4-15-9255/6 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2015

Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9255 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

H.S-i väärteoasi Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi Kaebuse esitaja H.S sünd. xxx, isikukood xxx, xxx Kohtuväline menetleja T V

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti

Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Txxx H.S 24.10.2015 kiirmenetluse otsus nr.10220152047011

H.S-i karistamise osas Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi rahatrahviga 3 trahviü

0 (ükssada kümmend

– jätta hiku ulatuses, s.o. summas 12 kaks ) eurot

muutmata.

H.S-i kae

bus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis v

õimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveam Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna

eti Põhja patrullpolitseinik T Vi 24.10.2015 kiirmenetluse otsusega nr.1022

0152047011 määrati H.S-ile Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 €. Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis H.S km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem, kui

22 km/h.

Sellega rikkus H.S Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 ja pani toime väärteo Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi.

H.S esitas 02.11.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt leidis selle esitaja, et kiirmenetluses ei ole väärtegu tuvastatud, selles puuduvad subjektiivsed tunnused. Väärteo lühike kirjeldus ei kajastanud kõiki faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks.

Kohtuvälise menetleja ametnik ei teinud kõike võimalikku tõendite kogumiseks. Kaebuse esitaja nägi ületas lubatud suurimat kiirust. Samuti ei kuulanud X , mis XX

menetleja tunnistajana üle Irina H.S. Kohtuvälise menetleja esindaja ei selgitanud kaebuse esitajale tema õigusi ja kohustusi. Kaebuse esitaja ei soovinud vastavalt kaebusele kohtuistungist osa võtta ja palus asi lahendada kirjalikus menetluses.

Vastuseks Viru Maakohtu 23.11.2015 Politseija Piirivalveameti päringule teatas

Põhja Prefektuur oma 27.11.2015 on nõus kirjalikus vastuses nr.3.1-1.1/33894-4, et asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastuse kohaselt arvestati otsuse tegemisel kõiki väärteomenetluses kogutud tõendeid. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et väärtegu on kaebuse esitaja poolt toime pandud ning tõendatud. Kaebuse esitaja sõiduki kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega UltraLyte, mis töötab konkreetse objekti ja seadme vahelise laserkiire peegeldumise põhimõttel. Kui laserkiire peegeldumisel tekib segavaid faktoreid, mõõtmist ei toimu. Suunates kiirusmõõteseadme liikuvale sõidukile ning vajutades päästikut ilmub tabloole punane täpp ja sõidukiirus, mis näitab, millise sõiduki sõidukiirust parasjagu mõõdetakse. Mitme sõiduki sõidukiiruse mõõtmine ei ole antud kiirusmõõteseadmega võimalik. Kiirusmõõteseade võimaldab sõidukite kiirusi mõõta maksimaalselt 1200 m kauguselt. Kiirusmõõteseadmega saab sõidukite kiirusi mõõta erinevate režiimidega, kuid tabloole fikseerub alati viimane mõõdetud sõidukiiruse ja mõõtekauguse näit. Eelnevaid mõõdetud sõidukiirusi ei ole võimalik seadmest enam vaadata. Lisaks sellele pidas kohtuvälise menetleja esindaja vajalikuks rõhutada, et 24.10.2015 kirjutas menetlusalune isik ülekuulamise protokolli omakäeliselt, et ta vajutas gaasipedaali ja ületas kiirust.

Õiguste ja kohustustega tutvumise kohta on menetlusalune isik andnud allkirja. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et H.S-i kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtume ovi netluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei so kohtuistungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebuse , et st ta ei soovi k . ohtuistungist osa võtta

Polits - kirjalikust vastusest nr.3.1- ei ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 27.11.2015

1.1/33894-4 Viru Maakohtu 23.11.2015 p äringule nähtub, et kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §227 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik rikkus

Liiklusseaduse nõudeid ning ületas kiirust ja kui palju.

Nagu nähtub 24.10.2015 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220152047011, on menetlusalune isi

k rikkunud Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 nõudeid.

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on

50 kilomeetrit tunnis.

Käesoleva asja materjalides asuvast mõõ Kiiruse teseadme kasutamise xxx liikumiskiiruse mõõtmisel kasutati liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Ultra Lyte LTI

20-20 nr.UX020596 (mõõtevahendi taatlustunnistuse nr.TTRSS-15/00074), seadme testid tehti 24.10.2015 kell 08.27 korras

, seade oli töö . Kiirust mõõdeti asulasisesel

teel, hea vusega, valgel ajal, sademeteta kuiva kattega kahesuunalisel 3 + 2 nähta sõiduridadega teel. Kiiruse mõõtmisel seisis atrullauto paremal teepeenral kõrvalteel p .

Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim mõõtmine paigal seistes.

Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli käes. Mootorsõiduk liikus teisel pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus mitu sõidukit ja mootorsõiduk möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõid Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, ukitest. lukustati seadm

el näit. Seadme lugem oli 75 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 5 mõõtmise laiendmääramatus + km/h. Ületas

0 km/h. Kiiruse

- 3

mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 22 km/h, mõõtekaugus

99,4 m. eritud lugemit ei Juhile näidati seadme tabloole fikse . Mõõtmise ajal kasutatud video/helitehnikat.

Maakohus peab eelnimetatud Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele.

Nimetatud kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga on kooskõlas ka menetlusaluse isiku enda ütlused sündmuskohal. Samuti on menetlusalune isik nõustunud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis tooduga ja andnud selle kohta allkirja nimetatud protokolli . ilma märkusteta

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §227 järgi, kuna lg.2 ta rikkus

Liiklusseaduse §15 lg.1 p.2 õustub kohtuvälise menetleja . Maakohus n kiirmenetluse otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulasisesel teel

kiirust mitte vähem kui 22 , siis kohtuvälise menetleja km/h

kiirmenetlus

s selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et e otsuse tühistamisek

süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoo otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. du alusel tuleb prefektuuri

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §227 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 30 uses. Otsuse kohaselt on kergendava trahviühiku ulat asjaoluna arvestatud süü tunnistamist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranu e määra. d karistuse alla sanktsiooni keskmis

Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindla süü ks tehtud menetlusaluse isiku

Liiklusseaduse §227 lg.2 järgi, leiab maakohus, et käesolevas asjas on kohtuväline menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub kohtuvälis aristusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – e menetleja seisukohaga, et K

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toim

– on võimalik epanemisest

saavutada just antud väärteoasjas määratud suurusega karistusega ja rangema karistuse – juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamiseks käesolevas asjas alust ei ole. Maakohus leiab, et rahatrahvi suuruse vähendamiseks käesolevas asjas seaduslikku alust ei ole. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse suuruse määramisel arvestatud . menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas jätta muutmata.

Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas puuduvad väärteo subjektiivsed tunnused. Lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on alati silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmise peatumisteekonna pikkust, nähtavust, konkreetse koha kõikvõimalikke faktoreid. Lubatud sõidukiiruse ületamine kujutab endast igal juhul ja alati ohtu nii juhile endale, kui ka teiste liiklejate elule, tervisele ja varale. Eriti ohtlik on lubatud sõidukiiruse ületamine asulas sees, käesolevas asjas Tallinna linnas. Maakohus leiab, et antud väärteoasjas on ilmselgelt tegemist tahtlikult toimepandud väärteoga. Seda seisukohta toetab ka menetlusaluse isiku omakäeline seletus kiirmenetluse otsuses, millest nähtub, et ta vajutas gaasipedaalile ja ületas kiirust seoses valgusfooriga.

Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga ka selles, et kohtuvälise menetleja esindaja ei teinud kõike võimalikku tõendite kogumiseks. Maakohus leiab, et olukorras, mil menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus on seaduse kohaselt fikseeritud Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis, samuti on fikseeritud tunnistaja ja menetlusaluse isiku enda ütlused, mille kohaselt ta tunnistab oma süüd ja nõustub kiirmenetlusega, puudus igasugune vajadus koguda täiendavaid tõendeid. Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et täiendavate tõendite kogumise vajadusele ei viidanud ka menetlusalune isik ise kohapeal.

Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga ka selles, et menetlusalusele isikule ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et VTMS §19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusalusele isikule teatavaks tehtud. Samuti on menetlusalune isik oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlus tingimustega. Kuna kiirmenetluse otsusesse on menetlusalusel isikul võimaldatud kirjutada oma ütlused omakäeliselt, on maakohus seisukohal, et juhul, kui menetlusalusele isikule ei oleks selgitatud tema õigusi ja kohustusi ning kiirmenetluse olemust, oli menetlusalusel isikul igal juhul võimalus selle kohta teha omakäeline avaldus samas kiirmenetluse otsuses. Samas kohas oli menetlusalusel isikul võimalus ära märkida ka tõlgi kaasamise kohustus juhul, kui menetlusalusele isikule jäid õigused ja kohustused ning kiirmenetluse olemus arusaamatuks. Kuna menetlusalune isik seda teinud ei ole ja vastupidiselt on nõustunud väärteo toimepanemisega, leiab maakohus, et väärteomenetlusõiguse rikkumisi selles osas kohtuvälise menetleja poolt toime pandud ei ole.

Eeltoodu alusel jätab maakohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik