3-14-52381/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-14-52381 Haldusasi Andrei Begleševi kaebus Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 10.04.2015. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Andrei Begleševi ja Tallinna Vangla apellatsioonkaebused Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Andrei Beglešev Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta Andrei Begleševi 16.11.2015. a taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus.

3. Tagastada K.M. 18.11.2014 tasutud riigilõiv summas 15 eurot ja O.K. 04.06.2015 tasutud riigilõiv summas 40 eurot.

4. Jätta Andrei Begleševi taotlus 16.11.2015. a taotlusest koopia saamiseks rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest. Määrus ei ole resolutsiooni p 4 osas edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla registreeris 27.12.2013 A. Begleševi kahju hüvitamise nõude, milles ta nõudis ajavahemikul 06.03.-11.09.2013 kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. Vangla registreeris 06.03.2014 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles A. Beglešev märkis, et Tallinna Vangla põhjustas talle põhjendamatuid kannatusi Euroopa inimõiguse ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 3 rikkumisega.

2. Tallinna Vangla jättis 29.09.2014. a vastusega nr 5-18/14/41467-4 A. Begleševi kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

3. A. Beglešev esitas 09.10.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus mõista Tallinna Vanglalt välja mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot iga vanglas viibitud kuu eest seoses kinnipidamisega inimväärikust alandavates tingimustes. Kaebuse põhjendused: 1) 6-kohalistes kambrites on vaba pinda, kust on maha arvestatud mööbli ja inventari alla jääv ruum väiksem kui 1,5 m² inimese kohta. Tallinna Vangla kinnipeetavatele mõeldud osas, kus on erineva suurusega toad, on isiklik ruum alla 3 m². Seal asuvad tualetid koridoris ning ajal, kui uksed on lukustatud, võib tualetti pääsemise ooteaeg ületada ühe tunni. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on seisukohal, et kui põrandapinda on vähem kui 3 m² isiku kohta, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord kujutab EIÕK art 3 rikkumist. 2) Vahistatute kambrites ja kinnipeetavate ootekambrites on isikud lukustatud kambritesse

23 tundi ööpäevas. Kinnipeetavate kambri uksed on reeglina avatud vaid 4 tundi ööpäevas. Kõigile on ette nähtud 1-tunnine jalutuskäik päevas, mis toimub 15 m² suuruses boksis. Riideid tuleb kuivatada elukambris, mistõttu on seal pidevalt niiske ja rõske ning kambrites esines hallitust, millest võib järeldada, et ventilatsioon oli puudulik. Samuti kurnas kambrite kunstlik valgustus silmi. Duši all võimaldati käia kord nädalas ja seda olukorras, kus kambrites oli ainult külm vesi.

4. Tartu Halduskohus tagastas 13.11.2014. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis hüvitist seoses tualetti pääsemise ooteajaga, kambri niiskusega, ebapiisava valgustusega ja ainult ühe dušikorraga nädalas. Tartu Halduskohus võttis 11.12.2014. a määrusega kaebuse menetlusse vähese isikliku ruumiga tekitatud kahju hüvitamise nõudes.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 10.04.2015. a otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis Tallinna Vanglalt A. Begleševi kasuks välja hüvitise 334 eurot ja menetluskulud 15 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kambri põrandapinnast tuleb maha arvata mööbli alla jääv põrandapind. Kambris asuvat tualetti ei saa põrandapinna määramisel arvesse võtta. Kaebaja viibis kambrites, kus isiku kohta oli kambris WC pinda arvestamata isiklikku ruumi alla 3 m²

167 päeva vältel, mille tõttu EIK praktika kohaselt tuleb kinnipidamistingimusi pidada EIÕK art-st 3 tuleneva piinamise keeluga vastuolus olevateks. Kaebajale olid kindlustatud Tallinna Vanglas elementaarsed tingimused, peale kohtupraktika poolt aktsepteeritud pindala kambrites. 2) Vastustaja tegevus tuleb lugeda süüliseks vähemalt raske hooletuse vormis. 2 eurot päeva eest on kohane hüvitis, kuna on tuvastatud, et Tallinna Vangla kinnipidamistingimustes ei olnud muid minetusi peale liiga väikese kambri pinna, mistõttu sisuliselt sai kaebaja realiseerida kõiki oma õigusi. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks 167 päeva eest välja 334 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. A. Beglešev esitas 07.05.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2015. a otsus väljamõistetud hüvitise osas ja teha uus otsus, millega mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Kinnipeetava isikliku ruumi arvutamisel tuleb kambri põrandapinnast maha arvata mööbli alla jääva ala pindala. CPT soovituse eiramine võimaldab tuvastada vähemalt kaudse tahtluse (tegevusetuse) panna toime tegusid, mille tõkestamiseks on CPT ellu kutsutud. 2) Väljamõistetud hüvitis ei ole kooskõlas siseriikliku kohtupraktikaga ega kata tekkinud kahju. Kuna Tallinna Vangla kinnipidamistingimused ei vastanud nõuetele, ei olnud EIÕK art-ga 3 kooskõlas, ja arvestades kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju, ei saa kahjuhüvitis jääda alla 6,39 eurot päeva eest. Kuna kaebaja viibis Tallinna Vanglas mittenõuetekohases kambris rohkem kui 69 päeva, on tema õigusi rikutud intensiivsemalt ja kahjuhüvitis peab olema suurem kui 14 eurot päeva eest.

7. Tallinna Vangla esitas 11.05.2015 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2015. a otsus osas, millega kohus mõistis vanglalt A. Begleševi kasuks välja hüvitise 334 eurot ja menetluskulu 15 eurot ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus täielikult rahuldamata asja uueks läbivaatamiseks saatmata ja menetluskulud jätta A. Begleševi enda kanda. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) WC alla jääv pind tuleb kambri põrandapinna suuruse arvestamisel välja arvata. A. Beglešev oli Tallinna Vanglas paigutatud kambritesse, mis vastasid siseriiklikes õigusaktides sätestatud põrandapinna ruutmeetritele, mistõttu ei ole kaebajat inimväärikust alandavates tingimustes hoitud. 2) Kuna vangla tegevus oli õiguspärane, on täitmata üks kahju hüvitamise eeldustest, mistõttu on vanglalt mittevaralise kahju hüvitise ja menetluskulu väljamõistmine põhjendamatu.

8. A. Beglešev esitas 11.06.2015 vastuse Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele, milles ta märgib, et ei nõustu vangla apellatsioonkaebusega ning jääb enda kaebuses ja apellatsioonkaebuses märgitu juurde.

9. Tallinna Vangla esitas 25.08.2015 vastuse A. Begleševi apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja leiab, et halduskohtu metoodika põrandapinna arvutamisel on olnud õiguspärane ja kehtiva õigusega kooskõlas osas, mis puudutab mööblialust pinda ning meelevaldne on arvamus, et vangla tahtlikult kinnipeetavate vangistustingimusi ei paranda ja CPT seisukohtadega ei arvesta. Vastustaja on seisukohal, et A. Begleševile rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole õiguspärane.

10. A. Beglešev esitas 16.11.2015 halduskohtusse pöördumise tähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja märgib, et ta ei olnud taotluse esitamise ajal (27.12.2013 ja 06.03.2014) teadlik, et tal oli õigus pöörduda kohtu poole kaebusega juhul, kui Tallinna Vangla on jätnud tema kahju hüvitamise nõude tähtaegselt läbi vaatamata, mistõttu ta ootas vastustaja vastust, mille kättesaamise järel pöördus koheselt Tartu Halduskohtusse. Kaebaja märgib, et ta ei ole kasutanud advokaadi või juristi abi, kuna kõik tema pöördumised on esitatud tema nimel ja ei ole koostatud juriidilisel tasemel ning vanglas võimaldatakse seadustega tutvuda ainult arvuti kasutamise võimalusel ja ainult eesti keeles. Kaebaja on arvamusel, et Tallinna Vangla kui riigiasutus võis eirata vastamise tähtaega, et pääseda vastutuse võtmisest kaebajale ebainimlike kinnipidamistingimuste eest kompensatsiooni maksmisest.

11. Tallinna Vangla esitas 24.11.2015 seisukoha, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.2015. a otsus ja lõpetada asja menetlus. Vastustaja on seisukohal, et A. Beglešev ei ole esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise ning tõene ei ole kaebaja väide, et vangla võimaldab tutvuda üksnes elektroonsete õigusaktidega, vaid vangistust reguleerivaid õigusakte on võimalik laenutada vangla raamatukogust ja küsida tutvumiseks ka inspektor-kontaktisikult, kusjuures vangistusseadus on kättesaadav nii eesti kui vene keeles ning kaebajale oli tutvumiseks võimalus tagatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 10.04.2015. a otsus tuleb tühistada olenemata menetlusosaliste apellatsioonkaebuste sisust ja lõpetada asja menetlus.

13. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses ning lg 2 kohaselt ei ole ringkonnakohus seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Kohtupraktikas on selgitatud, et ulatuses, milles esimese astme halduskohtu lahend on vaidlustatud, kontrollib ringkonnakohus otsuse seaduslikkust kõigist asja lahendamisel olulistest materiaalõiguslikest, protsessuaalsetest ja tõendamisse puutuvatest aspektidest lähtudes (Riigikohtu 15.01.2014. a otsus nr 3-3-1-71-12, p 13.3; 13.11.2008. a otsus nr 3-3-1-26-08, p 11; 11.03.2004. a otsus nr 3-3-1-8-04, p 24; 16.10.2002. a otsus nr 3-3-1-41-02, p 15). Seega on ringkonnakohtul käesolevas asjas õigus kontrollida, kas halduskohus on A. Begleševi hüvitamiskaebuse õigesti menetlusse võtnud.

14. Asja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Vangla registreerinud A. Begleševi poolt esitatud kahju hüvitamise nõude vanglale 27.12.2013 ning seejärel on registreerinud 06.03.2014 kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse. Halduskohus menetles 09.10.2014 kohtule esitatud A. Begleševi hüvitamiskaebust, milles kaebaja palus mõista Tallinna Vanglalt välja kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot.

15. Hüvitamiskaebusega halduskohtusse pöördumisel näeb VangS § 1¹ lg 8 ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-is sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg-st 1 tuleneb vanglale 2-kuuline tähtaeg taotluse lahendamiseks. Kohtupraktikas on sedastatud, et VangS § 1¹ lg-s 8 toodud kohtueelse menetluse läbimise järgselt kohtusse pöördumisele kehtib RVastS § 18 lg-st 2 tulenev 30-päevane kohtusse pöördumise tähtaeg. RVastS § 18 lg 2 reguleerib kohtusse pöördumist ka taotluse tähtaegselt lahendamata jätmise korral (Riigikohtu 08.10.2008. a määrus nr 3-3-1-41-08, p 9; 04.06.2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, p 11). Seega peab kinnipeetav või vahistatu kohtusse pöörduma hiljemalt 30 päeva jooksul vanglale esitatud taotluse läbivaatamiseks ettenähtud 2-kuulise tähtaja möödumisest. Seega oli kaebajal käesolevas asjas kohustus esitada halduskohtule kaebus, arvestades vangla poolt 06.03.2014 registreeritud kahju hüvitamise nõudes puuduste kõrvaldamise avalduse esitamise aega, hiljemalt 06.06.2014, kuid kaebaja on kaebuse halduskohtusse esitanud alles 09.10.2014. Seega on A. Beglešev esitanud hüvitamiskaebuse halduskohtule mittetähtaegselt. Kaebuses ei ole kaebaja tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Kaebaja esitas ringkonnakohtule 16.11.2015 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks.

16. Kohtupraktikas on sedastatud, et üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Ka on rõhutatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas, et välja selgitada vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16 ja 17). Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist (Riigikohtu 01.10.2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19).

17. Kaebaja väitel ootas ta vangla vastust tema kahju hüvitamise nõudele. Kaebaja ootus vastustaja suhtes ega ka vastustaja käitumine kahju hüvitamise nõude menetluses ei vabanda kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamist veidi üle nelja kuu, vaid pigem järeldub sellest kaebaja ebapiisav huvi enda õiguste kaitsmise suhtes ja sellest tingituna ka kaebetähtaja järgimise olulisuse suhtes, mistõttu ei põhista ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 16.11.2015. a taotluses nimetatud asjaolud kaebetähtaja ennistamise vajalikkust. Kaebaja väidetav õigusalaste teadmiste puudumine ei ole asja materjalidest nähtuvalt takistanud tal esitamast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise nõuet ning ka kohtumenetluse raames kaebust ja apellatsioonkaebust. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda vastustaja väites, et vangistust reguleerivaid õigusakte on võimalik laenutada nii eesti kui vene keeles vangla raamatukogust ja küsida tutvumiseks ka inspektor-kontaktisikult ning kaebaja on tutvunud muuhulgas VangS-ga. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu kaebaja tähtaja ennistamise taotluses esitatust, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Eeltoodust arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna käesolevas asjas ei esine selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal kaebust halduskohtule tähtaegselt esitamast, siis tuleb A. Begleševi kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus jätta rahuldamata. Seega on halduskohus võtnud A. Begleševi kaebuse ebaõigesti menetlusse ja teinud otsuse mittelubatava kaebuse suhtes.

18. HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kuna Tartu Halduskohus on menetlenud tähtaja rikkumisega esitatud kaebust, siis tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse täielikult ja lõpetab asja menetluse.

19. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse saada koopia 16.11.2015. a taotlusest. Ringkonnakohtu hinnangul puudub kaebajal käesolevas asjas vajadus enda õiguste kaitseks taotlusest koopia saamiseks. Seega on kaebaja taotlus läbimõtlematu ja ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitavalt märkida, et menetlusdokumentidest koopia väljastamist reguleerivad HKMS §-d ja 89. Menetlusdokumentidest ärakirjade saamise õigus ei ole piiramatu. Kohtupraktikas on selgitatud, et HKMS § 88 kohaldamisel tuleb arvestada täiendavalt HKMS § 28 lg-ga 2. Selle kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada. Ka see säte piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju. Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib pidada ilmselgelt pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Lisaks puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri (Riigikohtu 08.09.2015. a määrus nr 3-7-1-502-15).

20. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas 13.11.2014. a määrusega (tl 24-25) kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel 79,05 euro ulatuses ja määras tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 15 eurot. Tartu Ringkonnakohus jätkas 28.05.2015. a määrusega (tl 79-80p) osaliselt menetlusabi andmist ja vabastas kaebaja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 44,03 euro tasumisest ning ei jätkanud menetlusabi andmist apellatsioonkaebuselt 40 euro tasumiseks. Esimese astme kohtus nõutud riigilõivu 15 eurot on asjas tasunud K.M. 18.11.2014 (tl 28) ja apellatsiooniastmes nõutud riigilõivu 40 eurot on tasunud O.K. 04.06.2015 (tl 85). Kuna ringkonnakohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub asjas tasutud riigilõiv 15 eurot tagastamisele K.M. le ja riigilõiv summas 40 eurot tagastamisele O.K. ile.

21. Kuna apellatsiooniastmes oli Tallinna Vangla riigilõivu tasumisest HKMS § 104 lg 10 alusel vabastatud, puudub alus antud osas menetluskulude jaotamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel