

avaldatud juhendile. KMS § 32 lg 4 teine lause ei täpsusta mahaarvamise meetodit rohkem,

kui seda teeb KMS § 32 lg 1 (st mahaarvamine toimub kauba või teenuse ettevõtluses

kasutamise otstarbest lähtudes osaliselt). See tähendab, et osatähtsus selgitatakse välja

vastavalt KMS §-s 33 sätestatud meetoditele. Apellant juhtis juba maksumenetluse ajal

maksuhalduri tähelepanu sellele, et kasutatakse proportsionaalset meetodit.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning

palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja ei soetanud 2012. a

4(7)

3-14-52630

aprillis Juurdeveo tn 19-18 asuvat korterit maksustatava käibe tarbeks, sest see on üürilepingu

alusel välja üüritud, mistõttu kuulub mahaarvatud sisendkäibemaks KMS § 32 lg-st 41

lähtudes korrigeerimisele. Kinnisasja või muu põhivara soetamisel tasutud ning mahaarvatud

sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtted sätestavad KMS § 32 lg-d 4-6. Vastustaja

nõustub halduskohtuga, et KMS § 32 lg-d 4-42 reguleerivad sisuliselt ka sisendkäibemaksu

osalise mahaarvamise metoodikat (sisendkäibemaksu korrigeeritakse vastavalt põhivara ning

põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava käibe tarbeks

kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul) ning põhivara

sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel ei tule lähtuda KMS §-st 33, vaid iga kalendriaasta

lõpus hinnata KMS § 32 lg 4 alusel konkreetse kinnisvaraobjekti tegelikku kasutusotstarvet.

OÜ Ostecon ei kasuta sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsionaalse mahaarvamise

meetodit ega ka otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit, vaid ta on

kontrollitaval perioodil sisendkäibemaksu maha arvanud kogu ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et OÜ Ostecon apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb

jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus,

et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata.

9. Puudub vaidlus, et Juurdeveo tn 19-18 korter soetati 2012. a aprillis algselt

maksustatava käibe tarbeks (s.o edasimüügiks enne esmast kasutuselevõttu – KMS § 16 lg 2 p

3 teine lause), kuid selle kasutuseesmärk hiljem muutus ning korter võeti alates 2013. a

jaanuarist kasutusele maksuvaba käibe tarbeks (kinnisasja üürile andmine – KMS § 16 lg 2 p

2). Seevastu korteri juurde kuuluvat väliparkimiskohta V14 on algusest peale kasutatud

üksnes OÜ Ostecon 20% määraga maksustatava käibe tarbeks. Juurdeveo tn 19-18

korteriomandi eest tasus OÜ Ostecon 2012. a aprillis 55 000 eurot (koos väliparkimiskohaga)

ning kajastas samal maksustamisperioodil kogu tasutud käibemaksu 9166,67 eurot oma

sisendkäibemaksuarvestuses.

10. MTA 05.08.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/21306-11 (tl 16-22p) on OÜ-d Ostecon

kohustatud Juurdeveo tn 19-18 asuva korteriomandiga seoses korrigeerima 2013. a detsembri

käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu kogusummas 947,14 eurot (sh 833,33 eurot, mis

moodustab 1/10 korteri soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksust, arvestamata

parkimiskohaga seotud osa, ning 113,81 eurot, mis moodustab 1/5 korteri tarbeks soetatud

köögimööbli- ja tehnika soetamisel tasutud käibemaksust).

Maksuhaldur on selgitanud (vt maksuotsuse lk 4-5), et OÜ Ostecon peab KMS § 32 lg-test 4

ja 41 tulenevalt 10 aasta jooksul iga kalendriaasta lõpus korrigeerima korteri soetamisel 2012.

a aprillis maha arvatud sisendkäibemaksu 1/10 ulatuses, lähtudes korteri tegelikust kasutusest

(s.o maksustatava või maksuvaba käibe tarbeks). Maksuotsuse lk 10-11 on lisaks täpsustatud,

et kinnisasja või muu põhivara soetamisel tasutud ning mahaarvatud sisendkäibemaksu

korrigeerimise põhimõtted sätestavad KMS § 32 lg-d 4-6, kusjuures iga objekti tuleb käsitada

eraldiseisvana (rakendades igaühe osas ettenähtud sisendkäibemaksu ümberarvestuse

perioodi) ja seetõttu puudub võimalus rakendada KMS §-s 33 sätestatud sisendkäibemaksu

osalise mahaarvamise meetodeid.

5(7)

3-14-52630

11. KMS § 32 lg 1 kohaselt juhul, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii

maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud

käibemaksust maha osaliselt (lähtudes maksukohustuslase kalendriaasta maksustatava käibe

ja tema kogukäibe suhtest). KMS § 33 lg 1 näeb ette, et sisendkäibemaksu osalisel

mahaarvamisel vastavalt KMS § 32 lg-le 1 on maksukohustuslasel samal kalendriaastal

lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja

proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. KMS § 33 lg-d 2 ja 3 selgitavad vastavalt

proportsionaalse mahaarvamise meetodi ning otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise

segameetodi sisu.

KMS § 32 lg 4 näeb ette, et põhivara (sh põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse,

kui see suurendab põhivara raamatupidamislikku väärtust) sisendkäibemaksu mahaarvamisel

lähtutakse põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest ning

sisendkäibemaksu korrigeeritakse vajaduse korral hiljem vastavalt põhivara tegelikule

maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise

perioodi jooksul (KMS § 32 lg 41 – kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ning muu põhivara

puhul 5 kalendriaastat) ja seda iga kalendriaasta lõpul (lähtudes põhivara kasutamise

tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal – KMS § 32 lg 42).

12. Halduskohus ei ole kohaldanud KMS §-des 32 ja 33 sätestatut ebaõigesti ega

tõlgendanud seda maksukohustuslase suhtes laiendavalt. KMS § 32 lg 1 on üldregulatsioon,

millest KMS § 32 lg-d 4-6 näevad põhivaraga seoses ette erisused. KMS § 33 lg-st 1 tuleneb

selgelt, et selles paragrahvis kajastatakse üksnes KMS § 32 lg-s 1 nimetatud üldjuhtumil

rakendatavaid sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodeid. Apellandi seisukoht, et

kõik sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid peavad olema ammendavalt loetletud

KMS §-s 33, on põhjendamatult kitsendav ja vastuolus KMS §-de 32 ja 33 süstemaatikaga.

Ilmselgelt otsitud on väide, et KMS § 32 lg-tes 4-6 sisalduv põhivaraga seonduv

eriregulatsioon ei ole maksukohustuslasele piisavalt arusaadav või mõistliku pingutusega

leitav. Apellant näib soovivat sisuliselt vaidlustada KMS § 32 lg-tes 4-6 sätestatud erisuste

ettenägemise (s.o vastava õiguspoliitilise valiku) põhjendatust, kuid pole esitanud mingeid

väiteid ega andmeid, et selle järgimine oleks tema jaoks ebaproportsionaalselt koormav.

Kokkuvõtlikult on maksuhaldur ja halduskohus korrektselt leidnud, et põhivara soetamisel

tasutud sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel tuleb iga kalendriaasta lõpus KMS § 32 lg

4 alusel hinnata konkreetse kinnisvaraobjekti tegelikku kasutusotstarvet ning põhivara

soetusega seotud sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel ei saa lähtuda maksukohustuslase

kalendriaasta maksustatava käibe ja tema kogukäibe suhtest (st korrigeerimine toimub

objektipõhiselt ja oluline on ainult konkreetse kinnisasja kasutusotstarve isegi juhul, kui

maksuvaba käibe osatähtsus maksukohustuslase kogukäibest on üksnes marginaalne).

13. Põhimõtteliselt tuleb apellandiga nõustuda selles, et põhivaraks oleva kinnisasja kui

terviku soetamisel maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel ei saa üldjuhul pidada

põhjendatuks kinnisasja kunstlikku osadeks lahutamist, vaid korrektuurid peaksid samuti

puudutama kinnisasja kui tervikut. Küll aga saab ja tuleb kinnisasja osade (nt eluruum ja

parkimiskoht; erinevad katastriüksused vmt) võimalikku iseseisvat tsiviilkäibes olekut ja

sellest tulenevat eristatavust arvestada põhivara kasutusotstarbe (maksustatava või maksuvaba

käibe tarbeks) osatähtsuse määramisel.

Maksuhaldur lähtus praegusel juhul Juurdeveo tn 19-18 korteriomandi maksustatava käibe

tarbeks kasutamise osatähtsuse leidmisel sisuliselt korteriomandi kui terviku

(soetusmaksumus 55 000 eurot, sh käibemaks 9166,67 eurot) ja selle esemesse kuuluva

väliparkimiskoha (hinnanguline soetusmaksumus 5000 eurot, sh käibemaks 833,33 eurot)

6(7)

3-14-52630

väärtuselisest võrdlusest. Maksuhalduri rakendatud lähenemine ei kahjusta apellandi õigusi,

sest puuduvad andmed, mille alusel saaks Juurdeveo tn 19-18 kinnisasja maksustatava ja

maksuvaba käibe tarbeks kasutamise osatähtsust muul viisil adekvaatsemalt hinnata.

Maksuotsuses on ka põhjalikult selgitatud, miks ei olnud võimalik koguda täpsemaid andmeid

parkimiskoha soetusmaksumuse kohta. Kinnisvarabüroode hinnangud (Arco Vara – tl 52; Uus

Maa – tl 55-56; Ober Haus – tl 59) parkimiskoha eeldatava maksumuse osas ei ole oluliselt

lahknevad ning OÜ Ostecon on kaebuse p-s 16 ka ise märkinud, et ei vaidlusta sisuliselt

parkimiskoha väärtusele antud hinnangut.

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb OÜ Ostecon apellatsioonkaebus

rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.02.2015 otsus muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Ostecon on

käesolevas asjas tasunud riigilõivu esimese ja teise astme kohtus kokku 50 eurot (tl 30; tl

142). Muude menetluskulude kandmise kohta ei ole andmeid esitatud. Kuivõrd OÜ Ostecon

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebus

tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda

kanda.

Maksu- ja Tolliamet ei ole esimese ega teise astme kohtus esitanud andmeid menetluskulude

kandmise kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1

alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets

7(7)