4-15-10122/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.12.2015 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-10122 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi L.E kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.11.2015 otsusele väärteoasjas nr 2303,15,001156 Menetlusalune isik L.E , isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht XXX OÜ Väärtegu LS § 201 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht Kirjalik menetlus

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot Kaebuse esitaja taotlus Vähendada karistust

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 2 kohus

otsustas:

1. Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.11.2015 otsus väärteoasjas nr 2303,15,001156 ja teha uus otsus.

2. LS § 201 lg 1 alusel mõista L.E-le karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 eurot.

Rahatrahv tuleb tasuda 05.11.2015 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1. Asjaolud ja menetluse käik

13.10.2015 koostas Politsei-ja Piirivalveameti piirivalvebüroo Tallinna kordoni piirivalvur

Tanel Ingermaa väärteoprotokolli nr AB1456180, selle kohta et 13.10.2015 juhtis L.E aadressil Lootsi 13, Tallinn mootorsõidukit AMG Hummer H2 registreerimismärgiga 4-15-10122

XXX koos haagisega Kärppa KE-VE registreerimismärgiga XXX (autorongi CE) omamata vastava kategooria mootorsõiduki (autorongi CE) juhtimisõigust. Eeltooduga rikkus LS § 90 lg

1 p 1 nõudeid, millega pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Aivar Hirsi poolt 05.11.2015 koostatud otsusega väärteoasjas nr 2303,15,001156 karistati L.E LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot.

Menetlusalune isik vaidlustas otsuse, paludes määrata rahatrahv proportsionaalselt süüteo raskusele. Kaebaja sõnul ei olnud ta teadlik, et sõiduk kuulub C-kategooria alla. Igapäevaselt kasutab sõidukit OÜ XXX omanik. Tunnistab oma süüd ja kahetseb väärteo toimepanemist. Menetlusalune isik taotles asja arutamist kirjalikus menetluses, kuivõrd tema alaline elukoht on XXX.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on proportsionaalne ja vastavuses toimepandud rikkumisega. Karistuse määramisel on lähtutud karistuse määramise praktikast. Palub jätta kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

2. Kohtuotsuse põhjendused

Lähtudes V™S § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ( ). V™S § 87 kohaselt väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku ab ovo suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtule esitatud materjalidega ning uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis jõudis järeldusele, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele.

Antud väärteoasjas puudub vaidlus selles, et L.E juhtis aadressil Lootsi 13, Tallinn mootorsõidukit AMG Hummer H2 registreerimismärgiga XXX, mille haakes oli haagis Kärppa

KE-VE registreerimismärgiga XXX. Mootorsõiduki registrija täismass on 3901 kg ning haagise registrija täismass on 1000 kg. Eeltoodu on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega ning kaebuse esitaja ise ei ole eitanud, et juhtis nimetatud mootorsõidukit koos haagisega. LS

§ 2 p 4 mõiste kohaselt juhtis L.E autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend.

Samuti puudub vaidlus selles, et L.E ei omanud CE-kategooria autorongi juhtimisõigus. Eeltoodu on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, maanteeameti liiklusregistri väljavõttega. Kaebuse esitaja ise ei vaidlusta asjaolu, et tal puudus CE-kategooria autorongi juhtimisõigus.

LS § 93 lg 2 p 5 ja 6 kohaselt mootorsõidukite, autorongide ja masinrongide põhikategooriad on järgmised: C – auto, mis ei kuulu D-kategooriasse ega D1-alamkategooriasse ja mille täismass on üle 3500 kilogrammi ning mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; CE – autorong, mis koosneb C- kategooria autost ja selle haagisest või poolhaagisest, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi. LS § 94 lg 7 kohaselt CE-, DE-kategooria, C1E- või D1E-alamkategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka BE-kategooria autorongi. CE-kategooria autorongi juhtimisõigusega isik võib juhtida ka DE-kategooria autorongi, kui isikul on D- kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik: kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

LS § 201 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.

Eeltoodust tulenevalt on kohtus üheselt tõendamist leidnud, et L.E juhtis CE- kategooriasse kuuluvat autorongi omamata vastava kategooria juhtimisõigust ning pani toime LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 17 lg

3 kohaselt seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. L.E on teo toime pannud hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema.

LS § 201 lg 1 näeb ette karistuse rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest.

Kohtuvälise menetleja otsusega on L.E-le määratud karistuseks LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300.00 eurot.

Riigikohus on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-52-13 jätkuvalt selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas ülesvõi allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse erija üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

Kuivõrd tegu on toime pandud hooletusest, saab isiku süüd lugeda keskmisest väiksemaks.

Varasemate karistuste puudumine võimaldab karistuse eripreventiivset prognoosi hinnata heaks. Isik tunnistab oma süüd ning kahetseb toimepandut, mis on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses.

Eeltoodud põhjusel tühistab kohus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.11.2015 otsuse väärteoasjas nr 2303,15,001156 ja teeb uue otsuse, millega LS § 201 lg 1 alusel mõistab L.E-le karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200.00 eurot.

Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus V™S § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik