4-15-7742/11 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. novembril 2015 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-15-7742 (2440,15,003791) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Väärteoasi kaebemenetluses

J.N Liiklusseaduse § 207, § 223 lg 1, § 236 lg 1, §

237 lg 1 kvalifitseeritava o toimepanemises, milles järgi väärte J.N tunni LS stati süüdi § 236 lg 1, § 237 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 237 lg 1 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 6 ks kuuks ning LS § 207, § 223 lg 1 järgi ja - karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks Menetlusalune isik J.N , isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, xxx Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev RESOLUTSIOON V™S 132 p 1, 133-135 kohus § §

OTSUSTAS:

Jätta kaebus Ida Prefektuuri - ja J.N-i Jõhvi politseijaoskonna ennetus

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 28.08.2015

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.

2440,15,003791 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Juhtimisõiguse äravõtmise alguseks alguseks lugeda kohtuotsuse jõustumise kuupäev.

LS § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva J.N kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

2 Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva jooksul kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooni ellest Viru Maakohtule õigust, peab ta s kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 25.11.2015.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal ja kohtuvälisel menetlejal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 10.12.2015

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä 30- htaja möödumisel ( ) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. ehk 12.01.2016

MENETLUSE KÄIK

06.08.2015 koostas avariipolitseinik Xxx Xxx väärteoprotokolli AB1351279 menetlusaluse isiku J.N-i suhtes selle fakti kohta, et 29.04.2015 kella 20.08 paiku Ida-Virumaal Jõhvi linnas

Xxx Xxx Xxx Xxx xx tänava maja nr 1 juures juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit registreerimisnumbriga xxx, millel ei olnud läbitud tehnoülevaatus, ei valinud õiget sõidukiirust, ei tulnud juhtimisega toime ning sõitis maja seina vastu. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Xxx

OÜ. Lahkus sündmuskohalt ning ei teatanud politseile kui teatamine oli kohustuslik. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 73 lg 2, § 50 lg 1 p 1, § 169 lg 1 p 1 ja lg 6, § 169 lg 5, § 207, § 223 lg 1, § 237 lg 1, § 236 lg 1. (tl 7)

28.08.2015 koostas Ida Prefektuuri politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas nr 2440,15,003791, milles tunnistati süüdi LS § 236 lg 1, § 237 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 J.N

alusel LS § 237 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks; samuti tunnistati J.N

süüdi § 207 ja § 223 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi

juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. Kergendava asjaoluna arvestati kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. (tl 22)

21.09.2015 esitas J.N Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustab väärteo karistuse määramise osas. Kaebuses leitakse, et isik kahetseb tehtut väga, kuid ei ole nõus karistusega, kuna juhtimisõiguse äravõtmine 6 ks kuuks teeb oluliselt raskemaks tööotsingud, kuna antud momendil -

on tal Töötukassa poolt läbitud projektid ja sooritatud Veoautojuhi koolitus ning käimas tööpraktika ettevõttes OÜ. Samuti kasutab isik igapäevaselt praktikakoht Xxx xxx a saabumiseks ja

lahkumiseks isiklikku transporti kuna bussisõiduajad ja tööpäevade vahetuste algusajad ei ühti.

Seega tekitaks juhtimisõiguseta jäämine raskusi igapäevaselt tööpraktikal käimisega. Kaebuse

esitaja lisab, et tänaseks päevaks on tal rahatrahvid osaliselt tasutud ja kohtutäituritega sõlmitud igakuised maksegraafikud. Kuna sedalaadi rikkumine on esmane, taotleb ta asenduskaristust, mis seisneb sellest, et juhtimisõiguse äravõtmine tuleb asendada üldkasuliku töö või rahatrahviga, mis oleks maksegraafikuga ja maksimaalselt pikaks perioodiks. (tl 1-2)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde. On rikkumisega nõus, kahetseb juhtunut

väga, samuti seda, et lahkus sündmuskohalt, mis oli ka suurim eksimus. Soovi säilitada

b

juhtimisõigust ja palu asendada juhtimisõiguse äravõtmine ÜKT ga või trahviga mis oleks b -

3 määratud maksimaalselt pikemaks perioodiks kuna antud momendil on töötu ja töötukassas arvel.

Suurimaks sooviks on leida töökoht ja vastavalt töökohta saabumiseks ja lahkumiseks on vaja isiklikku transporti. Samuti tööotsinguteks on vaja isiklikku transporti (tl 33-34)

Kohtuväline menetleja leidis, et isiku taotlus, et määratud karistus asendada ÜKT-ga, ei ole seadusest tulenevalt võimalik. See mis puudutab rahatrahvi määramist, siis seda ei oleks tehtud kui

selline karistusviis oleks mõistlik. Tänase päeva seisuga on isikul 54 väärteokaristust, määratud

rahatrahvid, nii väiksemad kui suuremad on tasumata. Teadaolevalt on isik alustanud maksmist

kahe trahvi puhul. Rahatrahvi määramine ei ole otstarbekas ja mõistlik. Süüdistus on esitatud neljas rikkumises. Tegemist on tõsiste ja raskete rikkumiste. On seisukohal, et määratud karistus on proportsioonis isiku teo (tl 33-34) ja süüga.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD J

A KOHTU PÕHJENDUSED

Sõltumata kohtule esitatud ja täpsustatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2

sättest, milles kohaselt arutab kohus väärteoasjas täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus 4-s rikkumises, mis on kvalifitseeritud vastavalt LS § 207 ehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki (t juhtimine)

rikkumine, kui sellega on tekitatud , § 223 lg 1 (mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete

teisele isikule varaline kahju)

, § 236 lg 1 (liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine , § 237 lg 1 , kui teatamine oli kohustuslik)

(liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemi järgi ne) .

Isik ei vaidlusta väärteo toimepanemisest faktilisest küljest, vaid karistuse osas.

Sellegipoolest käsitleb kohus esmalt kohtuistungil uuritud tõendeid ja annab seejärel h

innangu rikkumistele.

Fototabelid, millest nähtub, et vaadeldavaks objektiks on hoone Jõhvis, aadressil Xxx 1 maja

hoovis. Tegemist on heledat värvi laohoonega, mille kohal on sild xxx (xxx). Laohoonel on tumedat värvi tõstetav uks, keskosas jalgväravaga. Ukse lähemal pildistamisel on näha, et uksest vasakul pool on kahjustatud hoone sein. (pildid 1,2, tl 12) Järgnevalt on fotografeeritud sõiduauto Xxx Xxx (registreerimisnumber xxx xxx), mille esiosas olev metallist kaitseraud on kahjustatud. Samuti on katki suunatule klaas ja kriimustatud esimene, parempoolne tiib. (pildid 3,4, tl 11)

Xxx liige Xxx OÜ avaldusest Ida Prefektuurile nähtub, et 30.04.2015 kell 08.20 avastas juhatuse xxx Xxx tööle tulles, et keegi on lõhkunud ärihoone fassaadi aadressil 1 Jõhvi linn ning lahkunud

sündmuskohalt. Valvekaameratest saadud salvestuselt on näha, kuidas tundmatu isik juhib

maasturi Xxx Xxx Xxx vastu fassaadi kell 21.06 29.04.2015 ning väljub sõidukist, vaatab

avariikohta ja seejärel lahkub sündmuskohalt. Kohapeal leitud suunatule klaasid korjas kokku ja lisas avaldusele. Kutsus kohale ka politsei, kes käis sündmuskohal. Seejärel asus sõidukit otsima.

Leidis sõiduki Kaasiku tänavalt ning andis sellest politseile teada. Tekitatud kahju arvatavasti suurem kui 1000 eurot. (tl 13)

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Ida Prefektuuri komissar Xxx Xxx on 30.04.2015 kell 09.00- protokolli nr.A-32 Ida- Xxx 09.25 koostanud sündmuskoha vaatlus Virumaal Jõhvi linnas 1 maja juures. Kirjeldus: [s]ündmuskoht asub Jõhvi linnas Xxx 1 maja taga. Maja sein on purunenud kaubalao värava juures. Samuti on väravad vigastunud. Auto põgenes sündmuskohalt. Maja seina

4

peal on valvekaamerad. Kohal oli tehtud fotod ja liiklusõnnetuse skeem. Liiklusõnnetuse liik:

kokkupõrge teevälise takistusega. Sõidutee kate: püsikate. Tee tingimus: sõidutee on korras. Ilmastik: selge. Tee lii: tänav. Tee element: valge aeg. Tee liik: tasane tee. Sõidutee katte seisund:

erielemendita teelõik. Suurim lubatud sõidukiirus 50km/h, kurvilisus puudub. Märg pinnas.

Liiklusõnnestuses osales 1 sõiduk. Lisatud liiklusõnnetuse skeem. Skeemiga tutvunud: J.N . (tl 14)

Karistusregistri väljavõttest seisuga 28.08.2015 nähtub, et J.N on 51 kehtivat väärteokaristust. (tl 15-21)

Karistusregistri väljavõttest seisuga 17.11.2015 nähtub, et J.N on 54 kehtivat väärteokaristust. (tl 26-32)

LS 207 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

LS § 207 näeb ette vastutuse tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki või trammi juhtimise eest.

LS § 73 lg 2 järgi peab liikluses kasutatav mootorsõiduk olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku ütlustega on tuvastatud (isik võtab rikkumise omaks, mistõttu juhindub kohus otsuse tegemisel eelkõige tema ütlustest, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda juhtis 29.04.2015 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Xxx Xxx Xxx xx ), et J.N

registreerimisnumbriga xxx Xxx 1 maja juures Jõhvi , millel ei olnud läbitud tehnonõuetele

vastavuse kontroll, millega rikkus LS § 73 lg 2 nõudeid ja pani toime LS § 207 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 207 järgi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et juhtides mootorsõidukit, millel puudub kehtiv tehnoülevaatus, tegutseb ta vähemalt hooletuse

ga, sest vastavalt LS § 33 lg 2 p 2 on juht kohustatud enne sõidu alustamist veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima seda teel olles.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

LS § 223 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukjuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega

on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

LS § 50 lg 3 p 1 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi

ületada suurimat luba sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, tud kiirust. Juht peab teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Kohus leiab, et m , fototabelite, Xxx enetlusaluse isiku ütlustega (isik võtab rikkumise omaks) OÜ avalduse ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et J.N juhtis 29.04.2015

5 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Jõhvi Xxx Xxx Xxx xxx registreerimisnumbriga xxx Xxx 1 maja

juures ja ei valinud õiget sõidukiirust,et ta suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees,

mida juht pidi ette aimama des varalise kahju (ulatuses Xxx , põhjusta 1000 €) ettevõttele OÜ

(sõites vastu maja seina), millega rikkus LS § 50 lg 3 p 1 ja pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Isik väitis kohtuistungil, et kuna sõiduauto oli kasutuses esimest korda, siis ei tulnud ta sõiduki juhtimisega toime ja sõitis vastu maja seina.

Kohus leiab, et põhjustades mootorsõidukiga liiklusõnnetuse, millega oli tekitatud varaline kahju, tegutses isik vähemalt kaudse tahtlusega. Asjaolu, et isik kasutas sõidukit esimest korda, tähendab, et isik oleks mootorsõiduki juhtimisel olema veelgi hoolikam, et valida oma sõidukiirus selliselt, et hoida ära õnnetusjuhtumi tekkimist.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu.

LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik.

LS § 169 lg 5 järgi tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei

korraldusele, kui on tekkinud lahkarvamus, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju

tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel.

Kohus leiab, et m Xxx enetlusaluse isiku ütlustega (isik võtab rikkumise omaks), fototabelite, OÜ avalduse ja sündmuskoha vaatluspr juhtis 29.04.2015 otokolliga on tuvastatud, et J.N kella 20.08 paiku mootorsõidukit Jõhvi Xxx Xxx Xxx xx registreerimisnumbriga xxx Xxx 1 maja

juures, kui põhjustades liiklusõnnetuse (sõites vastu maja seina) ja ei teatanud sellest, liiklusõnnestusest teatamine oli kohustuslik (kui varalise kahju saaja ei ole teada), millega rikkus LS § 169 lg 5 ja pani toime LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 236 lg 1 järgi.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohtuistungil selgitas isik, et kuna sõiduauto ei olnud tema oma, siis oli suurimaks ehmatuseks

asjaolu, et ta lõhkus võõra sõiduauto ära. Kuna ei teadnud kuidas käituda, siis lahkus sündmuskohalt.

Kohus leiab, et kuna isik lahkus sündmuskohalt ja enda sõnul ei teanud, kuidas käituda, tegutses ta

kaudse tahtlusega. Isik oleks pidanud jääma sündmuskohale ja püüdma välja selgitada, kuidas edasi toimida. Seda asjaolu kinnistab ka menetlusaluse isiku ütlus kohtuistungil, kus väitis, et tal on kõikide mootorsõiduki kategooriate juhtimise õigus.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

6

LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseertav väärtegu.

LS § 237 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise eest.

LS § 169 lg 1 p 1 järgi peab peab liiklusõnnetuses osalenud juht

olukorras, kui on juhtunud liiklusõnnetus, jääma võimalikult kiiresti seisma jääma, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama

sisse ohutuled. Kui sõidukil puuduvad ohutuled või kui liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt § 39 lõikele LS 9.

LS § 169 lg 6 järgi tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või on teiste sõidukite liiklus nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.

Kohus leiab, et m Xxx enetlusaluse isiku ütlustega (isik võtab rikkumise omaks), fototabelite, OÜ avalduse ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et J.N juhtis 29.04.2015 kella 20.08 paiku mootorsõidukit Jõhvi Xxx Xxx Xxx xx registreerimisnumbriga xxx Xxx 1 maja

juures, põhjustades liiklusõnnetuse (sõites vastu maja seina) ja lahkus liiklusõnnetuse

sündmuskohalt olukorras, kus ei oleks tohtinud sõidukti enne politsei liiklusõnnetuse kohale

saabumist liigutada, millega rikkus LS § 169 lg 1 p 1 ja lg 6 ja pani toime LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritava värteo.

Kohus leiab, et kuna isik lahkus sündmuskohalt ja enda sõnul ei teanud, kuidas käituda, tegutses ta vähemalt kaudse tahtlusega idanud jääma sündmuskohale ja püüdma välja selgitada, . Isik oleks p kuidas edasi toimida. Seda asjaolu kinnistab ka menetlusaluse isiku ütlus kohtuistungil, kus väitis, et tal on kõikide mootorsõiduki kategooriate juhtimise õigus.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja poolt toime pandud väärteod õigesti J.N-i kvalifitseerinud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole koht välise menetluse käigus rikutud u väärteomenetlusõigust.

J.N-i süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

KARISTUS

KarS § 56 l isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või g 1 alusel on karistamise aluseks

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

7

KarS § 57 lg 1 alusel arvestab kohus karistuse kohaldamisel karistust kergendava asjaoluna süü

tunnistamist menetlusaluse isiku poolt ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.

LS § 207 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõ

iduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

LS § 236 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõ

iduki j kuni kuuni. uhtimisõiguse äravõtmise kaheteistkümne

LS § 237 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõ

iduki juhtimisõiguse äravõtmise kahekümne kuni nelja kuuni.

KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

J.N on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri süüteokoosseisule. Kohtu

hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti otsustanud, et LS § 207 ja LS § 223 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga (tehnoülevaatust mitteläbinud sõiduki juhtimine ja varalise kahju tekitamine) ja seega tuleb karistus mõista LS § 223 lg 1 alusel ning LS

§ 236 lg 1 ja LS § 237 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga

(liiklusõnnetusest mitteteatamine ja liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine) ja seega tuleb karistus mõista LS § 237 lg 1 järgi.

LS § 223 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.

LS

§ 237 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise.

Kohus võib KarS § 481

alusel mootorsõiduki liiklemise rikkumisega seotud väärteo eest põhikaris kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheks aastaks. tusena

Mõlemal juhul pani J.N toime süüteo, mis vastab kahele väärteokoosseisule (LS § 207,

§ 223 lg 1 ja § 236 lg 1, § 237 lg 1).

J.N on 54 kehtivat väärteokaristust, nendest 51 on määratud liiklusalaste rikkumiste eest. Andmed karistuste täitmise kohta puuduvad, korral on rahatrahv asendatud üldkasuliku neljal tööga, ühel korral on karistuseks määratud arest.

Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi praktikas (3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et

kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut.

Eeltoodu alusel leia J.N-ile b kohus, et eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt ei ole otstarbekas

rahatrahvi kui kergemaliigilise karistuse määramine, sest see ei täidaks karistuse

eesmärke – isikul on varasemad trahvid tasumata. Asjaolu, et isik on asunud graafiku alusel rahatrahve tasuma, ei ole käesoleval hetkel määrav ja on kohtu hinnangul antud kergema karistuse

lootuses. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt asub kohus seisukohale, et tegemist on

süstemaatilise rikkujaga, mistõttu ei ole asjakohane väide, et tegemist oleks esimese

üleastumisega. Seega on kohtu hinnagul põhjendatud juhtimisõiguse äravõtmine.

Samuti ei ole

8 kohtu hinnangul käesoleval juhul määrav menetlusaluse isiku ütlus, et tal on sõiduki juhtimisõigust

vaja seoses tööga. Selline argument võiks olla asjakohane olukorras, kui isikul oleksid

ülalpeetavad, kelle eest hoolitsemiseks ja perekonna sissetuleku säilitamiseks oleks vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kuigi ka sellisel juhul ei ole tegemist asjaoluga, mille puhul tuleks isiku

juhtimisõigus aprioorselt säilitada. Kohus rõhutab, et korduvate rikkumiste puhul on aktuaalne kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seda kaalutlusotsust õigustab ka asjaolu, et

isikul on (kõik) eelnevad rahatrahvid tasumata. Kui isik ei suuda oma käitumist korrigeerida

õiguskuulekamaks, tuleb sellele reageerida, lähtudes aspektist, et tegemist ei ole juhuvaid harjumussüüteoga. Eelkõige ei saa karistuse mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna

leebemaks, seda enam, et isik on toime pannud süstemaatilisi rikkumisi. Kui isik ei suutnud varasemalt järeldusi teha, peab ta suutma sellele vastavalt oma elu ümber korraldada. Sealjuures

peab kohus vajalikuks toonitada, et isikult juhtimisõiguse äravõtmine on avalikkuse huvides

ülekaalukam kui ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. J.N-ile Tuleb märkida, et

J.N, olles teadlik endal lasuvatest kohustustest, oleks pidanud

seetõttu veelgi

hoolsamalt jälgima oma liiklusalast käitumist ning asjaolu, et töökohustuste täitmiseks on tal

juhtimisõigus hädavajalik, ei saanud tulla kaebajale ootamatusena. Kohus on arvamusel, et juhi

vajadus juhtimisõiguse järele seoses tööülesannete täitmisega ei muuda olematuks liiklusalase väärteo toimepanemist. Kohtu hinnangul on kaebuse esitaja avalduses toodud põhjendused

pigem ennastõigustavad.

LS § 223 lg 1 keskmine määr on juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuud.

Kohus leiab, et men on . Menetlusalust etlusalusele isikule määratud karistuse määr põhjendatud

isikut on karistatud sanktsiooni keskmisest määras väiksemas määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 2-ks kuuks. Sealjuures on arvestatud isiku kahetsust.

LS § 237 lg 1 keskmine määr on juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuud.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistuse määr põhjendatud on . Menetlusalust

isikut on karistatud sanktsiooni keskmisest määras väiksemas määras, s.o juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Sealjuures on arvestatud isiku kahetsust.

KOHTU MEE™ED

J.N-i kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 28.08.2015 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr.2440,15,003791 J.N tunnistati süüdi LS § 236 lg 1, § 237 lg 1 , millega järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 237 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks ning LS § 207, § 223 lg 1 järgi ja karistati KarS § 63 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 , tuleb jätta -ks kuuks rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik