2-15-12867/6 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2015. a Tartu

Tsiviilasja number

2-15-12867

Tsiviilasi

Kristi Djomin hagi Aive Saaveri ja MTÜ Lootusekiir vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kristi Djomini määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Kristi Djomin (isikukood: XXX);

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv;

Puudutatud isikud:

- Aive Saaver (isikukood: XXX);

- MTÜ Lootusekiir (registrikood: 80367631); juhatuse liige

Aldo Kala

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus,

millega makohus keeldus Kristi Djomini hagiavalduse

menetlusse võtmisest.

2. Saata tsiviilasi maakohtule Kristi Djomini hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Määruskaebus rahuldada

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Kristi Djomin (hageja) esitas 31. augustil 2015. a Viru Maakohtule hagiavalduse Aive Saaver

(kostja I) ja MTÜ Lootusekiir (kostja II) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja avalikult

vabandamiseks kohustamiseks.

Hagiavalduse kohaselt võttis kostja I hageja sõbranna A. Djominaga ühendust ja soovis osta 20 kg

naiste suveriideid ja 10 kg lasteriideid. Tehing tehti 8. juunil 2015, seejärel saatis kostja I hagejale

sõnumi, et talle kaup ei sobi, kuna riided on kaltsud. Kostja I palus osta kaup tagasi ning tagastada

raha kostja II arveldusarvele. Hageja oli nõus riided tagasi ostma, kui kaup vastab sellele, mis

kostjale I üle anti. Kostja I ega kostja II ei ole hagejale riideid tagastanud, kuid on avaldanud hageja

suhtes avalikult laimavaid postitusi Facebookis. 12. juunil 2015. a sai hageja teada, et Facebooki

kommuuni “Petturid avalikuks” lehele on postitatud kostja II Facebooki lehelt hageja foto, tema

telefoninumber ja e-posti aadress ning otsene viide tema töökoha kohta koos halvustava ja

ebaõigeid andmeid sisaldava tekstiga. Nimetatud postitused olid avalikult üleval ka kostja II

Facebooki lehel. Hageja palus kostjal I eemaldada postitus Facebooki kommuuni “Petturid

avalikuks” lehelt, kuid kostja I keeldus sellest. Halvustava sisuga postituste avaldamisega on kostja

I ja kostja II loonud avalikkusele hagejast põhjendamatu kuvandi kui petturist ja aferistist. Hageja

müüs kostjale II ja andis kostjale I üle korralikud ja kvaliteetsed kasutatud riided.

Hageja palus hagis kostjat I kohustada kostja II Facebooki lehel avalikult ümber lükkama

ajavahemikul 12. juuni – 13. juuni 2015. kostja II Facebooki lehel olnud postitus, mis sisaldas

halvustavaid ja ebaõigeid andmeid järgmises sõnastuses: “Aive Saaver vabandab, et on esitanud

Kristi Djomini kohta MTÜ Lootusekiir Facebooki lehel halvustava postituse, mis sisaldas

ebaõigeid andmeid. Kristi Djomini poolt müüdavad kvaliteetbrändi riided (Kenzo, Esprit, Ralph

Lauren, Zara) on väga korralikud ja kvaliteetsed second hand kaubad.” Hageja palus kohustada

kostjat II ümber lükkama kostja II Facebooki lehel Facebooki kommuuni “Petturid avalikuks”

lehel ajavahemikul 12. juuni – 14. juuni 2015. a üleval olnud postituse hageja kohta, mis sisaldas

halvustavaid ja ebaõigete andmeid avaldamise järgmises sõnastuses: “MTÜ Lootusekiir vabandab,

et on esitanud Kristi Djomini kohta postituse, mis sisaldas ebaõigeid andmeid. Kristi Djomini poolt

müüdavad kvaliteetbrändi riided (Kenzo, Esprit Ralph Lauren, Zara) on väga korralikud ja

kvaliteetsed second hand kaubad.” Hageja palus menetluskulud jätta kostja I ja kostja II kanda.

2. Viru Maakohus jättis 16. septembri 2015. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ning nõude täpsustamiseks. Maakohus

selgitas, et isiklike õiguste kahjustamise puhul on tegemist isiku au teotamisega ebakohase

väärtushinnanguga ning võimalikuks õiguskaitsevahendiks on kahju hüvitise nõue või kahju

tekitava tegevuse keelamine. Ebaõigete andmete avaldamise all aga mõistetekse ebaõigete

faktiväidete avaldamist, mille puhul saab isik nõuda andmete ümberlükkamist, kahju hüvitist või

kahju tekitava tegevuse keelamist. Maakohus märkis, et Eesti kohtupraktikas on eitatud

vabandamise nõuet kui õiguskaitsevahendit.

3. Hageja esitas 22. septembri 2015. a menetlusdokumendi, millega palus lugeda hagiavalduse

puudused kõrvaldatuks. Maakohus jättis hagi 6. oktoobri 2015. a määrusega teistkordselt käiguta

ja määras hagejale aja hagiavalduse uue tervikteksti esitamiseks.

9. oktoobri 2015. a esitatud hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat I kostja II Facebooki

lehel avalikult ümber lükkama avaldatud ebaõiged andmed ajavahemikul 12. – 13. juuni 2015. a

kostja II Facebooki lehel avalikult üleval olnud postituses hageja kohta. Hageja leidis, et kostja I

peab kostja II Facebooki lehel ümber lükkama oma väited järgmises sõnastuses: “Aive Saaver on

esitanud Kristi Djomini kohta MTÜ Lootusekiir Facebooki lehel halvustava postituse, mis sisaldas

ebaõigeid andmeid. Kristi Djomini poolt müüdavad kvaliteetbrändi riided (Kenzo, Esprit Ralph

Lauren, Zara) on väga korralikud ja kvaliteetsed second hand kaubad.” Hageja palus kohustada

kostjat I kostja II Facebooki lehel Facebooki kommuuni “Petturid avalikuks” lehel avalikult ümber

lükkama avaldatud ebaõiged andmed ajavahemikul 12. – 14. juuni 2015. a üleval olnud postituses

hageja kohta. Kostja II Facebooki lehel tuleb ümber lüke teha järgmises sõnastuses: “MTÜ

Lootusekiir on esitanud Kristi Djomini kohta postituse, mis sisaldas ebaõigeid andmeid. Kristi

Djomini poolt müüdavad kvaliteetbrändi riided (Kenzo, Esprit Ralph Lauren, Zara) on väga

korralikud ja kvaliteetsed second hand kaubad.”

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus keeldus 28. oktoobri 2015. a määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on hageja hinnangul ebaõigeteks andmeteks väited, et hageja ja

A. Djomina müüvad kvaliteetkauba asemel ,,kaltse’’. Maakohus leidis, et tegemist on halvustava

väärtushinnanguga, mida ka hageja ise on hagi resolutsiooni sõnastuses väitnud. Sõna ,,kalts’’

viitab isiku subjektiivsele arvamusele mingist esemest, võimaldades järeldada isiku negatiivset

suhtumust sellesse. Tegemist pole faktiväitega, mis oleks kontrollitav, st kõrvalseisev isik ei saa

kontrollida, kas tegemist on nn kaltsuga või mitte.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Kuna maakohtu hinnangul olid kostjad esitanud väärtushinnangu,

mille puhul on võimalikeks õiguskaitsevahenditeks kahju hüvitise nõue või kahju tekitava

tegevuse keelamine, ei saa kohus võtta menetlusse nõuet lükata ümber ebaõiged andmed.

Maakohtu hinnangul ei ole esitatud nõude kaudu hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 28. oktoobri 2015.

a kohtumäärus, millega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Määruskaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud 6. oktoobri 2015. a määruses täiendavalt

selgitama, miks on vaja esitada hagi terviktekst ning tooma välja kõrvaldamata puuduse. TsMS

§ 661 lg 5 esimese lause alusel oleks maakohus võinud anda 10 päeva täiendavalt aega puuduste

kõrvaldamiseks, mitte nõudma uut tervikteksti. Hagejal oli põhjust arvata, et hagiavalduse

puudused on kõrvaldatud vastavalt kohtu nõuetele. Hageja leiab, et hagiavaldusega on võimalik

saavutada

taotletavat

eesmärki.

Maakohtu

selgitus,

et

tegemist

on

halvustavate

väärtushinnangutega, mitte ebaõigete faktiväidetega, on arusaamatu. Kuivõrd kostjad kasutasid

oma Facebooki postitustes sõna „kalts“, on antud sõna kasutamine vajalik ebaõige faktiväite

ümberlükkamisel. Tegemist on ebaõigete faktiväidete ümberlükkamisega, kuivõrd mõistlik

inimene saab aru, et esitatud on nö kaudsed asjaolud, millest tulenevalt eeldab üldsus, et

määruskaebuse esitaja müüb ebakvaliteetseid second hand kaupu, ning rakendatav on

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. oktoobri 2015. a määrus tuleb tühistada

menetlusnormi rikkumise tõttu ning hagiavaldus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2

alusel saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

9. oktoobri 2015. a maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat I kostja II

Facebooki lehel avalikult ümber lükkama hageja kohta avaldatud väidetavalt ebaõiged andmed.

Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest maakohtu arvates

ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Maakohus leidis 28. oktoobri 2015

määruses,

et

kostjate

avaldatu

on

väärtushinnang,

mille

puhul

on

võimalikeks

õiguskaitsevahenditeks kahju hüvitise nõue või kahju tekitava tegevuse keelamine, mistõttu ei saa

kohus võtta menetlusse ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet.

7. TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu poolt rakendatud sätte alusel saab hagi menetlusse

võtmisest keelduda üksnes siis, kui hagi rahuldamine ei ole hageja poolt kohtu ette toodud hagi

aluseks olevate asjaolude alusel üleüldse võimalik.

VÕS § 1047 lg 1 järgi on teise isiku kohta ebaõigete faktiväite avaldamine õigusvastane. VÕS

§ 1047 lg 4 alusel saab isik nõuda tema kohta esitatud ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist või

paranduse avaldamist, ning ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks tuleb esitada konkreetne

taotlus. Riigikohtu tsiviil- ja kriminaalkolleegiumi vaheline erikogu leidis 1. detsembri 1997

otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-99-97, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või

väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt ka Riigikohtu 13. aprilli 2007 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-

1-5-07 p.-i 26). Maakohtu seisukoht, et väärtushinnangu puhul, isegi juhul, kui see tugineb

ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda

hinnangu ümberlükkamist (vt Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a. määrus tsiviilasjas 3-2-1-53-07 p.

19), on õiguslikult põhjendatud.

8. Ringkonnakohus leiab, et seda, kas kostjate avaldatu on faktiväide või väärtushinnang, ei saa

praegusel juhul hageja esitatut arvestades tuvastada hagi menetlusse võtmise otsustamisel.

Ringkonnakohus möönab, et hageja seisukohad on vastuolulised ja raskesti jälgitavad. Hageja on

ise nimetanud kostjate väljendit „kalts“ negatiivse tähendusega väärtushinnanguks (tlk. 63). Samas

menetlusdokumendis on hageja leidnud üldsõnaliselt, et kostjad on avaldanud hageja kohta

halvustavaid ja ebaõigeid andmeid (tlk. 64). Hagiavalduses märkis hageja, et kostjate avaldatu ei

vasta tegelikkusele müüdud riiete osas. Hageja on lisanud hagiavaldusele ka kostja II Facebooki

lehel oleva postituse väljatrüki, kus on kasutatud väljendeid, mille liigi suhtes ei ole hageja

seisukohta avaldanud ning mille suhtes on hageja leidnud, et tegemist on „ebaõigete andmetega“.

Seega on hageja eelduslikult pidanud silmas erinevaid väiteid kogumis.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ja asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohus hinnata

tõendeid ja lahendada asja sisuliselt (vt nt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

31-12, p-d 12 ja 13). Vaidluses ebaõigete andmete ümberlükkamise üle peab kohus selgitama, mis

kostja avaldatust on faktiväited ja mis väärtushinnangud ning missuguste faktiväidete

ümberlükkamist hageja nõuab (vt Riigikohtu 31. mai 2006. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05

p. 13). Tulenevalt TsMS § 436 lg-test 4 ja 7 on kohtul õigus ja kohustus ise hinnata, mis liiki

väidetega tegemist on, hageja esitatud konkreetse ja üheselt arusaadava nõude alusel.

Praegusel juhul ei selgu hageja poolt kohtule esitatust, missuguste väidete ümberlükkamist hageja

soovib. Maakohus leidis iseenesest õigesti ja põhjendatult 16. septembri 2015 määruses, et nõuet

täpsustades tuleb hagejal eristada, kas tegemist on ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete

andmetega ning valida õiguskaitsevahend vastavalt sellele. Maakohus ei juhtinud aga hageja

tähelepanu sellele, et hagejal tuleb oma nõuet täpsustada konkreetsete väidete osas. Kohus peab

samas siiski arvestama, et pooltest erineva hinnangu andmisel peab olema tagatud poolte eelnev

teavitamine sellisest võimalusest. TsMS § 351 lg 1 järgi arutab kohus menetlusosalistega

vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, ja

sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate

asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (vt Riigikohtu 13. aprill 2007. a 3-2-1-5-07

p. 32.).

Maakohus saab anda hagejale tähtaja selge ja konkreetselt piiritletud väljendi või sõnaühendi

esitamiseks, mille suhtes hageja õiguskaitsevahendi kohaldamist soovib.

9. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke