3-15-2832/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2832 Määruse kuupäev 09.12.2015 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Väike Karu kaebus Maksuja Tolliameti 29.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021396-19 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2943-3 osaliseks tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Väike Karu Vastustaja – Maksuja Tolliamet Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata OÜ Väike Karu taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.

2. Lõpetada menetlus Maksuja Tolliameti 29.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021396-19 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2943-3 osalise tühistamise nõuetes.

3. Tühistada 24.11.2015 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-15- 2832 kohaldatud esialgne õiguskaitse.

4. Tagastada OÜ Väike Karu kaebuselt tasutud riigilõiv summas 478,48 eurot OÜ Väike Karu arveldusarvele nr EE242200221046704246 pärast käesoleva määruse jõustumist.

5. Jätta ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Kohtumäärus saata menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Resolutsiooni p 3 vaidlustamisel esitatakse määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule. Asjaolud

1. OÜ Väike Karu on 12.11.2015 esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Maksuja Tolliameti 29.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021396-19 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2943-3 osaliseks tühistamiseks. Nimetatud otsusega kohustati OÜ-d Väike Karu tasuma maksusumma 20 733,12 eurot.

Kaebuses oli esitatud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlus. OÜ Väike Karu palus kohtul peatada kohtumenetluse ajaks 29.06.2015 otsuse nr 12.2-3/021396-19 täitmine osaliselt (Kanepi 4 kinnistu tehingult määratud tulumaksu osas).

2. Lähtuvalt vastustaja esitatud andmetest andis kohus 16.11.2015 määrusega kaebajale tähtaja kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Vastustaja toimetas vaideotsuse posti teel 23.09.2015 kaebaja äriregistri aadressile Tiigi 5-3, Tartu. Vaideotsust ei õnnestunud üle anda ja postkasti jäeti teade. Seega oli kaebuse esitamise viimaseks päevaks 23.10.2015. Kaebus on esitatud 12.11.2015, seega tähtaega rikkudes.

3. 23.11.2015 saabusid kohtusse kaebaja taotlused. Kaebaja leiab, et ta on kaebuse esitanud tähtaegselt. Kaebaja selgitab, et ta ei ole esitanud kohtule valeandmeid ja ta jääb oma seisukoha juurde, et MTA vaideotsuse on ta kätte saanud 19.10.2015 e-maksuameti süsteemi kaudu. Kaebaja väidab, et postkastis ei ole MTA poolt väidetud teadet olnud. Siiski esitab kaebaja alternatiivselt kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluse kohaselt oli OÜ Väike Karu juhatuse liige perioodil 12.10.2015 – 26.10.2015 lapsega hoolduslehel ega saanud seetõttu oma ametikohustusi täita. Lisaks kinnitab perearsti tõend, et juhatuse liige pöördus ka juba 11.09.2015 lapsega arstile. Kaebaja ei olnud ebamõistlikus viivituses kaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohus võttis 24.11.2015 määrusega menetlusse OÜ Väike Karu kaebuse Maksuja Tolliameti 29.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021396-19 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2943-3 osaliseks tühistamiseks ja rahuldas OÜ Väike Karu esialgse õiguskaitse taotluse. Vastustajal tuli esitada vastus OÜ Väike Karu kaebetähtaja ennistamise taotlusele.

5. Vastustaja esitas 04.12.2015 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles palus jätta kaebaja taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja hinnangul on kaebaja jätnud oma väite, et kaebus on esitatud tähtaegselt, tõendamata. Taotlusele lisatud väljatrükk e-maksuameti süsteemist tõendab selgelt vaid seda, et kaebaja on 19.10.2015 süsteemi sisse logides avanud vaideotsuse ning seetõttu on süsteemis ka kättetoimetamise kuupäev 19.10.2015. Vastustaja märgib, et e-maksuameti süsteem näitab süsteemi kaudu kätte toimetatud haldusakte ja seega kuvab ka üksnes info nende kättetoimetamise kohta. Vastustaja juhib siinkohal tähelepanu eeltoodud tõendile, kus on selgelt kirjas “Juhul kui dokument on teile kätte toimetamata, siis lingile klikates loetakse see teile kätte toimetatuks″. Siit saab iga mõistlik inimene aru, et kui dokument on kätte toimetatud muul viisil, siis loetakse dokument ka kätte toimetatuks muul viisil. Antud juhul posti teel teate jätmisega.

Vastustaja hinnangul on kaebaja väide postkastist teate puudumise kohta asjakohatu ja põhjendamata, sest teate jätmine on tõendatud. Vastustaja hinnangul on kaebaja ise võtnud endale riski kaebetähtaja möödalaskmisel, sest ei ole piisava hoolsusega käitunud ning teinud endast kõik oleneva, et haldusakt õigel ajal kätte saada. Lisaks märgib vastustaja, et kui kaebaja avas vaideotsuse ja nägi selle tegemise kuupäeva 11.09.2015, siis pidanuks mõistlikult ja hoolsalt käituv juhatuse liige koheselt selgitama välja kaebetähtaegsuse küsimuse ning vajadusel pöörduma info saamiseks kasvõi maksuhalduri enda poole.

Kohtu seisukoht

6. Kohus kontrollib kaebetähtaja ennistamiseks mõjuva põhjuse olemasolu ning lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (I). Viimaks selgitab kohus vastava otsustuse tagajärgi (II).

I

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg 2 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Kohtueelse menetluse läbimisel tuleb kaebus esitada samuti 30 päeva jooksul alates menetlust lõpetava lahendi teatavakstegemisest (HKMS § 47 lg 2).

8. Kaebaja on jäänud seisukoha juurde, et ta on kaebusega halduskohtu poole pöördunud tähtaegselt. Kohus on kaebuse tähtaegsuse osas võtnud seisukoha juba 16.11.2015 määruses, kuid märgib täiendavalt, et käesoleval juhul ei saa tekkida kahtlusi selles, et kaebus on esitatud tähtaega ületades. Maksukorralduse seaduse § 531 lg-st 4 tuleneb konkreetselt, et juriidilisele isikule registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Käesoleval juhul on teate jätmine postkasti tõendatud. Kaebetähtaja kulgemine ei saa uuesti alata teistkordsel dokumendi kättetoimetamisel. Kohtupraktikas on järjekindlalt oldud seisukohal, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest. Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt (vt Riigikohtu 26.09.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-42-11, p 11 ja selles viidatud praktika). See, kas adressaat tegelikult sai haldusakti kätte või kas haldusorgan teda hiljem oma käitumisega eksitas, ei ole HMS § 26 lg 3 tulenevalt juriidilise isiku registrijärgsele aadressile tähitud kirjaga haldusakti kättetoimetamisel oluline (Riigikohtu 20.05.2003. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-37-03, p 11).

Riigikohus on selgitanud, et maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (Riigikohtu 13.10.2009 otsus haldusasjas 3-3-1-65-09, p 13).

Eeltoodust tulenevalt jääb kohus seisukoha juurde, et kaebus on esitatud tähtaega ületades ning lahendab kaebaja poolt esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse.

9. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.04.2006 kohtumääruses asjas 3-3-1-26-

06 on märgitud, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist ning mõjuva põhjusena on käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Kaebetähtaja eesmärk on kaitsta õiguskindlust Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebaja esitatud asjaolud käsitatavad objektiivsete asjaoludena, mis saaksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kuna haldusakt tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks 23.09.2015, siis oli viimane kaebuse esitamise päev 23.10.2015. Kaebaja toob kaebetähtaja ületamise põhjusena välja vaid selle, et juhatuse liige viibis perioodil 12.10.2015 – 26.10.2015 lapsega hoolduslehel ega saanud seetõttu oma ametikohustusi täita. Lisaks viidatakse sellele, et juhatuse liige pöördus ka juba 11.09.2015 lapsega arstile. Kohus leiab, et eeltoodud põhjuseid ei saa käsitleda mõjuvate põhjustena kaebetähtaja möödalaskmisel. Kohus nõustub siinkohal vastustaja seisukohas väljatooduga ning märgib, et mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebusest ja kaebusele lisatud dokumentidest ei nähtu, et esinenud oleksid sellised kestvad takistused, mille tõttu oleks olnud kaebuse esitamine võimatu. Ka asjaolust, et kaebaja külastas 19.10.2015 e-maksuameti portaali ja avas seal vaideotsuse, nähtub, et lapse haigestumine ei takistanud tal juhatuse liikmena tegutsemist.

10. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või ka sellised subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning tähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

II

11. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lõikest 2, on kohus seisukohal, et menetlus OÜ Väike Karu kaebuses Maksuja Tolliameti 29.06.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/021396-

19 ja 11.09.2015 vaideotsuse nr 6-1/2943-3 osalise tühistamise nõudes kuulub lõpetamisele seoses kaebuse esitamise tähtaja möödumisega. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

12. Haldusasjas nr 3-15-2832 on 24.11.2015 määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset. HKMS §

253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna käesoleva määrusega lõpetatakse haldusasja nr 3-15-2832 menetlus, siis kuulub 24.11.2015 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistamisele.

13. HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel. Seega tuleb käesoleva kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 478,48 eurot tagastada selle maksjale OÜ-le Väike Karu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik