1-15-5219/43 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTIIVOTSUS

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05.11.2015, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-5219 Kohtunik Rahvakohtunikud Tiit Kullerkupp Tiiu Alavere, Jaana Tiidemaa Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Prokurör Sirje Merilo Kriminaalasi

K.O tuses

süüdis KarS § 118 lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav

K.O, isikukood XXX, viibib vahi all

Viru Vanglas, EV kodanik, haridus, vallaline, emakeelpõhi eesti keel, , xxxx, kriminaalkorras karistatud: ei tööta 09.08.1983 Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 3 järgi 3 a vabadusekaotust tingimisi 5 a katseajaga; 17.03.1987 Rapla Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2 järgi 2 a vangistust selle täitmise edasilükkamisega

2 a;

09.02.1996 Rapla Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi 3 k vabadusekaotust tingimisi 1 a katseajaga;

26.05.2006 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja poolt KarS §

424 järgi 4 k vangistust tingimisi 18 k katseajaga ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; 24.08.2009 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS §

424 järgi 6 k vangistust, millest koheselt kuulus ärakandmisele

15 p vangistust ning ülejäänud 5 k 15 p vangistust mõisteti tingimisi 2 a katseajaga; kehtivaid väärteokaristusi on 2.

Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik

RESOLUTSIOON:

Tunnistada K.O

talle süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lugeda karistuse kandmise aja alguseks 13.02.2015.

Tõkend vahistamine K.O tühistada kohtuotsuse jõustumisel. suhtes

Asitõendid, mis asuvad Rakvere Politseijaoskonna hoiuruumis

-

2 nuga ja E P

i verine särk – hävitada

- kummijalatsid ja särk – tagastada K.O-le

KrMS § 175 lg 1 p alusel välja mõista K.O-lt menetluskuluna riigituludesse -- -kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 259.20 eurot -kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61.00 eurot -kaitsjatasu kohtumenetluses 759.60 eurot -tunnistaja ja kannatanu kohtusse ilmumise kulud 47.55 eurot -sundraha 975.00

Menetluskulud kogusummas 2102.35 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB

PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300

(NORDEA PANK), nr EE873300333499990003 (DANSKE BANK) viitenumbriga

99915700078564 t tasutud, . Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegsel suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo

Bulattšik käibemaks 20%) Eduard Bulattšik kasuks 759.60 eurot (sh v.adv. poolt

süüdistatava kaitsjana kohtumenetluses riigi õigusabi korras osutatud K.O õigusabi eest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu

Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult hiljemalt 12. novembriks 2015 Apellatsiooniteate

.

esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 27. novembril 2015. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 14. detsembril 2015.

Süüdistus

K.O süüdistatakse selles, et tema 13.0 korteris ühise 2.2015 kella 21.50 paiku xxxx alkoholitarvitamise käigus tekkinud tülis lõikas oma korterinaabril il noaga vasakut kõrva E P ning lõi ühe korra noaga kõhtu, tekitades

– kõhuõõnde E Pil raske tervisekahjustuse ulatuva ja maksa paremat sagarat vigastava lahtise haava ülakõhus ning vasaku kõrva lahtise haava.

Seega K.O, tekitades teisele inimesele eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid

Kannatanu E P (I kd, tl 27- K.O tunneb paar i ütlustest 32) nähtub, et süüdistatavat aastat, ajast, kui K.O xxxx elama tuli, K.O kutsus ta enda juurde ela ma kaasüüriliseks. Omavaheline läbisaamine oli väga hea, suuri tülisid ei olnud tarvitasid sageli koos alkoholi. Enne 13.02.2015 intsidenti tuli ette väikseid tülisid ühise viinavõtmise käigus. Kahel korral oli ka omavahel kähmluseks läinud, esimesel korral tõukas tema K.O, keegi viga ei saanud. Teisel korral, ne arutatavat kuritegu nii u nädal en tuli K.O temale kallale, kägistades

kõvasti, et peaaegu lämmatas ta ära, ta kutsus kohale politsei. 13.02.2015 hakkas koos

K.O-ga alkoholi tarvitama, viina

. Alkoholi tarvitamine toimus K.O jõi , tema jõi õlut köögis, K.O istus köögi akna all tooli peal külmkapi kõrval tooli peal. läks , tema Mingil ajal nei

i, hakkas tema suunas liikuma, ta l omavahel sõneluseks, K.O vihastas, tõusis toolilt püst tõusis ja tõukas knaklaas läks katki. K.O endast eemale, K.O kukkus selg ees aknasse, a

Ribikardin oli akna ees kinni, aknaklaasi katkiminekule viitas klaasi klirin. Ta läks välja vaatama, kas välimine aken on ka katki, selgus, et ka välimine aken oli katki, klaasikillud maas. Ta . K.O s astus läks tagasi korterisse, astus uksest sisse eisis köögis ukse juures, ta

köögi poole K.O-le lähemale, kui ta jõudis K.O juurde, torkas K.O teda ilma midagi ütlemata noaga kõhu piirkonda ja seejärel tõmbas noa kõhust välja. Ta kukkus istukile maha ja nii tegi, mille peale K.O vastas, et ta on lihunik nin P küsis K.O-lt, et miks ta g võib i ribadeks lõigata. Seejärel võt vasakust kõrvast käega kinni ja lõikas seda noaga tis K.O tema

mitu korda. Kõrva lõikamise ajal rabeles ta K.O alt põrandalt välja ja läks naabrite

Mte juurde, kes elasid kõrval t ütles et sai K.O käest nuga. repikojas.

Ta J Mle, J M kutsus kiirabi ja hakkas Pit tohterdama. Noa, millega K.O teda lõi oli ta ise kunagi K.O-le kinkinud ja see seisis tavaliselt elutoa kapis vitriinis, mitte köögis.

Süüdistatava K.O ütlustest (I kd, tl 34 39) nähtub, et - tunneb Pit 4-5 aastat, et

viimane on kaine peaga normaalne aga purjus peaga on täielik tapamasin. 13.02.2015 tarvitasid a koos alkoholi nende ühise elukoh köögis. Tema oli u 2,5 tunni jooksul joonud ära 1,5 pooleliitrist viina, P Pi kunagine jõi õlut ja oli rohkem purjus kui tema. Kui tuli jutuks must äri, muutus viskas jope seljast, ütles „nüüd sa saad“, P agressiivseks ja tuli talle kallale-

tõusis püsti ja tuli tema poole, t võttis erve massiga lendas otsa. Tunnistab, et kraanikausi kohal oleva köögikapi riiulilt noa, mille kinkinud oli ning jõudis püsti tõusta ja P talle kunagi vastu aknalauda toetada enda ees. P eemalt hoo sisse ja tuli tema , nuga hoidis ta käes võttis suun oog oli nii suur, et koos lennati aknasse. Ta lendas vastu as, käed rabamiseks ees laiali, h aknalauda ja kahe aknaruudu vahelise lengi otsa, millest sai küünarnukid katki ja suure muhu pähe. lendas üle tema õla peaga nuga käis kõhus ära. P

aknasse, aken purunes, Pil Mingit noaga löömist ei olnud ta hoidis nuga käes, tagasi ei andnud, Seejärel P jooksis ise noa otsa. tõmbus tagasi ja läks uksest välja P naabrimehe juurde. K.O istus toolile tagasi, viskas noa käest ära, ei tea täpselt kuhu, tegi suitsu ja võttis viina edasi.

Tunnistaja J M (I kd, tl 32- kuulis ütlustest 34) nähtub, et 13.02.2015 kella poole kümne ajal kõrval asuvas trepikojas tema korteriga külgnevast korteris müdistamist , kuid K.O , sellele järgnes aknaklaasi klirin. Katki läks kõrval olev K.O korteri aken, seda oli selgelt kuulda, kuna lahti. sumin vaikseks tal oli köögiaken Peale aknaklaasi klirinat jäi , seejärel oli kuulda

kõrval oleva trepikoja ukse pauku. Klaasi klirina ja naabertrepikoja ukse paugu vahel oli umbes 10 minutiline vahe. Seejärel , ütles, et sai P koputas tema korteri uksele, tuli sisse Mihklilt nuga. Ta helistas kiirabisse.

S ist koos fotodega (II kd, tl 1-83) ündmuskoha vaatlusprotokoll nähtub, et sündmuskoha näol on tegemist kahekordses kolme trepikojaga telliskivist kortermajas esimesel korrusel asuva korteriga number xxxx. Trepikojas välisukse sisemisel ukselingil verekahtlane määrdumine, põrandal verepritsmed. . Köögist, esikust ja elutoast leitud verd. Korter on kolmetoaline Elutoas kaks suuremat vereloiku, veremäärdumine loikudest kuni ukseni. Elutoas oleva ahju pealt leitud verise teraga nugaüldpikkus 255 mm, tera pikkus 155 mm ja laius 27 mm, noateral joonised ja kiri „rostfrei“. Köögi põrand on verine ja akna juures maas on klaasikillud. stusteta. Suuremad Köögi akna klaas on katki, ribikardin on suuremate viga vereloigud on

ja ka köögi esikupoolses osas esikusse viiva ukse ja pliidi ees põrandal sisseehitatud kapi ees olevate kottide vahel. kerged Fotodelt nähtuvalt on akna pool põrandal verekahtlased määrdumised, ribikardinal paar verekahtlast tilka.

Isiku ekspertiisiaktist nr 15E- -87) kannatanul diagnoositi LÕI0018 (II kd, tl 84 nähtub, et kõhuõõnde ulatuv ja maksa paremat sagarat vigastav lahtine haav ülakõhus ja vasaku kõrva lahtine haav. Operatsioonil leiti paremas maksasagaras läbitav haav 6x4x6 cm verejooksuga ja kõhukoopas umbes 1 liiter värsket verd. Vasak kõrv oli praktiliselt ära lõigatud suure defektiga ja verejooksuga. Kannatanul esinenud vigastuste kirjelduse järgi on kõhuhaav tekitatud löögil kõhtu piiratud löögipinnaga esemega, mis tungis kõhuõõnde ja vigastas maksa. Vasaku kõrva lahtine haav on lõikevigastus, mis on tekitatud eseme lõikeserve ehk tera liikumisel mööda kehapinda ning samaaegsel rõhumisel terale. Ei saa välistada, et tervisekahjustused on tekitatud noaga ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil, s.o kõrva noaga lõigates ning ühe korra noaga kõhu piirkonda lüües. Eksperdi hinnangul ja lähtudes

Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §st 7, on tegemist eluohtlike tervisekahjustustega. Samuti nähtub ekspertiisiaktist, et 13.02.2015 oli kannatanul etanooli veres 2,6 promilli.

Kahtlustatava kinnipidamise protokollist K.O peeti kahtlustatavana kinni nähtub, et 13.02.2015 kell 22.15 xxxx. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 13.02.2015 kell 22.50 tuvastati indikaatorvahendiga K.O alkoholijoove 1,29 mg/l.

Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtub, et 13.02.2015 kell 23.00 toimetati K.O kainenema, kuna isik oli agressiivne ja joobes.

Isiku läbivaatuse protokoll ähtub, et K.O parema kõrva kohal peas ist n tuvastati

kriimustus, mõlema käe küünarnuki juures kriimustused ja marrastused, vasakul käel küünarnukist natuke üleval pool sinine laik.

Kohtu põhjendused

Kohus ei pea usaldusväärseiks K.O ütlusi selle kohta, et teda rünnates ise tema E P

käes olnud noa otsa jooksis, üle tema köögiaknasse lendas, aknaklaasiga kõrva vigastas ja seejärel kohe korterist välja naabri juurde jooksis. Kohtu arvates on K.O ütlused ennastõigustavad, ja ebausaldusväärsed kuna ta on kriminaalmenetluse vältel andnud erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi, samuti on tema ütlused vastuolus teiste asjas olevate usaldusväärsete tõenditega. Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et kannatanul diagnoositi kõhuõõnde ulatuv ja maksa paremat sagarat vigastav lahtine haav ülakõhus ja vasaku kõrva lahtine haav. Märgitakse, et, eksperdi hinnangul ja lähtudes Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §st 7, on tegemist eluohtlike tervisekahjustustega.

E Pi ütlustest nähtub, et nimetatud vigastused tekitas talle K.O nende ühises elukohas esikust kööki viiva ukse juures pussnoaga, mille ta ise oli varem K.O-le kinkinud. Kohtul pole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, kannatanu on muuhulgas tunnistanud ka enda osa konflikti arenemisel ning seda, et tõukas K.O aknasse. Kannatanu ütluste usaldusväärsusele viitab ka asjaolu, et tema ütlusi kinnitavad muud asjas olevad tõendid. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et vereloike ja verekahtlasi määrdumisi on enim just köögis esikust kööki viiva ukse juures ja pliidi ees põrandal, samal ajal kui köögi aknapoolses osas on vaid vähesed verekahtlased määrdumised põrandal. Aknalaual ja klaasikildudel verd pole, on vaid paar väikest verekahtlast piiska ribikardinal, needki akna keskmise tugiposti piirkonnas ehk siis kohas mille vastu K.O ennast väitis kukkuvat. Arvestades vere puudumist aknaklaasil, ribikardinal, aknalaual ja akna läheduses pole tõenäoline, , et

noavigastus tekitati akna juures ja kõrvavigastus tekkis aknaklaasiga kokkupuutest.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et suurimad vereloigud on just köögi ukse läheduses i ütluste kohaselt K.O teda noaga kõhtu lõi ja seejärel

- so kohas, kus E P ka kõrva lõikus.

E Pi versiooni juhtunust kinnita J M b ka kõrvalkorteris olnud tunnistaja , kelle ütlustest

nähtub, et kuulis naaberkorteri aknaklaasi lõhkumist, seejärel u 10 minuti pärast kõrvaltrepikoja uksepauku ja seejärel u 15 minuti pärast tuli tema korterisse öeldes, et sai E P

K.O-lt nuga. Kuigi pole võimalik täpselt kindlaks teha milliste ajavahemike järel sündmused toimusid, kuid igal juhul kummutavad tunnistaja ütlused K.O väite selle kohta, et kannatanu kohe peale aknalõhkumist ja seega ka vigastuste saamist naabri juurde jooksis. Tunnistaja ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi, kes väidab, et peale aknaklaasi purunemist käis akent õues vaatamas ja läks siis tagasi korterisse ja sealt hiljem peale vigastuste saamist M juurde. K.O tunnistas ise kohtus, et on andnud juhtunu kohta erinevaid omavahel vastuolus olevaid ütlusi. Nimelt oli ta kohtueelse uurimise alguses väitnud, et ei mäleta juhtunust midagi, hiljem aga esitas versiooni, mida kordas kohtus. K.O ei osanud veenvalt põhjendada miks ta oma ütlusi on muutnud.

Vastuolulised on ka K.O koh

, kuid samas tus antud ütlused. Ta eitab noaga löömist väidab, et “ kui ma poleks teda torganud, siis ta oleks mind tümaks teind“. Ta eitab ka kannatanu tanule oma kõrva lõikumist, kuid samal ajal tunnistab, et meenutas tol õhtul kanna pikka lihunikustaaži, kannatanu väitel rääkis K.O talle oma lihunikuametist just kõrva lõikamise ajal. K.O ütluste ebausaldusväärsusele viitab ka see, et ta on kohtuistungil väljendanud kannatanu isiku suhtes aktiivselt süüstavat ja halvustavat hoiakut. Ta nimetab E Pit „tapamasinaks, kes purjus olles ründab nagu pime loom, kes on vanamehenässidel hambaid välja löönud“. Paraku ei oska K.O nimetada ühtegi juhtumit, mis tema väiteid kinnitaksid. Vastuoluliselt esitatud süüdistustele tunnistab, et tal pole E Piga probleeme olnud, nimetab vaid ühte varasemat füüsilist kontakti enda ja kannatanu vahel, kus tema oli see, kes E P hoidis, mille peale E P ka politsei kohale kutsus. Esitades i küljeli lükkas ja kaelast kinni kannatanu kohta paljasõnalisi tõsiseid süüdistusi ja halvustavaid väiteid, mida ta põhjendada ei oska, oma jätab süüdistatav mulje, et need väited on esitatud eneseõigustuseks ja ta ei ole ütlustes Arusamatuks jääb seegi, miks K.O sellise kannatanu suhtes objektiivne. isiku enda juurde elama kutsus ja temaga koos regulaarselt alkoholi tarvitas. Eelnevat kokkuvõttes loeb kohus KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu realiseerimise K.O poolt ja põhjusliku seose olemasolu K.O tegevuse ja E P E P il fikseeritud vigastuste vahel tõendatuks kannatanu i ütluste ning kohtuarstliku ekspertiisi akti, sündmuskoh ütlustega. a vaatlusprotokolli ja tunnistaja J M Kriminaalasjas puuduvad tõendid ja ka kahtlused, et kannatanule tekitas vigastused keegi kolmas isik.

Kohus leiab, et K.O pani kuriteo toime otsese tahtlusega nii teo kui tagajärje osaslüües teist inimest 155 mm terapikkusega noaga kõhtu, ta teadis et tekitab eluohtliku tervisekahjustuse ja tahtis või vähemalt möönis seda. Tavalise elukogemusega inimene eeldab, et tema selline käitumine võib kaasa tuua mistahes, ka kõige raskemaid tagajärgi.

Seda, et tegemist ei olnud spontaanse ja juhusliku reaktsiooniga endavastasele rünnakule, viitab see, et lisaks noaga kõhtu löömisele lõikas K.O kannatanul kõrva peaaegu küljest ära.

Kuriteo tuvastatud tehio j nduva lud välistavad ettevaatamatuse a hädakaitsega seo kontrollimise vajaduse käesolevas kriminaalasjas. K.O tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. äesolevas kriminaalasjas Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et K.O on , et tal on üks kehtiv xxxx kriminaalkaristus 2009.aastal toime pandud liikluskuriteo eest. Isikuvastaste kuritegude eest ta varem karistatud pole. Karistuse mõistmisel K.O-le võtab kohus arvesse ka kannatanu käitumist, asjaolu, et ta süüdistatavaga suures koguses alkoholi tarvitades ka ise soodustas võimaliku konflikti teket. Arvestades kuriteo suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on tehiolusid, K.O süü

võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis vastab kuriteo eest ettenähtud karistuse miinimumi lähedasele määrale. Kohtu hinnangul oleks selline karistus piisav, et . mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest

Samuti vastaks selline karistus isikuvastste kuritegude puhul väljakujunenud karistuspraktikale.

Asitõendid

Asitõendina on vaadeldud 2 nuga ja i verist särki, mis asuvad Politsei E P

- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis ja mis kuuluvad peale kohtuotsuse jõustumist hävitamisele.

Asitõend id ja särki, mis asuvad samuti Politsei ina on vaadeldud ka kummijalatse

- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Kummijalatsid ja särk tagastada peale kohtuotsuse jõustumist K.O-le.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4 ja 9 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale määratud tasu summas 259,20 eurot, kohtulikus menetluses määratud kaitsjale määratud tasu summas 759,60 eurot, kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 61 eurot, kannatanu ja tunnistaja kohtusse ilmumisega seotud kulud kokku summas 47,55 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 975 eurot.

KrMS § 180 lg 11

kohaselt arvestab kohus KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude määramisel hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

Süüdistatavale riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik on kohtule edastanud tasutaotlused, millest nähtuvalt taotleb kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest kokku 13 pooltunni eest summas 260 eurot.

Istungitel osalemise eest taotleb kaitsja tasu kokku 12 pooltunni eest summas 240 eurot. Lisaks sõidukulud marsruudil Kohtla Järve Järve, Kohtla Järve - -Viru Vangla-Kohtla- - -Rakvere-

Kohtla- - -Rakvere-Kohtla- Järve ja Kohtla Järve Järve kolmel korral kokku 153 eurot. Kokku taotletavad tasu ja kulud summas 653 eurot, millele lisandub käibemaks summas 130,60 eurot, kokku 783,60 eurot.

Kohus leiab, et tasutaotluses toodud kõik kulud ei ole põhjendatud kaitsja toodud ulatuses.

01.05.2015 kuni 01.10.2015 kehtinud ning alates 02.10.2015 kehtiva „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) punkti 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks maakohtus, samuti apellatsiooni-, kassatsioonija teistmismenetluseks ettevalmistamise eest (sh kaitseakti koostamine) 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 240 eurot igas astmes. Kaitsja taotleb kriminaalasja kohtulikus üldmenetluses osalemise eest tasu kokku 13 pooltunni eest, Kord võimaldab tasu maksta vaid 12 pooltunni eest.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsjale hüvitamisele tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamisel 12 pooltunni eest summas 240 eurot. Tasutaotlustest toodud ülejäänud toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud kaitsja määratud ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaitsja esitatud tasutaotluse osaliselt summas

759,60 eurot, sh kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest üldmenetluses 12 pooltunni eest summas 240 eurot, kohtulikus üldmenetluses osalemise eest kokku 12 pooltunni eest summas 240 eurot ning sõidukulude hüvitamiseks summas 153 eurot. Tasu ja kulud kokku kuuluvad hüvitamisele summas 633 eurot, millele lisandub käibemaks summas 126,60 eurot, seega kogusummas 759,60 eurot.

Kuna kohus pikendas kohtuotsuse teatavakstegemise aega kuni 09.12.2015., siis pikeneb vastavalt ka ja selleks on 28.12.2015. apellatsiooni esitamise tähtaeg

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunikud

(digitaalselt allkirjastatud)

Tiiu Alavere

Jaana Tiidemaa

Tartu Ringkonnakohtu 05.02.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 4 p 1 tühistada Viru Maakohtu 5. novembri

2015 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-5219 osaliselt, see on K.O-le mõistetud karistuse osas.

K.O-le mõista KarS § 118 lg 1 p 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

Muus kohtuotsus muutmata. osas jätta

Prokuröri apellatsioon rahuldada, kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus osaliselt 08. märtsil 2016. a Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.

Referent

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne