1-15-1595/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-15-1595/30 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Full text
1
KOHT U MÄ Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2015 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-15-1595 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlgid Olga NÕMMEMEES Marina
DAVÕDOVITŠ Asja läbivaatamise kuupäevad 11.11.2015 24.11.2015 27.11.2015 Kohtuasi
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi
esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO
27.10.2015 erakorraline
ettekanne T.A-le Viru Maakohtu 23.03.2015 otsusega
mõistetud täitmisele pööramiseks karistuse
Süüdimõistetu
T.A
sünd. XXX, isikukood XXX, kodakondsuseta, elukoht xxx puudub , töökoht Kriminaalhooldusametnik Ando PAJO Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna
Jõhvi esindus RESOLUTSIOON
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi
esinduse kriminaalhooldusametnik Ando PAJO
27.10.2015 erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.A-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada.
Pöörata T.A-le Viru Maakohtu
23.03.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistus ) kuud vangistust 11 (üksteist 1 (üks) päev
täitmisele ja saata T.A karistust kandma.
2
Kriminaalmenetluse seadustiku ja §130 lg.5 §429 lg.1 p.3 alusel kohaldada T.A suhtes
tõkendit – – ja võtta ta vahi alla vahistamine kohtusaalis.
T.A
suhtes kohaldatud tõkend –
vahistamine - jätta muutmata kuni kohtumääruse jõustumiseni.
T.A karistuse kandmise algus on alates 04.12.2015.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
T.A tunnistati Maakohtu 23.03.2015 otsusega nr.1-15-1595 KarS süüdi Viru §424 järgi ja karistati vangistuseg kuud. Mõistetud karistusele a 8 liideti Viru Maakohtu
17.04.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2
päeva ja lõplikult kuulus kandmisele 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS §69 lg.1 alusel asendati mõistetud karistus 11 kuud 28 päeva vangistus üldkasuliku tööga 358 tundi
t
tegemise 1 aasta 6 kuud tähtajaga . Üldkasuliku töö tegemise ajal oli süüdimõistetu kohustatud järgima KarS §75 lg.1 p.1 – sätestatud kontrollnõudeid ja KarS §75 lg.2 6 p.2, 2- 08.04.2015. 1 sätestatud kohustusi. Kohtuotsus jõustus
Viru Maakohtu 05.08.20125 -15-1595 rahuldati kriminaalhooldusametniku määrusega nr.1
02.07.2015 erakorraline ettekanne ja T.A-le määrati katseajaks täiendav
kohustus – läbida alkoholisõltuvuse vastane ravi hiljemalt 31.08.2015. Erakorralise
ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et süüdimõistetu rikkus temale määratud
kohus . tust mitte tarvitada alkoholi ning hoidus kõrvale üldkasulikust tööst Kohtumäärus jõustus 02.10.2015.
Erakorraline ettekanne
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando
Pajo esitas 27.10.2015 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata mõistetud karistus täitmisele. T.A-le
Erakorralise ettekande kohaselt hoidub süüdimõistetu kõrvale üldkasuliku töö tundide
tegemisest. 13.05.2015 oli koostatud ÜKT ajakava 30 tunni tegemiseks Jõhvi Vallavalitsuses ajavahemikus 14.05.2015 15.06.2015 ning 16 tunni tegemiseks SA –
Edise Linnus 17.05.2015 ja 06.06.2015. Hooldusalune ei teinud ühtegi tundi SA Edise Linnus ja tegi Jõhvi Vallavalitsuses vaid 12 tundi. Puudumiste kohta koostati
kirjalik hoiatus. 01.09.2015 oli koostatud ÜKT ajakava 6 tunni sooritamiseks Jõhvi
vallavalitsuses 03.09.2015 ja 11.09.2015. Hooldusalune ei sooritanud ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Lisaks ei ilmunud süüdimõistetu õigeaegselt registreerimisele. Nimelt pidi T.A
tulema registreerima 03.07.2015, aga ei ilmunud. 09.07.2015
saatis
kriminaalhoolduaametnik teise kutse tulla registreerimisele 13.07.2015,
kriminaalhooldusalune ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik saatis 13.07.2015
3 kolmanda kutse tulla registreerima 15.07.2015, siis alles kriminaalhooldusalune ilmus.
30.09.2015 kriminaalhooldusalune registreerimisele ei ilmunud, helistas, lubas tulla
02.10.2015, ei ilmunud, lubas tulla 05.10.2015, ei ilmunud. 06.10.2015 saatis
kriminaalhooldusametnik kriminaalhooldusalusele kutse tulla registreerimisele
08.10.2015. Kriminaalhooldusalune helistas ja teatas, et sai kutse kätte, kuid ei ilmunud, lubas tulla 09.10.2015, ei ilmunud. 20.10.2015 saatis kriminaalhooldusametnik kutse tulla registreerimisele 23.10.2015, kriminaalhooldusalune ei ilmunud.
Maakohtu istung 11.11.2015
Süüdimõistetu T.A maakohtu istungile ei ilmunud.
Kohus otsustas korrata kohtukutseid ja istungi
edasi lükata.
Maakohtu istung 24.11.2015
Süüdimõistetu T.A ei olnud maakohtu istungil esitada isikut tõendavat dokumenti.
Maakohus leidis, et kohtuistung tuleb edasi lükata ja kohustas süüdimõistetut kohtuistungile kaasa võtma isikut tõendava dokumendi.
Maakohtu istung 27.11.2015
Kriminaalhooldusametnik Ando Pajo jäi maakohtu istungil erakorralises ettekandes väljendatud põhjenduste ja taotluse juurde ning selgitas, et käesolevaks ajaks ei ole
muutunud midagi. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et viimasel registreerimisel oli
koostatud üldkasuliku töö – tegemise ajakava ajavahemikus 23.09.2015 30.09.2015 töötamiseks Jõhvi kalmistul. Ühtegi tundi süüdimõistetu seal ei teinud. Lisamaterjalina on esitatud kaks kiirabikaarti. Süüdimõistetu on helistanud kriminaalhooldusametnikule ja
lubanud tulla registreerima ning üldkasulikku tööd sooritama, kuid need on jäänud vaid lubadusteks.
Süüdimõistetu T.A avaldas maakohtu istungil, et o
li haige, sai mürgituse alkoholist ja oli haiguslehel. Ei saanud tulla, kuna vererõhk oli 200, kodus on haigusleht olemas. Praegu võta 1 kuu oli kõrge vererõhk, ülejäänud aja käis tööl ja seetõttu b tablette.
ei ilmunud registreerimisele ning üldkasuliku töö tunde tegema. Süüdimõistetu seletas, et kavatseb asuda elama ja tööle Tallinna, kuid kuhu, ta seletada ei osanud. Arvas, et võib nüüd üldkasuliku töö tunde tegemas käima hakata.
Maakohtu määruse põhjendused
Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et erakorralises ettekandes toodud taotlus kuulub rahuldamisele.
Vastavalt alates K
arS §69 lg.6 kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik
4 teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt
sama seadustiku §75 lg.2, pikendada töö tegemis tähtaega, arvestades sama e
paragrahvi lg.3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel
arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
Süüdimõistetu on kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi T.A-le tutvustatud allkirja vastu 04.05.2015 (t.l. 23-24, 25-26).
Vastavalt erakorralisele ettekandele on T.A rikkunud kohustust sooritada ettenähtud mahus üldkasulikku tööd.
Asja materjalide kohaselt ei ole ta sooritanud üldkasulikku tööd – perioodil 14.05.2015 15.06.2015, 17.05.2015, 06.06.2015, 03.09.2015 ja 11.09.2015.
17.06.2015 antud kirjalikus selgituses kirjtuas T.A, et ei läinud 17.05.2015 ja 06.06.2015 üldkasulikku tööd tegema, sest käis hambavalu tõttu hambaarstil. Tõendit selle
kohta ei ole esitanud.
Rikkumise kohta oli koostatud akt ja tehtud kirjalik hoiatus.
17.09.2015 antud seletuses kirjutas T.A, et ei käinud 03.09.2015 ja 11.09.2015 üldkasulikku tööd sooritamas, kuna töötas nendel päevadel ametlikus töökohas.
Rikkumise kohta oli koostatud kirjalik akt ja tehtud kirjalik hoiatus.
Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale ettenähtud
üldkasuliku töö tundide tegemata jätmine tõendatud nii süüdimõistetu enda
kinnitusega, kui ka asja materjalides olevate ärakirja ga üldkasuliku töö tundide de
arvestuslehtedest. Nimetatud lehtede T.A on sooritanud 27 st nähtub, et
üldkasuliku töö tundi.
Vastavalt erakorralisele ettekandele on T.A rikkunud käitumiskontrolli nõuet registreerimisele ilmumiseks.
Maakohus leiab, et käesolevas asjas on süüdimõistetu poolt temale pandud
käitumiskontrolli nõude rikkumine tõendatud asja materjalides oleva ärakirjaga
registreerimislehest T.A ei ole 03.07.201 . Nimetatud lehest nähtub, et
5,
06.07.2015, 21.08.2015 ja 30.09.2015 registreerimistele ilmunud. 03.07.2015 helistas süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule ja selgitas, et ei ilmu registreerimisele, kuna on
ametlikus töökohas tööl ja läheb seejärel arsti juurde. 06.07.2015 helistas süüdimõistetu
kriminaalhooldusametnikule ja ütles, et on haige ja läheb 08.07.2015 arstile. 08.07.2015
helistas ametnikule ja lubas tulla 09.07.2015 registreerima, kuid ei tulnud. 09.07.2015
saadeti kriminaalhooldusametniku poolt kutse tulla registreerima 13.07.2015, kuid
süüdimõistetu kohale ei ilmunud. 13.07.2015 saadeti teine kutse 15.07.2015
registreerimisele ilmumiseks. 30.09.2015 ei ilmunud süüdimõistetu registreerimisele ja selgitas, et tal käib pea ringi ja on olnud kogu puhkuse aja haige. Kodus käis kiirabi, kes kiirabkaarti ei jätnud. 02.10.2015 registreerimisele ei ilmunud, helistas, et läheb arstile ja lubas tulla 05.10.2015. 05.10.2015 registreerimisele ei ilmunud, 06.10.2015 saadeti kutse ilmuda 08.10.2015. 08.10.2015 helitas, et on haige ja lubas tulla 09.10.2015. 09.10.2015
5
registreerimisele ei ilmunud. 20.10.2015 saadeti kutse ilmuda 23.10.2015, kuhu ei ilmunud.
Asja materjalidest nähtuvad süüdimõistetu selgitused on kohtu hinnangul paljasõnalised ja
ennastõigustavad, kuivõrd üldkasuliku töö sooritamisele mitteilmumist on süüdimõistetu
oma kirjalikes selgitustes põhjendanud halva tervisliku seisundi või ametliku tööga. Samas
ei ole süüdimõistetu esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks. Ainuüksi kahest
kiirabikaardist 28.09.2015 ja 17.10.2 , milles nähtub, et 015 esinesid süüdimõistetul südamekloppimine ja iiveldus, ei anna alust lugeda põhjendatuks asjaolu, et süüdimõistetu
ei ilmunud registreerimist tunnid erinevatel ele ja jättis sooritamata üldkasuliku töö
aegadel. Ka maakohtu istungil selgitas süüdimõistetu, et kõrge vererõhk oli tal ühe kuu
vältel, ülejäänud aja käis päevatööl. üksikute rikkumistega, Tegemist ei ole mitte vaid süstemaatilise kriminaalhooldusaluse kohustuste rikkumisega.
Eeltoodu alusel leiab maakohus, et süüdimõistetu ei ole tema suhtes väljendatud usaldust õigustanud ning suh üldkasuliku töö tegemisse tunud ja registreerimiskohustuse täitmisesse väga ükskõikselt. Maakohus leiab, et käesolevas kohtumääruses ülaltoodud
asjaoludel on põhjendatud karistuse täitmisele pööramine.
Eeltoodu alusel kuulub erakorraline ettekanne rahuldamisele ning T.A tuleb tegemata üldkasuliku töö tunnid ära kanda vangistusena.
Viru Maakohtu 23.03 T.A-le liitkaristuseks 11 kuud 28 .2015 otsusega mõisteti
päeva vangistust, mis asendati üldkasuliku tööga kokku tähtajaga
358 ndi tegemise tu 1 aasta 6 kuud.
Vastavalt KarS §69 lg.6 arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.
Erakorralise ettekande esitamise ajaks on sooritatud 27 tundi, seega on tegemata 331 tundi üldkasulikku tööd.
Ülaltoodu alusel kuulub 1 päev T.A kandmisele vangistus 11 kuud .
Arvestades süüdimõistetu ükskõikset suhtumist üldkasuliku töö ajakavasse, mida
süüdimõistetu põhjendas halva tervisliku seisundi ja ametliku tööga ning asjaoluga, et
maakohtu istungil avaldas süüdimõistetu, et kavatseb kolida elama Tallinna, kuid
täpsemalt, kuhu, ei osanud öelda, leiab maakohus, et põhjendatud on tema suhtes KrMS §130 lg.5 ja §429 lg.1 p.3 kohaldamine. suhtes tuleb tõkendina T.A
kohaldada vahistamist ning ta võtta vahi alla kohtusaalis. Maakohtul puudub
igasugune veendumus selles osas, et süüdimõistetu ilmub vabatahtlikult karistust kandma ja ei hakka otsima erinevaid põhjusi mitteilmumiseks.
T.A karistuse kandmise algus on 04.12.2015.
Maakohus juhindus määruse tegemisel eeltoodust ning KarS §69 lg.6, KrMS §383, §384, §386, §387, §428, §432
.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik