4-15-10369/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-15-10369

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Tallinn Väärteoasja number 4-15-10369 (2302,14,015706) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende

lähteainete seaduse §-s 151

(käesoleval ajal § 151

lg 1) ettenähtud väärtegu, LS § 223 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik A.K, ik XXX, elukoht: XXX. Asukoht: Vangla Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlusteenistus RESOLUTSIOON

1. A.K süüdi tunnistada NPALS § 15

1

(§ 151

lg 1) ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 5 (viis) päeva.

2. A.K süüdi tunnistada LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja

karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.

3. Mõistetud arest 15 (viisteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6/1 Tallinnas. Menetlusalusele isikule mõistetud aresti ärakandmist

arvestada alates A.K suhtes kriminaalmenetluses kohaldatud tõkendi

vahistamine muutmisest, asendamisest või tühistamisest või mõistetava vangistuse

ärakandmiselt vabanemisest. Mõistetud arest kuulub ärakandmisele juhul, kui otsuse täitmine ei ole karistuse alguseks KarS § 81 lg 1 p 3 kohaselt aegunud.

4. A.K-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeseisundi uuringu nr

3068T tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, juriidilisele isikule tasutud

proovi võtmise ja arstliku läbivaatuse kulu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, so kokku menetluskulu summas 131 (ükssada kolmkümmend üks) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas, märkides selgitusena: „A.K, 4-15-10369, uuringu kulu“. Makseinfo koos

viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel A.K-le posti teel tema kinnipidamiskoha aadressile.

5. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

2 täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib

kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme

päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on

ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15

päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, so alates 10.12.2015. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

04.11.2015 koostatud väärteoprotokollist nr AB1453331 nähtuvalt on koostatud

väärteoprotokoll selles, et A.K 28.11.2014 kell 21.37 Õismäe tee 124 juures

Tallinnas juhtis mootorsõidukit, olles tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilisi ja psühhotroopseid aineid fentanüüli, alprasolaam, nordasepaam, klonasepaam, ei arvestanud oma

sõidukiiruse valikulilmastiku tingimusi ja teeolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki

eespoolse takistuse ees, mida juht pidi nägema. Antud nõuete rikkumise tõttu sõitis vastu pargitud sõidukit Renault, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ES-Balti Profiil OÜ-le ja XXX. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik taolise käitumisega LS § 50 lg 3 p 1

ja NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime LS § 223 lg 1 ja NPALS § 151

lg 1 ettenähtud väärteod.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab ennast

väärtegude toimepanemises süüdi. Fenatnüüli sai tänavalt, teised ained on välja kirjutanud perearst, kasutab rahusteid juba pikemat aega. Sõiduk oli isa oma, ei ole senini taastatud. Tuli vastu sõiduk, oli palju lund ja ei saanud pidurdada. Kiirus oli umbes 40-50 km/h, seal polnud

märki õueala kohta. Praegu on vahistatud seoses kahtlustusega narkokuriteos. Ei tea mis

menetlusstaadiumis asi on, uurija on üle kuulanud. Nädal tagasi karistati 5 päevase arestiga,

väärtegu toime pandud augustis 2015. Küsitud karistus on liiga range, võiks kokku olla 15 päeva.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga NPALS § 151 järgi 15 päeva ja LS § 223 lg 1 järgi samuti arestiga 15 päeva. Menetluskulu samuti välja mõista 131 eurot.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku antud selgitused, kontrollinud uuringuakti, arstlikku kohtutoksikoloogilist hinnangut, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS §-s 151 (§ 151 lg 1) ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

Arvestades süüteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku ütlusi, leiab kohus, et süütegu on toime pandud kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Väärteoasjas asuvas joobeseisundi tuvastamise saatekirjas leiduva uuringuakti nr 3068T tulemuse kohaselt on 05.12.2014 tuvastatud, et menetlusaluselt isikult võetud proovimaterjalis on tuvastatud fentanüüli, alprasolaami, nordasepaami, klonasepaami metaboliidi sisaldus.

Arstliku kohtutoksikoloogilise hinnangu kohaselt on kohtutoksikoloogiaekspert asunud

seisukohale, et 28.11.2014 kell 22.35 ei esine uuritaval A.K läbivaatuse ajal

narkootilise või psühhotroopse või muu sarnase toimega aine (fentanüül, aplrasolaam, nordasepaam, klonasepaam) tarvitamise tunnuseid ega joovet, vaid esinevad jääknähud.

3

Väärteomenetluses tuvastatud aine fentanüül kuulub NPALS § 31

lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele

on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks

menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikkunud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Seega on väärteoasja kohtuliku arutamisega tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli

tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet fentanüüli arsti ettekirjutuseta ja sellise aine

käitlemine, sh tarvitamine on NPALS § 3 lg 1 ja 11

kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu on A.K käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 15 1 (§ 151 lg 1) ettenähtud väärteona.

Lisaks sellele süüdistatakse menetlusalust isikut LS § 50 lg 3 p 1 kohustuse rikkumises ja LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises. Väärteoprotokollis märgitud väärteo kirjeldusest

nähtuvalt ei arvestanud menetlusalune isik oma sõidukiiruse valikul ilmastiku tingimusi ja teeolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse takistuse ees, mida juht pidi nägema

ning selle nõude tõttu sõitis vastu pargitud sõidukit Renault, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju ES-Balti Profiil OÜle ja XXX.

Väärteoasjas koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemist ja fotodes tnähtuvalt on

sõiduk BMW x5 sõitnud otsa pargitud sõidukile Renault, milline on löögist paiskunud

ristmikule. Renaultil on sedastatavad vigastused esiosal: parempoolne esinurk on

deformeerunud. BMW x5l on tuvastatavad vigastused esiosal: parempoolne esinurk on deformeerunud, purunenud on parempoolne esilatern, kapott paremalt eest, alumine esipõll on

eraldunud. Arvestades taolisi vigastusi sõidukitel saab tulla järeldusele, et mõlemad sõidukid vajavad olulist taastamisremonti.

LS § 2 p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise

või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Kohus loeb tuvastatuks, et sündmuskohal tuvastatud sõiduki BMW x5 liikumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju nii BMW x5 kui ka Renault omanikele. Seega on tegemist liiklusõnnetusega LS § 2 p 32 mõttes. Arvestades asjaolu, et sõiduk Renault liiklusõnnetuse toimumise ajal seisis, olles

pargitud, leiab kohus, et BMW x5 juhi käitumine on otseses seoses liiklusõnnetuse põühjustamisega ning parkivale sõdukile otsa sõites on BMW x5 juht rikkunud LS § 50 lg 3 p 1 kohustust arvestada sõidukiiruse valikul ilmastiku tingimusi ja teeolusid, et juht suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse takistuse ees. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on BMW x5 sõitnud parema esinurgag vastu Renaulti paremat esinurka, mille tulemusel on oluliselt raskem sõiduk paiskunud parkimise kohast meetreid eemale ristmikule. Taoline Renaulti liikumine parkimise kohast viitab üheselt sellele, et BMW x5 on suhteliselt suure kiirusega sõitnud otsa

pargitud sõidukile ja vaatamata sellele, et kokkupõrge on toimunud vaid esinurkade osas, on

kaubik paiskunud parkimiskohast meetreid kaugele. Arvestades taolist asjaolu ning teelõigu laiust ja olusid sündmuskohal pidanuks kaubikut eespoolse nähtavusulatuse piires BMW x5 juht

nägema. Seega ilmastikutingimusi ja teeolusid arvestades pidanuks BMW x5 juht valima ka

nendele oludele vastava sõidukiiruse, et ta suudaks peatuda eespoolse nähtavusulatuse piires

ootamatult tekkiva takistuse ees. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on tegemist

õuealaga, kus suurim lubatud sõidukiirus on 20 km/h. Arvestades aga sõidukite vigastusi ja

Renaulti paiskumist ristmikule pidi BMW x5 sõidukiirus olema ilmselgelt lubatust suurem. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS §

223 lg 1 ettenähtud väärteona, lugedes tõendatuks, et LS § 50 lg 3 p 1 nõude rikkumisega tekitati varaline kahju kahele isikule.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku

isikut iseloomustavatest andmetest, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt

4 erinevate väärtegude, sh ka NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud. Seejuures on menetlusalust isikut karistatud Harju Maakohtu 17.02.2015 otsusega KarS § 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, seejuures mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis. Nimetatud kuritegu on toime pandud 18.05.2014. Eelmärgitud kuriteo toimepanemise

eest mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Menetlusalust isikut on karistatud ka

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest nii arestiga, mis on asendatud üldkasuliku tööga,

kui ka rahatrahvidega. Käesoleval ajal on menetlusalune isik vahistatud rahvatervisevastaste

kuritegude toimepanemise kahtlustuse tõttu. Eelmärgitud karistusandmetele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist. Sellele viitab ka asjaolu, et menetlusalust isikut on karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest Harju Maakohtu 02.12.2015 otsusega ning

väärtegu on toime pandud 28.08.2015. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus

seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Määratud rahatrahvid ei ole

menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg

1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud

väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Kuivõrd menetlusalust

isikut süüdistatakse kahe erinevaliigilise väärteo toimepanemises, siis tuleb erinevaliigiliste väärtegude toimepanemise eest mõista erinevad karistused. NPALS § 151 (§ 151 lg 1) ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut

on juba samalaadse väärteo toimepanemise eest arestiga karistatud, kuid menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist ning sedakorda juba suures koguses narkootilise

aine käitlemist. Puutuvalt LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemisse peab kohus

karistuse määra valikul vajalikuks lähtuda asjaolust, et varalist kahju tekitati kahele isikule.

Arvestades aga sõidukite vigastustest järeldatavat eeldatavat kahju ning sõidukite võimalikku

jääkväärtust, leiab kohus, et varaline kahju võib osutuda oluliseks. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks arvestada asjaolu, et väärteod on toime pandud enam kui aasta tagasi, mistõttu on oluliselt vähenenud ka avalik menetlushuvi ja see peab mõjutama ka karistuse määra karistuse

leevendamise suunas. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistused alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Puutuvalt LS § 223 lg 2 ettenähtud lisakaristusse leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleks lisakaristust kohaldada. Samas on menetlusalune isik vahistatud kriminaalmenetluses ning lisakaristust ei ole tegelikkuses võimalik kohaldada, kuivõrd see ei ole täidetav. KarS § 55 kohaselt juhul, kui lisakaristust kohaldatakse koos aresti või vangistusega, kohaldub

lisakaristus kogu põhikaristuse kandmise ajale kui ka lisakaristuse ajale. Samas aegub otsuse

täitmine aasta pärast, kuid süüdistatavat süüdistatakse kuriteo toimepanemises, mille eest

karistatakse vangistusega alates 3 aastast. Seega aegub kohtuotsuse täitmine enne kui

menetlusalune isik vabaneb karistuse kandmiselt. Sellest tulenevalt ei pruugi lisakaristuse täitmine osutuda võimalikuks, mistõttu jätab kohus lisakaristuse kohaldamata.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/