2-14-60719/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-60719

Tsiviilasi

E.G. hagi D.G. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1 754,37 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. mai 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

E.G. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): E.G. (isikukood: XXXXXXXXX);

seaduslik esindaja M.G.; lepinguline esindaja advokaat

Roman Golovenko;

Vastustaja (kostja): D.G. (isikukood: XXXXXXXXX);

esindaja advokaat Irina Gromtsev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. mai 2015. a otsus D.G.lt väljamõistetava elatise suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega suurendada alates 12. novembrist 2014 D.G.lt Viru

Maakohtu 23. septembri 2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G.

ülalpidamiseks M.G. kasuks väljamõistetud elatist ja mõista D.G.lt välja E.G. ülalpidamiseks

elatis 300 (kolmsada) eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 12. novembrist 2014. a kuni E.G.

täisealiseks saamiseni 18. juunil 2021. a.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Suurendada alates 12. novembrist 2014 D.G.lt Viru Maakohtu 23. septembri 2010 otsusega

tsiviilasjas nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G. ülalpidamiseks M.G. kasuks väljamõistetud

elatist ja mõista D.G.lt välja E.G. ülalpidamiseks elatis 300 (kolmsada) eurot kuus alates hagi

esitamisest, s.o 12. novembrist 2014. a kuni E.G. täisealiseks saamiseni 18. juunil 2021. a.

3.3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab elatist täisealiseks saanuna keskhariduse

omandamiseni.

3.4. Jätta hageja taotlus protokolli parandamiseks rahuldamata.

3.5. Määrata, et D.G.lt välja mõistetud elatis E.G. ülalpidamiseks tuleb tasuda E.G. ema M.G.

pangakontole.

4. E.G. apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. E.G. (hageja) esitas 12. novembril 2014. a hagi D.G. (kostja) vastu elatise suurendamiseks alates

hagi esitamisest.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja tütar. Hageja ema M.G. ja kostja abielu lahutati XX. mail

2010. a ning peale abielu lahutamist jäi hageja elama ema juurde. Viru Maakohus mõistis

23. septembri 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 alates 01. aprillist 2010. a kostjalt

välja hageja ülalpidamiseks M.G. kasuks elatise summas 2 175 EEK-i kuus (s.o 139 eurot), kuid mitte

vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäära. Kostja täidab ülalpidamiskohustust

kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses.

Alates 05. aprillist 2014. a elab hageja koos emaga Saksamaal. Hageja ema sissetulek Saksamaal on

hambatehnikuna töötamisel saadav töötasu 1 430 eurot (bruto), s.o netotöötasu 1 088,08 eurot. Pärast

Saksamaale kolimist on hageja ülalpidamiskulud oluliselt suurenenud. Hageja igakuised kulud ühes

kuus on 1 013,85 eurot. Hageja ema saab igakuiselt lapsetoetust summas 184 eurot (I kd tl 143).

Kostja väide, et elatise suuruse väljamõistmisel tuleb arvestada sellega, et hageja viibib 1 kuu suvel

ja 1 nädal talvel kostja juures, ei ole asjakohane. Reisikulud isa juurde peabki tasuma kostja, kuna

lapse ema kannab teisi kulusid.

Hageja palub suurendada Viru Maakohtu 23. septembri 2010. a kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-10-30394 kostjalt väljamõistetud elatist ning mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis

506,93 eurot kuus hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni, jätkates täisealiseks saanuna

põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni kooli

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 –aastaseks saamiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud

kostja kanda.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt ning palus jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja on nõus,

et lapse vajadused on võrreldes 2010. a suurenenud, kuid mitte hagiavalduses märgitud ulatuseni.

Kostja on nõus maksma elatist 220 eurot kuus. Arvesse tuleb võtta mõistlikud ja põhjendatud kulud

korteri üürile. Esitatud arvest elektrienergia eest ei nähtu, milline on kulu kuus. Ringhäälingutasu

puhul ei ole hageja tõendanud, et see on hagejale tasumiseks kohustuslik. Raviteenuste eest ei ole

kostja kohustatud maksma, kuna Saksamaal on ravi lastele tasuta, need kulud hüvitatakse Saksamaal

täielikult sotsiaalameti ja ravikindlustuse poolt (I kd tl 177). Hageja õpib saksa keele süvaõppega

koolis, mistõttu saksa keele koduõpetaja teenuse eest tasumine ei ole põhjendatud. Kulutused

rõivastele 150 eurot kuus on kõrgendatud, samuti on üldteadaolevalt Saksamaal riided ja jalatsid

odavamad kui Eestis. Põhjendamatult suured on kulud vaba aja veetmisele ning hageja ei ole neid

kulutusi ka tõendanud.

Kostja hinnangul moodustavad hageja põhjendatud kulutused 508,50 eurot. Hageja seaduslik esindaja

saab lapse ülalpidamiseks toetust 19,18 eurot Eestis ja 164,82 eurot Saksamaal, kokku 184 eurot, mis

tuleb üldkuludest maha arvestada ning kummagi lapsevanema ülalpidamiskohustuseks jääb 172,25

eurot ((508,5-184)/2).

Vastavalt kostja ja hageja ema vahel tsiviilasjas nr 2-14-21699 (I kd tl 12–15) kinnitatud

kompromissile viibib hageja suvel kostja juures vähemalt 1 kuu ning talvel vähemalt 1 nädala. Kostja

kannab kulutused, mis on seotud hageja sõiduga Eestisse ning hageja Eestis viibimise ajal jätkab

elatise maksmist, samuti kannab kõik hageja ülalpidamisega seotud kulutused. Ajal, mil hageja viibib

kostja juures, saab hageja ema lapsetoetust 230 eurot ja elatist 250 eurot (1 kuu ja 1 nädala eest),

samuti hoiab omalt poolt lapse kulutuste pealt kokku 250 eurot. Üldsummas moodustab see 730 eurot

aastas, ehk 60,83 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis D.G.ilt välja elatise E.G. kasuks igakuise

elatusrahana 220 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, alates hagi esitamisest kuni E.G. täisealiseks saamiseni 18. juunil 2021. Maakohus jättis

hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis elatist täisealiseks saanuna keskhariduse omandamiseni.

Kostja on hageja nõude summas 220 eurot õigeks võtnud ning selles osas kuulub hagi rahuldamisele.

Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

3.1. Maakohtu hinnangul seisneb peamine vaidlus elatise suuruses. Kostjalt on hageja kasuks välja

mõistetud elatis PKS § 61 lg 4 järgi (alates 14. maist 2004. a kehtima hakanud redaktsioon)

miinimumsummas ning seda kohtulahendit on kostja täitnud. Hageja on peale elatise väljamõistmist

siirdunud elama Saksamaa Liitvabariiki ning elatise hagi esitamise põhjuseks on hageja elamiskulude

tõus tulenevalt elukoha vahetusest. Elatise suurendamiseks TsMS § 459 lg 1 alusel peab kohus võtma

aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist,

millele tema väited või vastuväited tuginevad.

PKS § 99 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on vaja analüüsida, kas hagiavalduses esitatud elatisenõue 506,93

eurot kuus vastab alaealise hageja vajadustele ja lähtub tema tavalisest elulaadist. Maakohus leidis,

et ei ole tõendatud, et hageja vajadused on muutunud võrreldes eelmise kohtuotsuse tegemise ajaga.

Maakohtu arvates ei saa üksnes elukoha muutus ühest riigist teise iseenesest olla põhjuseks, miks

hageja on õigustatud nõudma elatise summa suurendamist oluliselt üle minimaalmäära. Tuleb

arvestada, et hageja elukoha muudatustest tulenevalt on kostjale juba tekkinud täiendavaid kulutusi

hagejaga kohtumise korraldamiseks (lennutransport, sidekulud lapsele helistamiseks), mida kostja

vabatahtlikult kannab (kulude kandmise üle vaidlus puudub).

Kolimine teise riiki oli hageja esindaja vabatahtlik otsus ning elukoha muutumisel tuleb arvestada

lapse vajaduste ja tavapärase eluviisi säilitamisega, lähtudes sealjuures nendest tavapärastest

vahenditest, mis hageja seaduslikul esindajal lapse ülalpidamiseks käsutada on.

3.2. Arvestades asjaolu, et kostja töötasu on Eesti keskmisest töötasust kõrgem ning kostjal ei ole

teisi ülalpeetavaid, leidis maakohus, et kostjal on võimalik maksta elatist miinimumist suuremas

ulatuses. Kostja poolt õigeks võetud elatis 220 eurot kuus on PKS § 101 lg-s 1 kehtestatud

miinimumist suurem ning arvestades hageja tõendeid ja kostja vastuväiteid, vastab antud summa

käesoleval juhul lapse tavapärastele vajadustele. Siinjuures arvestas maakohus, et hageja seaduslik

esindaja saab lastetoetust 200 eurot Saksamaal ning kostja kannab vabatahtlikult lisaks välja

mõistetavale elatisele lapse reisikulud ja elamiskulud ligikaudu 1,5 kuud aastas, seega panustab kostja

lapse ülalpidamisse endisest oluliselt suuremal määral, et tagada lapsele tavapärane viibimine Eestis.

3.3. Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja nõudis elatist alates täisealiseks saamisest

kuni keskhariduse omandamiseni, kuna pärast täisealiseks saamist võib hageja pöörduda kohtusse

ilma seadusliku esindaja vahenduseta ja ise otsustada elatise suuruse üle.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja E.G. esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse

hagi rahuldamata jäetud osas ning palub teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses.

Apellant palub jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda. Apellant palub suurendada Viru Maakohtu

23. septembri 2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-10-30394 D.G.ilt väljamõistetud elatist E.G.

ülalpidamiseks kuni 414,93 euroni kuus ja mõista D.G.ilt lapse E.G. ülalpidamiseks välja elatis

summas 414,93 eurot igakuiselt alates hagi esitamisest kuni E.G. täisealiseks saamiseni, jätkates

täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või

kutseõppeasutuses, kuni kooli lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21 –aastaseks saamiseni. Apellant

palub määrata, et D.G.ilt välja mõistetud elatis E.G. ülalpidamiseks tuleb tasuda E.G. ema M.G.

pangakontole.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) oli hagiavalduse esitamise aluseks apellandi igapäevaste kulude oluline suurenemine, mille

põhjuseks oli nii apellandi elukoha riigi muutumine, millega kaasnes eluaseme kulude tõstmine,

võõra keele õppimise vajadus ja sellega kaasnevad kulud, kui ka plaaniline ravi seoses hambumuse

parandamisega;

2) ei ole maakohus analüüsinud apellandi igapäevaseid kulutusi;

3) on maakohus alusetult jätnud rahuldamata apellandi taotluse välja mõista elatis kuni keskhariduse

omandamiseni.

5. Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud

poolte endi kanda.

Vastuse kohaselt:

1) ei saa üksnes elukoha muutus iseenesest olla põhjuseks, miks apellant on õigustatud nõudma elatise

summa suurendamist. Elumuudatus on toonud kaasa olulised lisakulutused lapsele ka vastustaja

jaoks, kuna vastustaja kannab lapsega kohtumiseks tehtavad reisikulud. Samas jätkab vastustaja

elatise maksmist ka siis, kui laps on tema juures;

2) on apellandi kulutused kõrgendatud. Lapse kulutuste katteks on piisav 624 eurot kuus. Apellandi

poolt ei ole kõik kulutused tõendatud. Apellandi kulutused seoses hambumuse parandamisega

hüvitatakse Saksamaal täielikult sotsiaalameti ja ravikindlustuse poolt. Puuduvad igasugused

meditsiinilised näidustused sellise hambaravi läbiviimiseks. Hambumuse parandamise kulud ei ole

tõendatud;

3) on apellant jätnud esitamata tõendid, millisest oleks näha, kas ja millises osas apellandi kulutused

hüvitatakse riigi poolt. Elatisenõude suuruse määramisel tuleb võtta arvesse ka lapsele makstavaid

sotsiaaltoetusi, mis katavad osaliselt lapse ülalpidamiskulud;

4) on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata apellandi taotluse välja mõista elatis kuni

keskhariduse omandamiseni. Antud vaidluse lahendamise hetkel ei ole teada, kas apellant täisealiseks

saamisel jätkab põhi- või keskhariduse omandamist PKS § 97 punktis 2 nimetatud asutustes. Seega

ei ole täidetud üks PKS § 97 p 2 sätestatud eeldustest nõude esitamiseks.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele vajadust kohaldada asja lahendamiseks Saksa

Liitvabariigi, kui lapse alalise elukohariigi õigust ja palus rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS)

§ 4 lg 1 alusel poolte kaasabi kohaldatava Saksa Liitvabariigi õiguse sisu kindlaks tegemiseks.

7. Apellant avaldas 26. oktoobri 2015. a menetlusdokumendis, et Saksa Liitvabariigi õiguses on

ülalpidamiskohustus reguleeritud tsiviilseadustiku (BGB) §-ides 1601–1615. Alaealisele elatise

arvestuse aluseks on nn Düsseldorfi tabel (Düsseldorfer Tabelle), mis on välja töötatud Saksa

Liitvabariigi kohtute poolt.

Saksa Liitvabariigi õiguses on elatise väljamõistmise põhimõtted sarnased Eesti õigusega. BGB

§ 1612а sätestab alaealise lapse miinimumelatise suuruse, mida peab tasuma lapsest eraldi elav

vanem. Arvestuse tegemiseks kohaldatakse Düsseldorfi tabelit. Apellant on 12-aastane, ta saab

lastetoetust 184 eurot, mistõttu Düsseldorfi tabeli järgi on elatise miinimumsuurus 348 eurot.

Düsseldorfi tabeli järgi on elatise maksmiseks kohustatud töötava isiku vajalik omavajadus 1 080,00

eurot. Antud miinimumsummat arvestatakse Saksamaal elava ja töötava isiku suhtes ja selle aluseks

on Saksamaal kehtivad sotsiaalkindlustusnormid. Vastustaja elab Eestis, kus on Saksamaaga

võrreldes erinev elamiseks vajalik miinimum, mistõttu ei kehti vastustaja suhtes Düsseldorfi tabelist

tulenev omavajaduse miinimumsumma. Antud juhul on piisav, kui vastustajale jääb pärast elatise

tasumist summa, mis ei ole väiksem kui Eestis kehtiv töötasu alammäär.

8. Vastustaja palub 28. oktoobri 2015. a menetlusdokumendis jätta maakohtu otsus elatise suuruse

osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et temal lasub apellandi ülalpidamiskohustus. Düsseldorfi tabeli alusel

elatise suuruse arvestamisel on kaks arvutuskäigu varianti. Esimese varianti puhul lähtutakse elatise

suuruse arvestamisel elatist maksma kohustatud vanema netosissetulekust. Selle arvutuskäigu

järgiüon maksimaalne elatis 180 eurot, s.o 1 400 eurot (netopalk) – 1 080 eurot (vanemale elamiseks

jääv miinimum) – 130 eurot (pool vastustaja perekonna laenukohustustest: eluasemelaen ja

autoliising) –10 eurot (vastustaja elukindlustus). Vastustaja on nõus maksma apellandile elatist 220

eurot kuus, sh ka selle aja eest, kui apellant viibib tema juures Eestis.

Teise arvutuskäigu järgi, arvestades vastustaja netosissetulekut (1 400 eurot) ja lapse vanust, vastab

Düsseldorfi tabelis elatise suurus 440 eurot. Sellest summast tuleb maha arvestada pool Saksamaa

peretoetusest, ehk 92 eurot. Elatise määraks jääb 348 eurot. Tuleb arvesse võtta, et pooleteise kuu

jooksul on laps täielikult vastustaja ülalpidamisel. Sellest olenemata maksab vastustaja elatist tütre

ülalpidamiseks ka selle aja eest. Lisaks tuleb arvesse võtta lapse reisikulu vastustaja juurde, kuna

tegemist on lapsele vajaliku kuluga. Teise arvutuskäigu alusel on elatise määraks 236 eurot, s.o (4 176

– 522 * 2 – 580 / 2) / 12 = 237 eurot, kus 348 * 12 = 4 176 – elatis aasta kohta, 348 * 1,5 = 522 eurot

– elatis selle aja kohta, kui laps viibib vastustaja juures, lisandub reisikuluna 580 eurot. Sellisest elatise

määrast saab lähtuda üksnes siis, kui kõik apellandi kulutused on tõendatud. Antud juhul on enamus

apellandi kulutustest tõendamata. Kui võtta elatise suuruse arvestamise aluseks Düsseldorfi tabel, siis

tuleb võtta aluseks ka elatise maksmiseks kohustatud isiku vajaduse kontrollsumma, sõltumata sellest,

et vastustaja elab Eestis. Vastasel korral kaotab mõtte elatise suuruse arvestamine Düsseldorfi tabeli

järgi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab maakohtu otsuse kostjalt väljamõistetud elatise suuruse osas materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise tõttu ning teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel ise tühistatud osas uue otsuse, millega

suurendab alates 12. novembrist 2014 kostjalt Viru Maakohtu 23. septembri 2014 otsusega tsiviilasjas

nr 2-10-30394 alaealise tütre E.G. ülalpidamiseks tema ema M.G. kasuks väljamõistetud elatist ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 300 eurot kuus alates 12. novembrist 2014 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb kooskõlas apellandi taotlusega täiendada elatise maksmise korra

osas selliselt, et elatis tuleb tasuda apellandi ema M.G. pangakontole. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.

9.1. TsMS § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on hagi esitamine käesolevas asjas menetluslikult lubatud.

Maakohus on ebaõigesti lahendanud asja Eesti perekonnaseaduse (PKS) sätete alusel.

Vaidlust ei ole, et ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alaline elukoht on Saksamaa Liitvabariik.

REÕS § 2 lg 1 kohaselt kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi

õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte. REÕS § 65

kohaselt kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi

õigust. 18. detsembri 2008 EÜ Nõukogu Määruse nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse,

kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 15

kohaselt

määratakse

ülalpidamiskohustuste suhtes

kohaldatav

õigus

kindlaks

vastavalt

ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile

liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Protokolli artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse

ülalpidamiskohustuste suhtes selle riigi õigust, kus on võlausaldaja alaline elukoht, kui protokollis ei

ole sätestatud teisiti. Sama artikli lg 2 kohaselt võlausaldaja alalise elukoha muutuse korral

kohaldatakse uue alalise elukohariigi õigust alates hetkest, mil muutus toimub. Sellest tulenevalt tuleb

antud tsiviilasjas elatise maksmise vaidluse lahendamiseks kohaldada Saksa Liitvabariigi õigust.

TsMS § 234 teise lause kohaselt tugineb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendamisel

muuhulgas Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud analüüsi „Perekonna

kohustused (sotsiaalsete probleemide tõttu) abi vajavate pereliikmete ees“, materjalidele

(kättesaadav:

http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/perekonna_kohustused_abi_vajavate_pereliikmete_ees_2

012.pdf.) Kuivõrd hagiavaldus esitati 12. novembril 2014. a, kuid pooled esitasid ringkonnakohtule

Düsseldorfi tabeli seisuga 01. august 2015. a, juhindub ringkonnakohus täiendavalt ka hagiavalduse

esitamise ajal kehtinud tabelist (II kd tl 120–121).

9.2. Saksa Liitvabariigis reguleerib ülalpidamiskohustust Saksa tsiviilseadustik (BGB).

BGB § 1601 kohaselt on otseliinis sugulased kohustatud tagama üksteisele elatise. BGB § 1602 lg 1

kohaselt on elatist saada õigus ainult isikul, kes ei suuda ise ennast ülal pidada. Vaidlust ei ole, et

alaealine ning koolikohustuslik apellant ei ole suuteline ennast iseseisvalt ülal pidama.

BGB § 1610 lg 1 ja 2 kohaselt on sugulaste vahelise ülalpidamiskohustuste ulatuse määramisel

otsustavaks õigustatud isiku vajadused mõistlikus ulatuses. Ülalpidamine hõlmab kõike elamiseks

vajalikku, sealhulgas kulusid väljaõppele elukutse omandamiseks ning kasvatuskulusid (alaealise

puhul). Sugulase ülalpidamiskohustus ei piirdu ainult minimaalselt elamiseks vajalikuga, vaid lähtub

abivajaja senisest elatustasemest. Seega tuleb Saksa õiguse kohaselt sarnaselt Eesti õigusega teha

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused.

Elatisenõuete esitamise lihtsustamiseks on Saksamaal välja töötatud Düsseldorfi tabel, milles on välja

toodud makstava elatise summad arvestatuna sissetulekugruppide, laste arvu jms järgi, lisaks sisaldab

tabel juhiseid õigustatud isiku vajaduste arvestamiseks. Düsseldorfi tabelile on viidanud ka pooled

oma seisukohtades. Tegemist on kõrgemate liidumaakohtute (Oberlandesgericht) soovituslike

juhistega, mida ringkonnakohus peab mõistlikuks suuniseks lapse vajaduste arvestamisel.

Vastustaja sissetulek on keskmiselt 1 777 eurot bruto, s.o 1 401,22 eurot neto. Düsseldorfi tabeli järgi

on sellisel juhul asjakohaseks igakuise elatise määraks 12-aastasele lapsele alates 01. augustist 2015.a

440 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal ja kuni 01. augustini 2015. a oli vastav summa 426 eurot.

Apellandi vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetusega, mida vastustajalt elatise väljamõistmisel tuleb

arvestada. Vaidlust ei ole, et apellant elab koos emaga, kes saab lapsetoetust kokku 184 eurot (I kd tl

109, 112, 143). Sellest tulenevalt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse

vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Düsseldorfi tabeli kohaselt pärast lastetoetuse vastava osa

(pool lapsetoetusest) mahaarvamist lapse rahalistest vajadustest on 12-aastase lapse elatis (vanema

neto sissetulek kuni 1 500 eurot) 348 eurot (II kd tl 91 pöördel). Hagiavalduse esitamise ajal kuni

01. augustini 2015 oli vastav summa 334 eurot.

9.3. Düsseldorfi tabelis fikseeritud elatisemäär ei tähenda siiski, et lapsele makstakse igal juhul elatist

nimetatud summas. Kehtivad ka BGB § 1602 ja § 1603 üldreeglid ülalpeetava vajaduste ja kohustatud

isiku majandusliku võimekuse arvestamise kohta.

BGB § 1603 lg 1 kohaselt ei ole ülalpidamiskohustuslik isik, kes oma muid kohustusi arvesse võttes

ei ole suuteline elatist tasuma enda kohast elatist ohtu seadmata. Elatise arvestamisel tuleb arvesse

võtta kohustatud isiku vajalik omavajadus, mis töötava isiku puhul palgaga kuni 1 500 eurot on

Düsseldorfi tabeli järgi 1 080 eurot.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et kostja suhtes ei kuulu Düsseldorfi tabelist

tulenev omavajaduse miinimumsumma kohaldamisele, sest vastustaja elab Eestis. Kuivõrd

kohaldamisele kuulub Saksa Liitvabariigi õigus, kuulub kohaldamisele ka vastav kohtupraktika, s.h

saab võtta arvesse ka tabelist tulenevat kohustatud isiku omavajaduse miinimumi.

Düsseldorfi tabeli suuniseid kohaldades saab kohus poolte huve ja esitatud asjaolusid arvestades teha

ka asjakohaseid juurde- ja mahaarvamisi. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole asjas tõendanud

kohustuste olemasolu, mis tuleks tema sissetulekust maha arvata, samuti omavajadust suuremas

summas, kui on Düsseldorfi tabelis märgitud 1080 eurot. Seega jääb kostjale pärast sissetulekust

omavajaduse 1080 eurot mahaarvamist (1 401,22 – 1 080) 321,22 eurot, mis on väiksem, kui

Düsseldorfi tabeli järgne elatise miinimum 12 aastasele lapsele (s.o enne 01. augustit 2015. a 334

eurot, ning pärast 01. augustit 2015. a 348 eurot).

Kuivõrd pärast vajaliku omavajaduse mahaarvamist ei piisa vastustaja sissetulekust hagejale

Düsseldorfi tabeli järgse elatise maksmiseks, ei pea ringkonnakohus vajalikuks eraldi hinnata

apellandi vajadusi ning poolte sellekohaseid seisukohti.

9.4. Vastustaja palus elatise väljamõistmisel arvestada, et apellant viibib vastavalt Viru Maakohtu

05. septembri 2014. a määrusele tsiviilasjas nr 2-14-21699 (I kd tl 12–15) vastustaja juures talvel

vähemalt ühe nädala ja suvel vähemalt ühe kuu. Vastavalt viidatud määruse resolutsiooni p-le 1.8

kannab kõik apellandi vastustaja juures viibimisega seotud kulud vastustaja, lapse ema M.G. osutab

jõukohast abi apellandi ja vastustaja kohtumiste korraldamises. Vaidlust ei ole, et vastustaja on

kandnud senised apellandi sõidukulud Eestisse ja tagasi Saksamaale (I kd tl 13, 117–118).

Ringkonnakohus märgib, et põhimõtteliselt ei kuulu kulutused, mis tagavad lapse suhtluse eraldi elava

vanemaga, elatise väljamõistmisel arvestamisele (need kulutused lepitakse kokku suhtluskorra

määramisel), kuid käesoleva asja asjaolusid arvestades peab ringkonnakohus diskretsiooni korras

võimalikuks arvestada elatisraha suuruse määramisel ka apellandi reisikulude katmist vastustaja poolt.

Tagatud peab olema ka kohustatud isiku suhtlusõigus apellandiga, mis toimub apellandi ema ja

vastustaja vahelise kokkuleppe kohaselt vastustaja arvel. Küll ei ole ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud lähtuda selles osas täpselt vastustaja 28. oktoobri 2015. menetlusdokumendis väljatoodud

arvestusest ning arvestada elatise määramisel asjaoluga, et vastustaja kannab ka oma ema reisikulud

apellandi saatjana.

Arvesse tuleb võtta, et apellant viibib vastustaja juures vähemalt ühe kuu ja ühe nädala aastas ning

sellega kaasnevad kulud kannab vastustaja. Sellest tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul alus väita,

et BGB § 1612 lg 1 alusel annab vastustaja ülalpidamist apellandile ka muul viisil kui rahaliste

maksete kaudu.

Ringkonnakohtu hinnangul on kõiki asjaolusid arvesse võttes põhjendatud mõista vastustajalt välja

apellandi kasuks elatis 300 eurot kuus, millises summas on vastustaja võimeline elatist tasuma. Elatis

tuleb välja mõista alates hagi esitamisest kuni apellandi täisealiseks saamiseni.

10. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja hagi rahuldamata osas, milles hageja nõuab elatist

täisealiseks saanuna keskhariduse omandamiseni. Apellant ei ole viidanud oma kaebuses mitteühelegi

õigusnormile, mis sellise nõude rahuldamist käesoleval ajal Saksa või Eesti õiguse alusel võimaldaks.

Elatisenõude esitamisel esindab alaealist last tema teovõime piiratuse tõttu PKS § 120 lg 1 järgi

hooldusõiguslik vanem. Täisealiseks saanuna saab nõudeid kohustatud vanema vastu esitada laps ise.

Praeguse nõude esitamise ajal ei ole kostjal täisealise lapse ülalpidamiskohustust tekkinud (laps ei ole

veel täisealiseks saanud ja ei ole teada, kas täisealise lapse ülalpidamisõiguse aluseks olevad asjaolud

üldse saabuvad), ei saa kohus tuvastada ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, kas

isikul on õigus saada ülalpidamist ja millises ulatuses on tal õigus seda saada. (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

11. Kuna hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

jätta TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks