3-14-51563/38 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2015, Tallinn Haldusasja number 3-14-51563 Haldusasi Pirita Kinnisvara OÜ kaebus kohustada Tallinna linna detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 14 päeva jooksul käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Pirita Kinnisvara OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Raul Talts Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Asja läbivaatamise vorm Kohtuistungil, Tallinnas 27.11.2015 Resolutsioon 1. Rahuldada kaebus ja kohustada Tallinna linna 02.02.2011 korraldusega nr 126-k algatatud detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 6 nädala jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 2. Mõista Tallinna linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 2103,33 eurot. 3. Tagastada kaebajale enamtasutud riigilõiv summas 30 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus hiljemalt 07.01.2016 esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 02.02.2011 korraldusega nr 126-k algatas Tallinna Linnavalitsus Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu (edaspidi DP) koostamise ning otsustas mitte algatada keskkonnamõju strateegilist hindamist. DP eskiisi kohaselt planeeritakse 370 korterit ja 495 parkimiskohta. Korralduses märgiti muuhulgas, et planeeringuala paikneb tiheda liiklusega Pirita tee ääres, kuid rakendades leevendusmeetmeid on transpordist tulenevad negatiivsed mõjud vähendatavad.

2. 03.01.2012 otsustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA või amet) planeeringute läbivaatamise komisjon, et pärast planeeringu vajalikul määral täiendamist või muutmist tuleb ameti detailplaneeringute menetlemise osakonnal valmistada ette planeeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu. 3. 23.01.2012 esitas planeeringu koostamisest huvitatud isik (OÜ Pirita Kinnisvara) TLPA-le vastavalt ameti märkustele täiendatud detailplaneeringu. 4. 31.01.2013 sõlmisid Tallinna linn ja OÜ Pirita Kinnisvara lepingu, millega OÜ Pirita Kinnisvara kohustub valmis ehitama detailplaneeringukohased avalikult kasutatavad teed, üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni ning Pirita tee lõigu (sh valgusfooridega ristmiku). 5. 17.04.2014 esitas OÜ Pirita Kinnisvara Tallinna Linnavalitsusele vaide, milles palus lõpetada tegevusetuse planeeringu menetlemisel. Tallinna Linnavalitsuse 11.06.2014 istungi protokolli nr 24 kohaselt otsustati OÜ Pirita Kinnisvara vaide läbivaatamist istungi päevakorda mitte lülitada.

6. 24.07.2014 esitas kaebaja kaebuse Tallinna Halduskohtule, paludes tunnistada õigusvastaseks Tallinna Linnavalitsuse viivitus detailplaneeringu menetlemisel alates 15.02.2012 ning kohustada andma 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmiseks ning keelata Tallinna Linnavalitsusel detailplaneeringu vastuvõtmise menetluse peatamine. 22.09.2014 määrusega tagastas kohus tuvastamisja keelamisnõude. 05.11.2014 määrusega võttis kohus menetlusse kaebuse kohustada Tallinna linna detailplaneeringu menetlust jätkama ning andma haldusakt detailplaneeringu vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta 14 päeva jooksul käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja jäi kohtuistungil kaebuse juurde, sh osas, mis puudutab kohtuotsuse täitmise tähtaega. Kaebuse eesmärgiks on see, et kohus kohustaks vastustajat viivitamatult jätkama DP menetlemist ja võimalikult lühikese aja jooksul ära otsustama, kas detailplaneeringu saab vastu võtta.

7.1 Taotlus Tallinna linnale detailplaneeringu algatamiseks esitati 2008.aastal. Enne detailplaneeringu menetluse algatamist arutati DP eskiisile esitatud piirkonna elanike vastuväiteid, mis seisnesid peamiselt selles, et sadade uute elanike tulek piirkonda koormab Pirita tee liiklust, mis on tipptundidel niigi äärmiselt tihe. Lisanduvate sõidukite arvuks peeti ligikaudu 1000 sõidukit. Vaatamata esitatud vastuväidetele algatas vastustaja DP menetluse leides, et transpordist tulenevad negatiivsed mõjud on leevendatavad. Samuti märgiti, et detailplaneeringu piirkonna kohta on koostatud liiklusuuring, milles on prognoositud perspektiivselt kujunevaid liiklussagedusi Pirita teel.

3

7.2 DP avalikul arutelul märkisid piirkonna elanikud, et enne detailplaneeringu realiseerimist tuleb välja ehitada Russalka ristmik ja Põhjaväil, mis lahendaks liiklusprobleemi. TLPA selgitas vastuseks vastuväidetele, et kavandatava hoonestuse mõju piirkonna liikluskorraldusele analüüsitakse täiendavalt detailplaneeringu koostamisel. DP menetlus jätkus kogu 2011.a ning 2012.a otsustas TLPA planeeringute läbivaatamise komisjon, et on võimalik ette valmistada DP vastuvõtmise korraldus. DP vastuvõtmise korralduse eelnõu projekt oli valmis juba 2012.a sügisel. Kaebajale teadaolevalt on planeeringul olemas kõik vajalikud kooskõlastused. 21.05.2012 esitas Maarjamäe tn 8 kinnistu omanik vastuväite detailplaneeringule märkides, et transpordi mõjusid tuleks hinnata kogu Pirita tee äärse piirkonna osas, kuivõrd need on kumulatiivsed.

7.3 2012 ja 2013.a vältel analüüsis TLPA vastuväidet ja leidis, et liikluskorralduslikke küsimusi on võimalik lahendada ristmiku väljaehitamisega. 31.01.2013 Tallinna linna ja kaebaja vahel sõlmitud lepingu kohaselt võttis kaebaja kohustuse detailplaneeringuga hõlmatud maa-alal valmis ehitada Pirita tee lõik (sh valgusfooriga ristmik). Peale nimetatud lepingu sõlmimist menetlus sisuliselt seiskus. Järgnevalt toimus poolte vahel kirjavahetus, milles kaebajale selgitati, et Tallinna linn soovib Euroopa Liidu struktuurifondide raha abil ehitada Põhjaväila ja rekonstrueerida Russalka ristmiku ning uut elurajooni saab kavandada alles pärast seda. Vastustaja sellise seisukoha aluseks oli Tallinna Transpordiameti peaspetsialistide vaatlus, mille tulemusel tõdeti, et hommikusel ja õhtusel tipptunnil on liiklus Narva maanteel ja Pirita teel ülekoormatud.

7.4 Tallinna linna ehitusmääruse (edaspidi ehitusmäärus) § 17 lg 2 kohaselt koostab TLPA planeeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile kuue nädala jooksul planeeringu esitamisest ning vastava lepingu sõlmimisest. Seega on ilmne, et linnal on võimalik otsus teha võimalikult lühikese aja jooksul. Arvestades linnakantselei tööpraktikat, sh istungite päevakorra kehtestamist, on piisavaks otsuse täitmise ajaks 14 päeva.

8. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

8.1 Kuna menetluses on üksnes kohustamisnõue, siis viivitusega seotud väiteid vastustaja ei käsitle. Asja lahendamisel on oluline, kas vastustajal on kohustus menetleda algatatud detailplaneeringut ning kas detailplaneeringu vastuvõtmise kui ühe menetlusetapi läbiviimiseks on ette nähtud tähtaeg.

8.2 Vastustaja nõustub, et kaebajal on õigus nõuda detailplaneeringu menetlemise jätkamist. Samas ei nõustu vastustaja kohtuotsuse täitmiseks 14-päevase tähtaja määramisega. Korralduse eelnõu tuleb sisuliselt uuesti koostada, kuna viimati tegeleti asjaga 2012.a lõpus. Olemasolev korralduse eelnõu ei sisalda ka kaebajaga 2013.a sõlmitud lepingut. Linnavalitsuse istungite päevakorras on reeglina kahenädalane järjekord, mistõttu vastustaja ei pea võimalikuks korralduse andmist kiiremini kui 8 nädalat. Juhul kui antakse DP vastu võtmata jätmise korraldus, tuleb sellele tähtajale lisada aeg, mis kulub kaebaja poolt eelnõule esitatavate ettepanekute ja vastuväidete menetlemisele, mistõttu oleks ajakuluks vähemalt 12 nädalat.

8.3 Ühtlasi annab vastustaja teada, et valminud on eelnõu kaebaja detailplaneeringu menetluse peatamiseks, mis saadeti 19.01.2015 kaebajale arvamuse esitamiseks. Seni seda linnavalitsuse istungi päevakorda pandud ei ole. Eelnõu seletuskirja kohaselt takistab Pirita tee 28 detailplaneeringu menetlemist asjaolu, et detailplaneeringuga kavandatud elamute tõttu suureneb liikluskoormus Pirita teel ja Russalka ristmikul, olemasolevad liiklusprobleemid süvenevad veelgi ning väljasõidud planeeritavalt alalt kujunevad äärmiselt raskeks juhul, kui aastaks 2020 on detailplaneeringus kavandatu ellu viidud, kuid Pirita tee ja Russalka ristmiku liikluskorraldus ja olukord jäävad samaks.

4

Probleemi lahendaks Põhjaväila väljaehitamine ja Russalka ristmiku rekonstrueerimine. Praeguseks on teada, et Põhjaväila väljaehitamiseks ja Russalka ristmiku rekonstrueerimiseks on kavandatud EL struktuurivahenditest teha väljamakseid 2016, 2017, 2018.aastal.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohtumenetluse ajal 19.01.2015 edastas TLPA kaebajale detailplaneeringu menetluse peatamise eelnõu, kuid menetlust senini peatatud ei ole, samuti ei ole jätkatud detailplaneeringu menetlemisega, et otsustada detailplaneeringu vastuvõtmine või sellest keeldumine. OÜ Pirita Kinnisvara on oma vastuväited TLPA koostatud eelnõule esitanud juba 06.02.2015. Kohtul puudub kohtuotsuse tegemise ajal teave, et kaebaja kohustamiskaebuse eesmärk oleks saavutatud kohtuväliselt.

10. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 4 sätestab, et kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. HKMS § 5 lg 1 p 2 kohaselt saab kohus kohustada haldusakti andma või toimingut tegema. Kohalikul omavalitsusel on planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve kui ka taotleja põhjendatud huve (vt RKHK lahend asjas nr 3-3-1-79-09). Seetõttu ei saa kohus reeglina teha haldusorganile ettekirjutust planeerimisotsustuse sisu osas. Nii ka käesolevas asjas. Käesoleva kaebuse ese ei ole viivituse õigusvastasuse tuvastamine eraldiseisvalt kohtuotsuse resolutiivosas ega nõue detailplaneering vastu võtta (teha sisu osas ettekirjutus).

11. Vastustaja on palunud jätta kaebuse rahuldamata, kuid on samas nõustunud, et kaebajal on õigus nõuda detailplaneeringu menetluse jätkamist, kuid kohtuotsuse täitmiseks tuleks määrata pikem ajavahemik kui 14 päeva. (08.12.2014 vastus, tlk 119-120). Vastustaja vastuolulist seisukohta ei saa käsitleda HKMS § 159 lg 1 kohase kaebuse õigeksvõtuna, kuna õigeksvõtt peab olema selge ja tingimusteta. Küll saab kohtu arvates sellest vastustaja avaldusest järeldada, et pooltel puudub vaidlus selle üle, et detailplaneeringu menetlus seisab põhjendamatult (haldusorgan on tegevusetu) ning vastustaja peaks tegema järgneva menetlustoimingu. Selleks võib olla ka menetluse peatamine, kui vastustaja peab seda põhjendatuks ja kaebaja õigusi ülemäära ei riivata. Tegemist on haldusorgani pädevusse kuuluva kaalutlusõiguse alusel tehtava menetlustoiminguga, mille tegemisel saab kaebaja selle HKMS § 45 lg 3 eelduste täidetuse korral vaidlustada. Kohtu arvates on vastustaja oma kohustust, tegevusetus lõpetada, õigesti mõistnud. Vastustaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistaks otsustamast, kas menetlus peatada, võtta detailplaneering vastu või teha sellest keelduv otsus. Kohtusse kaebuse esitamise hetkel ei olnud vastustaja koostanud ka detailplaneeringu menetluse peatamise eelnõu ning on selle koostamise järgselt kohtumenetluse ajal jäänud uuesti tegevusetuks. Asjaolu, et vastustaja tegeleb Reidi tee ehitusprojekti menetlemisega ei muuda kaebaja taotluse alusel algatatud detailplaneeringu menetluses toimuvat tegevusetust olematuks. Asjaolu, et kaebaja detailplaneeringule on enne selle avalikku väljapanekut esitatud vastuväiteid seoses liikluskoormusega Pirita teel ning vastustaja on ka ise leidnud, et liikluskoormuse täiendav suurendamine põhjendatud ei ole, ei välista samuti vastustaja tegevusetust. Sellises olukorras saab vastustaja menetluse peatada või kaaluda detailplaneeringu kehtestamist osaliselt või seada haldusaktiga kõrvaltingimusi detailplaneeringu realiseerimise aja osas seoses Russalka ristmiku ja Põhjaväila valmimisega.

5

12. Õige on vastustaja seisukoht, et planeerimisseadus nii kehtivas kui enne 01.07.2015 kehtinud redaktsioonis ei näinud ette planeeringu vastuvõtmise otsus tegemise tähtaega. Küll reguleerib sellise otsuse tegemise tähtaega Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määrus nr 21. Tallinna linna ehitusmääruse § 17 lg 2 kohaselt koostab TLPA planeeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu ja esitab selle otsustamiseks linnavalitsuse istungile kuue nädala jooksul planeeringu esitamisest ning vastava lepingu sõlmimisest. Vastustaja ei väida, et kaebaja ei oleks esitanud detailplaneeringut, mis on koostatud kõiki tehtud märkusi arvestades või sõlmimata oleks linna poolt nõutavad lepingud. Planeeringute läbivaatamise komisjon on 03.01.2012 protokollilise otsusega nr 12 leidnud, et planeeringulahenduses paari täienduse tegemise järgselt tuleks ette valmistada detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus (tlk 27). Seega on kohtu arvates ilmne, et vastustaja on olnud õigusvastaselt tegevusetu ning kohustamiskaebus tuleb rahuldada.

13. Pooltel on vaidlus kohtuotsuse täitmise tähtaja osas. HKMS § 246 lg 1 kohaselt kohus võib määrata kohtuotsuse täitmiseks tähtaja, mis hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kaebaja peab mõistlikuks tähtajaks 14-päevast ajavahemikku kohtuotsuse jõustumisest ning vastustaja leiab, et tähtaeg peaks olema vähemalt 12 nädalat. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal on olnud aega oma otsustuse tegemiseks ja vormistamiseks ligi 4 aastat, tuleb kohtuotsuse täitmiseks tähtaja määramisel arvestada, et kaebaja jaoks positiivse otsuse tegemiseks tuleks haldusorganile esitatud detailplaneering uuesti üle vaadata, et see ei oleks vastuolus vahepeal kehtestatud ja vastuvõetud muude planeeringutega ning selle aja jooksul muutunud õigusaktidega. Selleks kulub kohtu hinnangul ja vastustaja väitel rohkem aega kui 14 päeva, isegi juhul kui vastustaja asub tegutsema kohtuotsuse jõustumist ära ootamata. Menetluse peatamise otsuse tegemiseks piisaks ka 14-päevasest tähtajast. Haldusorgan ei pea samas ära kasutama kogu kohtuotsuse täitmiseks määratud aega, vaid võib oma otsuse teha kiiremini. Kohus peab põhjendatuks määrata vastustajale käesoleva kohtuotsuse täitmise tähtajaks 6 nädalat kohtuotsuse jõustumisest arvates. Ehitusmääruses on 6 nädalat ettenähtud planeeringu vastuvõtmise korralduse eelnõu koostamiseks ja linnavalitsuse istungile esitamiseks. Kuna antud juhul ei tule vastuvõtmise korralduse eelnõu koostada nullist, siis peaks selle valmimine toimuma kiiremini kui 6 nädalat ning linnavalitsuse istungite järjekorra pikkus ei oma tähtsust olukorras, kus otsuse tegemisega on niivõrd pikalt venitatud. Linnavalitsusel tuleb antud küsimus otsustada eelisjärjekorras. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise tähtajaks 6 nädalat arvates kohtuotsuse jõustumisest.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtuotsuse täitmise tähtaja määramine erinevalt kaebaja taotletust ei tähenda kaebuse osalist rahuldamist.

Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 45 eurot ja esindaja kulud summas 3425 eurot (käibemaksuta). Esitatud on menetluskulude nimekiri, kuluja tasumist tõendavad dokumendid.

Õigusabi sisuks on olnud esindus kohtumenetluses, mis seisnes nõupidamises Tallinna Linnavalitsuses ja telefoni teel suhtluses TLPA-ga (2,30 tundi, arve nr 201505014); nõupidamises V.Kaasikuga ja haldusasja materjalide läbitöötamises, vastuse koostamises planeeringumenetluse peatamise eelnõule (6,40 tundi, arve nr 201502010); kaebuse koostamises ringkonnakohtule (1,30 tundi, arve nr 2015001); tutvumine kohtumäärusega, vastustaja vastusega, taotluse koostamine kohtule (2,30 tundi, arve nr 2014013); kohtumäärusega tutvumine, kaebuse täiendamine (1,30 tundi, arve nr 2014010); täiendav kaebus (3 tundi, arve nr 2014009); kaebuse koostamine (12 tundi, arve nr 2014007); ettevalmistus istungiks ja istungil osalemine (2,20 tundi, arve nr 201500125).

6

Kaebajat on esindanud esmalt V.Kaasik ning alates 21.01.2015 R.Talts.

V.Kaasiku õigusabiteenuse kohta koostatud nimekirjad ja arved on kohati kontrollimatud ning sisaldavad kriminaalmenetluse ning kuriteoteate esitamise kulusid. Kohus ei saa menetluskulusid välja mõista olukorras, kus kohus ei saa kontrollida nende vajalikkust ja põhjendatust. Suur osa kuludest tuleb seetõttu jätta välja mõistmata. Kohus käsitleb järgnevalt, millises osas on kulude väljamõistmine võimalik ja põhjendatud tulenevalt HKMS § 109 lg-st 6 ning millises osas jääb taotlus rahuldamata.

V.Kaasiku poolt osutatud õigusabi eest jätab kohus välja mõistmata arvega nr 2015001 seotud kulu, kuna käesolevas kohtuasjas ei ole esitatud ühtegi kaebust ringkonnakohtule, milline kuluartikkel nähtub arve selgitusest (tlk 167). Kohus peab põhjendatuks välja mõista arve nr 2014013 alusel 362,50 eurot; arve nr 2014010 alusel 217,50 eurot. Arvel nr 2014009 ei ole välja toodud palju aega kulus haldusasjas kaebuse täienduse koostamisele. Kohtu hinnangul võis selleks kaebuse sisu ja põhjendatud töömahtu hinnates kuluda 1 tund, seega tuleb välja mõista 145 eurot. Arve nr 2014007 alusel (esialgse kaebuse koostamine) peab kohus põhjendatuks välja mõista 435 eurot (3 tunni ulatuses). R.Taltsi osutatud õigusabi eest mõistab kohus välja arve nr 201505014 alusel 325 eurot. Arve nr 201502010 alusel mõistab kohus välja 300 eurot (haldusasja materjalide läbitöötamise eest), jättes välja mõistmata detailplaneeringu menetluse peatamise otsuse eelnõule vastuse koostamise kulu (haldusmenetluse kulu kohtumenetluses välja ei mõisteta) ning vähendades materjalide läbitöötamise kulu. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise eest mõistab kohus arve nr arve nr 201500125 alusel välja 303,33 eurot.

Kõik summad on toodud käibemaksuta, kuna kaebaja on nii taotlenud. Seega tuleb esindaja kuluna vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 2088,33 eurot.

Riigilõivuna tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 15 eurot, kuna niipalju tuli tasuda kaebuse esitamisel. Kaebaja on ekslikult tasunud 45 eurot. Enamtasutud riigilõiv summas 30 eurot kuulub kaebajale tagastamisele HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann Kohtunik