4-15-9099/19 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anu Ammer Määruse tegemise aeg ja koht 09.12.2015, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-15-9099 Kohtuasi Norik Grigorjani väärteoasi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi/Norik Grigorjani taotlus karistusaja osadeks jagamiseks

Menetlusalune isik NORIK GRIGORJAN, i.k. 38909270369; elukoht: xxxx; email: xxxx

RESOLUTSIOON

Jätta Norik Grigorjani taotlus karistusaja osadeks jagamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus määruse teinud kohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk toimetada kätte Norik Grigorjanile. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Maakohtu 28.10.2015 otsusega tunnistati Norik Grigorjan süüdi liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistuseks mõistis kohus talle 10 päeva aresti. KarS § 68 lg 2 ja VTMS § 44 lg 1 p 3,4 alusel arvestas kohus kinnipidamise 27.10.2015, s.o. 1 päeva karistusaja hulka ja mõistis ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 9 päeva aresti.

02.12.2015.a. esitas Norik Grigorjan kohtule taotluse karistusaja osadeks jagamiseks põhjusel, et tal on tööasjus sageli vaja viibida xxxx.

Kuivõrd Norik Grigorjani lepinguline kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov oli 29.10.2015 teatanud kohtule menetlusaluse isiku soovist kasutada apellatsiooniõigust ning Viru Maakohtu 28.10.2015 otsuse osas kulges apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg, siis esitas kohus 03.12.2015 Norik Grigorjani esindajale kohtunõude, milles palus kaitsjal täpsustada menetlusaluse isiku taotlust olukorras, kus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgeb. Kaitsja vastas kohtunõudele 08.12.2015 ja vastuse kohaselt on taotlus karistusaja osadeks jagamiseks esitatud kohtule ekslikult. Esindaja kinnitab oma vastuses, et Norik Grigorjan ei loobu apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.

KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab tätimiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata.

Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt asjaolust, et Norik Grigorjan on karistusaja osadeks jagamise taotlusest loobunud, jätab kohus selle taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer Kohtunik