3-14-51431/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kai- re Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51431 Haldusasi RN kaebus Pärnu linnalt avalik-õiguslikus suhtes teki- tatud kahju summas 1 344,16 eurot väljamõistmiseks Menetlusosalised Kaebaja – RN, volitatud esindaja v.adv Vahur Kivistik Vastustaja – Pärnu linn, seaduslik esindaja linnasekre- tär Tiina Roht Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus RN apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta RN apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-14-51431 muutmata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 11.01.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon- kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-14-51431 2(8) Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh- taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot- leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel- kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna korrakaitseteenistuse menetleja IL koostas 19.11.2013 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 13001910, mille kohaselt 19.11.2013 kella 10.16 ajal sõitis RN ühistranspordis sõidupiletita või muu sõiduõigust tõendava dokumendita ja määras talle ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 alusel karistusena rahatrahvi 5 trahviühikut, so 20 eurot. 2. Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsusega väärteoasjas nr 3-14-164 rahuldati RN kaebus ning tühistati Pärnu Linnavalitsuse 19.11.2013 väärteomenetluse otsus väärteoasjas nr 13001910 täies ulatuses ja lõpetati RN suhtes väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 3. RN esitas 14.04.2014 Pärnu Linnavalitsusele taotluse talle alusetu väärteootsusega tekita- tud kahju hüvitamiseks summas 2 023 eurot. Taotluse põhjenduste kohaselt otsustas taotleja tööandja AS D 03.01.2014 peetud arenguvestlusel RN töötasu 2014. a-l väärteootsuse tõttu mitte suurendada. Karistatuse puudumisel oleks taotleja töötasu tõusnud 2014. a-l 10%. AS-s D toimub töötajate palkade ülevaatamine kord aastas, mistõttu ei kuulu RN palk muutmisele enne 2015. aastat. Palgaläbirääkimiste-eelselt oli RN töötasu 1 265 eurot kuus. Seega on iga- kuiseks kahjuks 2014. a-l 126,50 eurot kuus. Kokku moodustab saamata jäänud tulu 2014. a-l 1518 eurot (12 kuud x 126,50 eurot). Lisaks taotles RN õigusabikulude hüvitamist summas 505 eurot. 4. Pärnu Linnavalitsuse 09.06.2014 korralduse nr 280 alusel hüvitati RN-le saamata jäänud töötasu tõus alates 01.01.2014 kuni 11.02.2014 summas 173,84 eurot, millelt peeti kinni tulu- maks summas 36,51 eurot, ning seoses kahju hüvitamise nõude esitamisega kantud õigusabi- kulud summas 505 eurot. Pärnu Linnavalitsus leidis, et tuvastatud ei ole kohtuvälise menetleja poolt kuriteo toimepanemine (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 ja lg 2 p 2) ning RN-l on võimalik pärast väärteootsuse tühistamist oma õigused taastada. Pärnu Linnavalitsus ei nõustunud hüvitama taotlejale kogu 2014. a eest saamata jäänud/jäävat töötasu tõusu, kuna täidetud ei ole RVastS § 15 lg 1 koosseis. Kohtuväline menetleja ei saanud olla väärteootsuse tegemise ajal teadlik sellest, et väärteootsuse tõttu kaotab RN õiguse töötasu tõusule kogu 2014. aastaks. Miski ei takista RN-l pöörduda oma tööandja poole taotlusega vaadata töötasu tõstmine uuesti läbi. Kahju tekitamises on süüdi eelkõige isik, kes õigusvastaselt tuvastas end kohtuvälisele menetlejale RN-na, viies sellega kohtuvälise menetleja eksimusse. 5. RN esitas 09.07.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 31.10.2014) Pärnu linnalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju summas 1 344,16 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et isik võib nõuda väärteomenetluse käigus, sh väärteootsusega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui menetleja on väärteomenetluse käigus toime pannud kuriteo. Kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist ka ainuüksi põhisea- duse (PS) § 25 alusel. Kaebaja suhtes ei ole väärteomenetlust läbi viidud - menetlus viidi läbi tuvastamata isiku suhtes, kes kasutas RN identiteeti. Kahju kuulub hüvitamisele RVastS § 7 lg 1 alusel. Antud juhul on tuvastatud avaliku võimu kandja hoolimatus ja õigusvastane tegevus

3-14-51431 3(8) õigusrikkumise toime pannud isiku tuvastamata jätmisel ning vale isiku karistamisel, millega on põhjuslikus seoses kaebajale kahju saabumine. Kaebaja ei nõustu sellega, et linnavalitsus võttis kahjusumma suuruse määramisel arvesse kaebaja netotöötasu. Korralduses viidatud maksud on samuti töötasu osad, mis peetakse kinni. Kinnipidamine ei muuda mingil moel kaebaja kahju suurust, vaid on tema maksukohustuse täitmise moodus (tööandja peab maksud kinni ja edastab maksuhaldurile). Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et tekitatud kahju on oletuslik ning kahju tekitamises on süüdi seni tuvastamata isik, kes tuvastas ennast menetlejale RN-na. Kaebajale ei põhjustanud kahju tuvastamata isik, vaid kohtuväline menetleja, kes jättis õigusrikkumise toimepannud isiku tuvastamata. Kaebaja taotluse osalise rahuldamisega võttis vastustaja omaks, et antud juhul esinevad kahju hüvitamise alused. Vastustaja ei rakendanud väärteo menetlemisel piisavalt hoolsust. Sellega põhjustati süütule isikule asjatut vaeva, kannatusi ja kulusid. Kuna menetlus viidi läbi menetlusnõudeid rikku- des, siis on alusetu väide, et kahju saabumine oli ettenägematu. 6. Pärnu linn palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei nõustu sellega, et kahju hüvitamise taotlust tuleks lahendada õigusvastase hal- dustegevusega tekitatud kahju hüvitamise koosseisu (RVastS § 7 lg 1) alusel. Kuna kahju tek- kimise alus on väärteootsus, siis tuleb kahju hüvitamise taotlust lahendada õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise koosseisu alusel (RVastS § 15). Vastustaja ei nõustu sellega, et väärteomenetlust ei ole RN suhtes läbi viidud. Väärteotoimi- kus on üheselt kirjas, et väärteomenetluse menetlusosaline on olnud RN. Pärnu Linnavalitsuse menetleja puhul on tegemist kohtuvälise menetlejaga ning kohaldub RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 regulatsioon. Kuna antud juhul ei ole tuvastatud, et kohtuväline menetleja on toime pannud kuriteo, siis ei ole RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 kohane nõude esi- tamise eeldus täidetud. Kohtuväline menetleja ei saanud väärteootsuse koostamise ajal olla teadlik sellest, et väär- teootsuse tõttu kaotab kaebaja õiguse töötasu tõusule kogu 2014. aastaks. Seega on ebaõiglane nõuda haldusorganilt kogu 2014. a saamata jäänud töötasu tõusu hüvitamist. Kuna maakohus tühistas väärteootsuse, siis on kaebaja töötasu tõstmist takistanud asjaolud ära langenud. Kaebajal puuduvad objektiivsed takistused pöördumaks oma tööandja poole taotlu- sega vaadata tema töötasu tõstmise taotlus uuesti läbi. Oluline on ka see, et eksimuse ilmsiks- tulekul on Pärnu Linnavalitsus teinud kõik endast oleneva, et ebaõige väärteootsus tühistataks ja täitemenetlus lõpetataks. Arusaamatuks jääb kaebaja seisukoht, mille kohaselt ta ei nõustu sellega, et vastustaja võttis kahjuhüvitise suuruse määramisel aluseks kaebaja netotöötasu. Vastustaja maksis kaebajale välja täpselt sellises suuruses töötasu, mida oleks talle maksnud ka tööandja. Kuivõrd välja- makse tegijaks oli Pärnu Linnavalitsus, siis maksis linnavalitsus lisaks kaebaja netotöötasule ka seaduses nõutud tulumaksu. Ebaõiglane on nõuda kogu kahju hüvitamist kohtuväliselt menetlejalt, kui isikule on tekkinud kahju seeläbi, et keegi teine isik esitles ennast väärteo menetlemise käigus kaebajana ja viis sellega kohtuvälise menetleja tahtlikult eksimusse. Ilmselgelt ei saa seni tuvastamata isikut pidada olematuks, kuna tegemist oli reaalse isikuga. 7. Tallinna Halduskohus jättis 12.12.2014 otsusega kaebuse rahuldamata.

3-14-51431 4(8) Vaidlust ei ole selles, et kaebaja suhtes on läbi viidud väärteomenetlus ja teda karistati väär- teoasjas nr 13001910 kiirmenetluse otsusega teo eest, mida ta toime ei pannud. Väärteomenetlus on reguleeritud haldustegevusest eraldi. Väärteomenetluse toimingute ja otsustuste õiguspärasust kontrollivad VTMS alusel üldjuhul üldkohtud. Asjaolud, mille esi- nemisel on väärteomenetlus välistatud ja juba alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, loetle- takse VTMS §-s 29. Antud juhul ongi Pärnu Maakohus tühistanud kaebaja suhtes tehtud otsu- se VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, mille kohaselt tuleb alustatud menetlus lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Tulenevalt VTMS § 18 lg-st 1 loetakse füüsilist isikut, kelle suhtes on alustatud väärteomenet- lust, menetlusaluseks isikuks. Väärteomenetlust otsustati alustada kaebaja suhtes. Kaebaja õigusi ja vabadusi on antud juhul piiratud/rikutud menetlusaluse isikuna väärteomenetluses, mitte haldusmenetluses. Selline tõlgendus on vajalik ka kaebaja õiguste kaitseks, kuna sellega on tagatud kaebaja kui menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p-s 7 sätestatud õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras. RVastS § 7 alusel kahju hüvitamise eelduseks on toimingu või haldusakti õigusvastasuse tu- vastamine. Väärteomenetluses antud aktid ja tehtud toimingud ei ole haldusaktid ja haldus- toimingud RVastS § 7 tähenduses. Järelikult ei saa väärteomenetluses õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisel kohaldada RVastS § 7. Väärteomenetluses tekitatud õigusvastase kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel tuleks läh- tuda erinormist, RVastS § 15 lg-st 1 ja lg 2 p-st 2. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga, tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Lähtudes viidatud paragrahvi lg 2 p-st 2, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõiget 1 ka kahju suhtes, mis on tekkinud väär- teo kohtuvälise menetlemise käigus. Kahju hüvitatakse üksnes juhul, kui menetleja on pannud toime kuriteo. Asjas ei ole esitatud väiteid ega tõendeid selle kohta, et väärteo kohtuvälise menetlemise käigus pandi menetleja poolt toime kuritegu. Seega võib RVastS § 15 lg 1 käesoleval juhul kahju hüvitamise välistada ning sellega piirata PS §-st 25 tulenevat põhiõigust nõuda kahju hüvitamist. Põhiõiguse piirang peab olema sea- duses selgelt sätestatud. PS § 11 lubab põhiseaduses sätestatud põhiõigusi piirata ainult tingi- musel, et piirang on põhiseadusega kooskõlas. Põhiõiguste piirangud peavad olema proport- sionaalsed eesmärgiga, mida piiranguga taotletakse. RVastS-st tulenevate kahju hüvitamise piirangute üheks eesmärgiks võib pidada avaliku võimu kulutuste vähendamist ning seeläbi riigi rahaliste huvide kaitsmist. Riigikohtu üldkogu hinnangul on riigi rahanduslike huvide kaitsmine iseenesest legitiimne eesmärk põhiõiguste piiramiseks (Riigikohtu üldkogu 22.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-09, p 121). PS §-s 25 sätestatud põhiõiguste piirang RVastS § 15 alusel on proportsionaalne väärteo kohtuvälise menetlemise osas, kuna (võrrel- des kriminaalmenetlusega) väärteomenetluses ei riivata isiku põhiõigusi niivõrd intensiivselt, et see võiks endaga kaasa tuua õiguse nõuda riigilt kahju hüvitamist. Kuigi kaebajal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist RVastS § 7 alusel, peab kohus vajali- kuks anda hinnang esitatud kahjunõudele. Pärast kiirmenetluses tehtud otsuse tühistamist on ära langenud kaebaja töötasu tõstmist takistavad asjaolud. Asjaolust, et kaebaja tööandja ei pea võimalikuks või vajalikuks aasta kestel palgaläbirääkimisi uuendada, ei saa tuletada avali- ku võimu vastutust seoses töötasu tõstmata jätmisega kaebaja tööandja poolt. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja poolt tehtud kahjusumma arvestust ajavahemikus 01.01.2014-11.02.2014 saamata jäänud töötasu osas, vaid on tulumaksu kinnipidamise osas

3-14-51431 5(8) märkinud, et maksu peab kinni tööandja ja edastab maksuhaldurile. Kuna antud juhul ei ole vaidlust vastustaja poolt arvestatud summa maksustamise üle, ei anna kohus hinnangut menet- lusosaliste väidetele kahjusumma maksustamise kohta. Antud juhul on kaebajale tekitatud kahju heastatud ning kaebaja õigused taastatud väärteome- netluse lõpetamise näol.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. RN palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 12.12.2014 otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Asjas on tõendatud menetleja õigusvastane käitumine, tekkinud on kahju ning kahtlust pole põhjuslikus seoses õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel. Väärteomenetlus on läbi viidud tuvastamata kolmanda isiku, mitte kaebaja suhtes. RVastS § 15 piirang, mille kohaselt väärteomenetlusega tekitatud kahju ei hüvitata, on kohaldatav vaid juhul, kui tegu on menet- lus-aluse isikuga. T. Neerut ei olnud asjas menetlusalune isik menetlusnormide tähenduses. Lisaks on RVastS § 15 lg 2 p-s 2 sisalduv piirang väärteomenetlusega tekitatud kahju hüvita- mise välistamise kohta PS § 25 sätte ja mõttega vastuolus. Kahju ei ole kaebajale hüvitatud, vaid on valdavas osas jäänud hüvitamata. Kahju tekkimist tuleb pidada ettenähtavaks tulene- valt ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud väärtushinnangutest ja käitumistavadest. Kahju ette- nähtavus ei pea tähendama kõigi kahju tekkimise asjaolude absoluutselt täpset prognoosita- vust. Küll peab linn ette nägema, et vale isiku karistamisega võidakse sellele isikule tekitada tööalaseid probleeme. Põhjuslik seos vale isiku karistamise ja tagajärje – töösuhtes kahju tek- kimise näol – tuleks lugeda üldiselt teadaolevatest käitumisreeglitest ning tavadest lähtudes ettenähtavaks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja ei ole talle ette heidetud süütegu toime pannud. Samuti puu- dub kaebaja arvates vaidlus selles, et kaebaja jäi ebaõigesti koostatud väärteoprotokolli tõttu ilma palgatõusust. Vaidlus puudub ka selles, et kaebaja tööandja planeeris palgafondi aasta peale ja ei pidanud võimalikuks töötasu tagantjärgi tõsta. Linnavalitsuse vastav töölõik on korraldatud saamatult. Seega esinevad linnavalitsuse poolt õigusvastane tegevus, tekkinud kahju ja põhjuslik seos nende vahel. Kui siiski lugeda kahju tekkinuks väärteomenetluse käigus RVastS § 15 lg 2 p 2 tähenduses (millega kaebaja ei nõustu), tuleb RVastS vastav säte tunnistada põhiseadusega vastuolus ole- vaks. RVastS § 15 lg 2 p 2 on põhiõigust (ükskõik kelle poolt kahju hüvitamise nõudmine) moonutav, sest ei täpsusta ega piira vähimal vajalikul määral põhiõigust, vaid välistab selle õiguse teostamise täielikult. 9. Pärnu linn palub kirjalikus vastuses (täiendatud 19.11.2015) apellatsioonkaebus rahul- damata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda jätta. Väärteomenetlust alustati ning viidi läbi RN suhtes. Vastasel korral ei oleks tagatud RN-le ka õigust väärteootsuse vaidlustamiseks. Kuna kaebaja oli väärteomenetluses menetlusosaline, siis on RVastS § 15 lg 2 p-s 2 toodud piirang asjakohane. Asjaolu, et kaebaja sai väärteomenetlusest teada alles siis, kui täitemenet- luse raames tema pangakonto arestiti, on tingitud RN enda hooletusest. Kui kaebaja oleks oma rahvastikuregistrile edastatud elukohta saabuda võivaid saadetisi nõutava hoolsuse ja järjepi- devusega kontrollinud, oleks väidetav kahju olemata jäänud. Täitmisteate edastamiseks AS Eesti Post vahendusel tehti kaks kättetoimetamiskatset ning viimase ebaõnnestumisel jäeti

3-14-51431 6(8) täitmisteade RN elukoha aadressil olevasse postkasti, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. Kahju hüvitamise taotlusele kohaldub antud juhul RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 regulatsioon. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et väärteo kohtuväline menetleja pani toime kuriteo, mistõttu võib kahju hüvitamise RVastS § 15 lg 1 alusel välistada ja piirata PS §-st 25 tulene- vat põhiõigust nõuda kahju hüvitamist. Vastustaja ei nõustu, et RVastS § 15 lg 2 p-s 2 sätesta- tud piirang oleks põhiseadusega vastuolus. Taotlus PS § 25 osas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks on põhjendamata. Vastustaja on teinud kõik endast oleneva, et väärteootsus tühistataks ja täitemenetlus lõpeta- taks. Kahju on heastatud ja kaebajale on tasutud väidetavalt saamata jäänud töötasu kuni Pär- nu Maakohtu 31.01.2014 otsuse jõustumiseni, so kuni RN õiguste taastamiseni. Juba heasta- tud kahju hüvitamiseks PS § 25 alust ei anna. Asjaolust, et kaebaja tööandja ei pea võimalikuks aasta keskel palgaläbirääkimisi uuendada, ei saa tuletada avaliku võimu vastutust seoses töötasu tõstmata jätmisega kaebaja tööandja poolt. Seega ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et RVastS § 15 lg 2 p 2 rakendamisega oleks kahju hüvitamine täielikult välistatud. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis on teda takistanud pärast väärteootsuse tühistamist pöörduma oma tööandja poole taotlusega vaadata tema töötasu tõstmine uuesti läbi. Kahju ettenähtavuse korral tuleb hinnata mõistliku isiku seisukohast, kas saabunud tagajärjed võisid olla kahju tekitaja jaoks arusaadavad, võimalikud ning tõenäolised. Töövälise rikkumi- se eest palgakõrgenduse andmata jätmine ja palgaläbirääkimiste korraldamine üksnes kord aastas tuleneb äriühingu sisekorra eeskirjadest ja tingimustest, mida kohtuväline menetleja ei pea ega saagi teada. Tavaarusaama kohaselt ei ole tegemist ettenähtava tulemiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puu- dub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, et RN kahjunõue on alusetu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 4 alusel ei korda ringkonnakohus haldus- kohtu põhjendusi, märkides vastuseks apellandi väidetele järgmist. 11. RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 kohaldamise kontekstis on asjakohatu apellandi arutlus sellest, kas väärteomenetlus viidi läbi RN suhtes või tuvastamata kolmanda isiku suhtes, kes kuritar- vitas RN identiteeti. RVastS § 15 lg 1 kohaselt võib isik nõuda kohtumenetluse käigus, seal- hulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenet- luse käigus toime pannud kuriteo. Vastavalt RVastS § 15 lg 2 p-le 2 kohaldatakse seda sätet ka kahju suhtes, mis on tekkinud väärteo kohtuvälise menetlemise käigus. Seega võib RVastS regulatsiooni kohaselt nõuda väärteo kohtuvälise menetlemise käigus tekkinud kahju hüvita- mist üksnes juhul, kui väärteo kohtuväline menetleja on menetluse käigus toime pannud kuri- teo. RVastS tsiteeritud sätted ei kitsenda kahju hüvitamise nõude õigust üksnes isikule, kelle suhtes väärteomenetlust läbi viidi, vaid oluline on küsimus, kas kahju tekkis väärteo kohtuvä- lise menetlemise käigus. Vastus sellele küsimusele on konkreetsel juhul apellandi väiteid ja haldusasja asjaolusid silmas pidades jaatav: väärteo kohtuvälise menetleja õigusvastane tegu, mis RN-le kahju kaasa tõi, seisnes väärteo toime pannud isiku tuvastamata jätmises. Isiku tuvastamata jätmine või ebaõige tuvastamine tõi RN jaoks kaasa väärteoasjas väära kiirmenet- luse otsuse. Mingit muud õigusvastast tegu ei ole apellant väärteo menetlusametnikule ette heitnud. Niisiis tekitati RN-le kahju väärteo kohtuvälise menetlemise käigus ja halduskohtu

3-14-51431 7(8) tuginemine RVastS § 15 lg-le 1 ja § 15 lg 2 p-le 2 oli põhjendatud. Kuivõrd asjas ei olnud tõendeid sellest, et väärteo kohtuväline menetleja oleks väärteoasja menetlemisel toime pan- nud kuriteo, oli RN kahjunõue RVastS § 15 lg 1 ja § 15 lg 2 p 2 alusel alusetu. 12. Küsimus sellest, kas RVastS § 15 lg 1 ja lg 2 p 2 on kooskõlas PS §-ga 25, ei ole tänasel päeval enam asjakohane, sest 01.05.2015 jõustus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS), mis ei piira menetleja vastutust kuriteo toimepanemisega. SKHS § 23 lg-d 3 ja 5 sätestavad, et kui SKHS näeb ette süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhul, mida riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ei ole ette nähtud, kohaldatakse SKHS-i tagasiulatuvalt. Haldus-, ringkonna- ja Riigikohus la- hendavad kahju hüvitamise kaebuse SKHS-s sätestatud alustel üksnes siis, kui halduskohus on kahju hüvitamise kaebuse menetlusse võtnud. Nende sätete alusel tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kaebaja kahjunõue oleks põhjendatud SKHS alusel. 12.1. Väärteomenetlus apellanti puudutavas asjas lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. SKHS § 5 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes lõpetatakse väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p-de 1, 2, 3, 5 või 6 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati: 1) tema kinnipidamisega väärteomenetluses; 2) ebamõistliku menetlusajaga. Nende aluste esinemist apellant väitnud ei ole. SKHS § 7 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põh- justab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Menetleja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi. Ringkonnakohus on seisu- kohal, et isikusamasuse tuvastamata jätmine väärteomenetluses saab toimuda vähemalt ametniku hooletuse vormis. Tõendeid, mis ametniku hooletuse konkreetsel juhul välistaks, kohtule esitatud ei ole. Niisiis on apellandil õigus nõuda kahju hüvitamist menetleja süülise menetlusõiguse rikkumisega tekitatud kahju eest (saamata jäänud 10%-line palgatõus 2014. a eest pärast Pärnu Maakohtu 31.01.2014 kohtuotsuse jõustumist) SKHS § 7 lg 1 alusel. 12.2. RN kahjunõue tuleb rahuldamata jätta ka SKHS § 7 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu arvates puudub väärteoasja menetleja õigusvastase teo (isikusamasuse ebaõige tuvastamine) ja väide- tavalt pärast Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsuse jõustumist tekkinud kahju (saamata jäänud 10%-line palgatõus) vahel põhjuslik seos. Alates Pärnu Maakohtu 31.01.2014 otsuse jõustu- misest ei tulenenud kaebaja saamata jäänud palgatõus enam väärteoasja menetleja eksimusest, vaid apellandi tööandja vastavasisulisest otsusest. 12.3. Isegi juhul, kui lugeda põhjuslik seos tuvastatavaks, tuleks apellandi kahjunõue jätta rahuldamata SKHS § 9 lg-le 1, RVastS § 13 lg 1 p-le 1 ja 4 ning VÕS § 139 lg-tele 1 ja 2 tu- ginedes. Vastavalt SKHS § 9 lg-le 1, kui SKHS-s ei ole sätestatud teisiti, lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel RVastS § 13 lg-st 1, arvestades süüteomenetluse erisusi. Nimeta- tud RVastS sätete kohaselt arvestatakse hüvitise suuruse määramisel mh kahju tekkimise ette- nägematust ning eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel. VÕS viidatud sätete kohaselt, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel as- jaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekki- mist. Nimetatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et apellandi tööandja palgapoliitika (palgaläbirääkimiste pi- damine üksnes kord aastas ja aasta alguses) ei ole midagi ettenähtavalt tavapärast, millega väärteo menetleja oleks saanud arvestada väärteoasja menetlemisel. RVastS loogika kohaselt vastutab haldusorgan ainult selle kahju eest, mis tüüpiliselt kaasneb vastava õiguste rikkumi- sega, mitte aga juhuslike asjaolude koosmõjus tekkinud kahju eest. Samuti vastutab haldusor-

3-14-51431 8(8) gan üksnes isiku ees, kelle õigusi on rikutud. Hüvitust pole õigust nõuda isikul, kes oleks ju- huslikult soodsamas seisundis, kui organ oleks tegutsenud õiguspäraselt. Lisaks oleks apellant saanud tekkinud kahju ise vältida, kui oleks täitnud oma rahvastikuregistri seaduse §-st 391 tulenevat hoolsuskohustust ning võtnud oma rahvastikuregistri-järgselt aadressilt vastu talle adresseeritud posti või organiseerinud posti vastuvõtmise (asjaolud kirjeldatud kohtutäituri 03.02.2014 otsuses tl 72-74). Eeltoodud asjaolud kogumis tooks kaasa kahjusumma vähen- damise nullini.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsuse, mil- lega jäeti RN kaebus tervikuna rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Pärnu linn ole esimese ega teise astme kohtus menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe