4-15-9177/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KOHTU OTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12

.2015 Jõhvi kohtumaja Väärteoasja number 4-15-9177 Kohtunik Anne PALMISTE Väärteoasi

H R i . - väärteoasi Liiklusseaduse

§201 lg.2 järgi

Kaebuse esitaja H.R sünd. , isikukood XXX XXX, xx Kohtuvälise menetleja esindaja

Irx Rxxx xx Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja

Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ix Rxxx 14.10.2015 xx

otsus väärteoasjas nr.2302,15,014805 .R-i karistamise osas

H

Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi rahatrahviga 150 ühiku ulatuses, s.o. summas 600 trahvi

(kuussada) eurot . – jätta muutmata

H - .R i kaebus jätta rahuldamata.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest

kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse alates otsuse avalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul, teatavakstegemisest.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru

Maakohtu kantseleis v a alates selle tegemisest 09.12.2015. õimalik tutvud

2

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politsei- Prefektuuri

ja

Piirivalveameti

Põhja korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Irxxx Pxxxx koostas

16.09 nr.20150916369801 .R-i kohta selles, et H .2015 väärteoprotokolli

viimane xxx mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht oli varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

Sellega rikkus .R

e H Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 nõudeid ja pani toim

väärteo Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Ix Rxxx 14.10.2015 xx

otsusega väärteoasjas nr.2302,15,014805 määrati .R ile Liiklusseaduse H -

§201 lg.2 jä ühiku ulatuses, s.o. summas 600 €

rgi karistuseks rahatrahv 150 trahvi . Otsuse kohaselt oli kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja raskendavad asjaolud puudusid. Vastulauset menetlusalune isik ei esitanud.

H.R esitas 28.10.2015 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja määrata minimaalne karistus.

Kaebuse kohaselt kahetseb menetlusalune isik juhtunut ja on valmis karistust

kandma, kuid palub arvestada järgmist. Rahatrahv summas 600 € ei ole talle

jõukohane karistus. Kaebuse esitaja on 7 lapse isa ja tema töötasu on miinimumpalgast väiksem. Kaebuse esitaja kinnitab, et oskab autot juhtida.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 01.12.2015 kirjalikus vastuses nr.3.1-

1.1/33472-4

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on menetlusalune isik varem karistatud väärteokorras mootorsõiduki

juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning sõitmise eest reguleeritud ülekäigurajale foori keelava punase tule ajal xxx. Kiirmenetluse otsusega määrati menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra

ja võimaldati see tasuda ositi. Kuna see oli tema esimene rikkumine, oli karistus leebe ja menetlusalusele isikule anti võimalus muuta oma käitumist. 16.09.2015 peeti

menetlusalune isik taas kinni samalaadse rikkumise eest xxxx mille eest ta sai

karistada xxx xxxx, mille kohta on politsei juhtis menetlusalune isik taas sõidukit

alustanud kriminaalmenetlust KarS §423 1 järgi. -

Menetluse käigus on selgunud, et menetlusalusel isikul ei ole kunagi olnud juhtimisõigust, seega puuduvad tal ka vajalikud teoreetilised teadmised ja praktiline sõidukogemus. Seega, kui menetlusalune isik juhib mootorsõidukit, tekitab ta reaalse

ohu nii endale, kui ka teistele liiklejatele. Kui vaadata rikkumiste geograafiat, siis

selgub, et menetlusalune isik sõidab vähemalt pooles Eestis ja juhib mootorsõidukit.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjali

dega, leidis, et .R-i H kaebus rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit

korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse

3

seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning

kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtui

stungist osa võtta.

Käesolevas asjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 01.12.2015 kirjalikust vastusest nr.3.1-

1.1/33472-4 Viru Maakohtu 23.11 nr.4-15-9177 .2015 päringule nähtub, et kohtuväline

menetleja on nõus väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud

Liiklusseaduse §201 lg.2 alusel.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või

trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud.

Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ning kas ta oli varem juhtimiselt kõrvaldatud.

Nagu nähtub 16.09.2015 tud väärteoprotoko koosta llist nr.20150916369801 ja

vaidlustatavast 14.10.2015 otsusest , on menetlusalune väärteoasjas nr.2302,15,014805

isik ri

kkunud Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 nõudeid.

Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei

ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt sama seadustiku §91.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Maanteeameti andmete väljavõttest

nähtub, et menetlusalune isik on sõiduauto xxx kasutaja, kuid kehtivat juhiluba tal ei

ole. Seda asjaolu ei ole vaidlustanud oma kaebuses ka menetlusalune isik ning on

kinnitanud, et pani nimeta - tud väärteo toime. Politsei ja Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik

Ix Pxxxx xx 16.09.2015 otsusega oli menetlusalune isik kõrvaldatud sõiduki

juhtimiselt

kuni juhtimisõiguse saamiseni.

Maakohus leiab, et eeltooduga on Liiklusseaduse §201 lg.2 sätestatud väärteo

toimepanemine menetlusaluse isiku poolt tõendatud. Menetlusalune isik on alates esimesest ülekuulamisest oma süüd tunnistanud ja kahetsenud.

4 Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et menetlusalust isikut

oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §201 lg.2 järgi, kuna ta rikk

us

Liiklusseaduse §90 lg.1 p.1, 3 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses

toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu

poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis

mootorsõ otorsõiduki juhtimise õiguseta idukit ilma vastava kategooria mo , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et

süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse

isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §201 lg.2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut võiv

aresti.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna arvestatud süü tunnistamist.

Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras

ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra

ületavana. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on

menetlusalusele isikule määranu määra d karistuse sanktsiooni keskmises s.

Käesoleva väärteoasja materjalides asuvast Karistusregistri väljavõttest nähtub, et

menetlusalust isikut on Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri 17.08.2015

otsusega karistatud samal kuupäeval Liiklusseaduse §201 lg.1 ja §221 lg.1 sätestatud

väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga 120 €. Ida Prefektuuri 01.12.2015 kirjalikust vastusest kaebusele nähtub, et menetlusalune isik on jätkanud samalaadsete

süütegude toimepanemist ja 18.09.2015, s.o. 2 päeva peale käesolevas väärteoasjas

nimetatud rikkumist, on ta taaskord kinni peetud, kui ta juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta.

Kuna iklusseaduse väärteomenetlusega on kindlaks tehtud menetlusaluse isiku süü Li

§201 lg.2 järgi ja arvestamisele kuuluvad nii süü tunnistamine kui varasem karistatus

samalaadse väärteo eest , et käesolevas asjas on kohtuväline , leiab maakohus

menetleja karistuse määramisel õigesti hinnanud Karistusseadustiku §56 sätestatud

nõudeid, muuhulgas ka rikkumise raskusastet ja juhi isikut. Maakohus nõustub

kohtuvälise menetleja seisukohaga, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki –

5

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toi – on võimalik mepanemisest saavutada rahatrahvi määramisega ja aresti kohaldamine ei ole põhjendatud. .

Maakohus leiab, et eeltoodu alusel ei ole rahatrahvi suuruse vähendamiseks

käesolevas asjas seaduslik ajalikuks rõhutada, et iga järgnev ku alust. Maakohus peab v

karistus peab tavaolukorras olema eelmisest rangem.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi suuruse osas jätta

muutmata. Maakohus leiab, et määrates käesolevas asjas karistuse sanktsiooni keskmises määras, on kohtuvälise menetleja esindaja arvestanud nii süü tunnistamise kui ka varasema kustumata karistusega

Kaebuse esitaja on oma kaebuses viidanud asjaolule, et sõidukit oskab ta juhtida, kuid puuduvad vahendid juhiloa saamiseks. Maakohus leiab, et see kaebuse väide ei

anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks, kuna juhtimisõiguse oskuste hindamine ei kuulu menetlusaluse isiku pädevusse. Maakohus

nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja esindaja kirjalikus vastuses toodud seisukohaga, et juhtides mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kitsal kaherealisel väga

tiheda ja intensiivse liiklusega Tallinn Narva maanteel, seadis menetlusalune isik – ilmselgelt ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Menetlusaluse isiku poolt 16.09.2015 kohapeal antud seletusest nähtub, et sel kuupäeval sõidutas ta tütart

arsti juurde. Maakohus leiab, et selliselt omaenda lapse ohtuseadmine on eriti küüniline ja taunitav tegu.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus jäta muutmata. Menetlusaluse isiku kaebus rahuldamisele ei kuulu.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik