3-15-2001/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-15-2001 Otsuse kuupäev 7. detsember 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Mihkel Loki kaebus Tartu Vangla 10. juuli 2015 käskkirja nr 6- 2/911 ja Tartu Vangla 5. augusti 2015 vaideotsuse nr 1-11/412-2 tühistamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebaja – Mihkel Lokk Vastustaja – Tartu Vangla 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. jaanuar 2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla kinnipeetav Mihkel Lokki karistati 10.07.2015 käskkirjaga nr 6-2/911 distsiplinaarkorras 17.06.2015 kaaskinnipeetavate ja vanglateenistuse ametnike suhtes ähvardavate väljendite kasutamise eest kartserisse paigutamisega 28 ööpäevaks. M. Lokk esitas käskkirja peale vaide, mis jäeti 05.08.2015 vaideotsusega nr 1-11/412-2 rahuldamata.

2. 10.08.2015 saabus Tartu Halduskohtusse M. Loki kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla 10. juuli 2015 käskkirja nr 6-2/911 ja 05.08.2015 vaideotsuse nr 1-11/412-2 tühistamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel ning talle riigi õigusabi osutamist.

3. Tartu Halduskohus jättis 07.09.2015 rahuldamata M. Loki taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning talle riigi õigusabi osutamiseks. Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu tasumiseks.

2

4. 24.09.2015 saabus Tartu Halduskohtusse maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Samal päeval võttis kohus kaebuse menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.

5. Tartu Vangla esitas 08.10.2015 kirjaliku vastuse kaebusele, milles palutakse see rahuldamata jätta.

6. 12.10.2015 määras Tartu Halduskohus asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 09.11.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 07.12.2015.

7. 27.10.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse kaebaja täiendavad seisukohad.

Kaebuse põhjendused

8. M. Lokk selgitab, et 17.06.2015 toimus intsident, milles ta kasutas ähvardava sisuga väljendeid ning selle kohta koostati ettekanded. Alustati distsiplinaarmenetlust, mille käigus rikuti tema kaitseõigust. Talle ei antud võimalust anda selgitusi, talle ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli ning tal ei võimaldatud esitada vastuväiteid. Vangla sõnul käis 07.07.2015 menetleja tema kambri ukse taga, kuid M. Lokk ei ole enda sõnul menetlejat näinud ning talle pole pakutud protokolliga tutvumist. Ta selgitab, et ei välista, et menetleja käis tema kambri ukse taga, kuid ta kuulab oma televiisoriga üsna valjult muusikat, mistõttu ei kuule ta midagi, mis koridoris toimub. Kuna tema kambri WC uks on päevasel ajal avatud, ei näe ta, kui keegi tema kambri ukse juures on.

9. Kaebaja juhib tähelepanu, et vanglaametnikud Tarmo Vaap ja Aigar Rõžikov on viidanud nii valjule muusikale kui varjavale WC-uksele ehk tema seisukohti kinnitanud. Ta rõhutab, et ta ei pidanudki enam vaidemenetluses oma rikkumise asjaolusid lahkama, vaid vaidemenetlus on mõeldud menetluslikele rikkumistele reageerimiseks. Pärast kohtusse pöördumist jäeti talle distsiplinaarmenetluse protokolli koopia ka siis, kui temaga kontakti ei saadud ning see viitab, et kaebus on põhjendatud. M. Lokk märgib, et ta ei saanud küsida menetluse materjalidest koopiat, kui ta ei teadnudki, et menetlust on alustatud. Oma seletuskirjas on aga T. Vaap pidanud silmas mitte 07.07.2015, vaid 17.06.2015 protokolli tutvustamist.

10. Kaebaja juhib ka kohtu tähelepanu asjaolule, et kuigi kohus andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele vastamiseks kuni 07.10.2015, vastas Tartu Vangla 08.10.2015. Seega palub ta jätta Tartu Vangla seisukohad arvestamata.

Vastustaja vastuväited

11. Tartu Vangla ei ole nõus väitega, et menetluse käigus on rikutud ärakuulamiskohustust ning võetud kaebajalt võimalus end kaitsta. Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli ning anti võimalus esitada omapoolseid vastuväiteid. Inspektor-kontaktisik T. Vaap tutvustas kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli 07.07.2015. Kaebajale refereeriti suuliselt ka protokolli sisu ning selgitati, milliseks ajaks on võimalik esitada vastuväiteid. Kui isik tähtaegselt vastuväiteid ei esita, ei takista see haldusorganil otsust langetamast, kui olulised asjaolud on muul viisil kindlaks tehtud. Kaebajat teavitati ka 30.06.2015 distsiplinaarmenetluse alustamisest, kuid teatist ta ei allkirjastanud. Kaebajal oli võimalik ka kogu menetluse jooksul esitada sooviavaldus dokumentidega tutvumiseks, kuid ta ei teinud seda.

3

Kohtu seisukoht

12. Oma täiendavates seisukohtades on kaebaja märkinud, et kuigi kohus andis Tartu Vanglale tähtaja kaebusele vastamiseks kuni 07.10.2015, vastas Tartu Vangla 08.10.2015. Seetõttu palub ta jätta Tartu Vangla seisukohad arvestamata. Kohus nendib, et iseenesest on kaebaja tähelepanek õige. Tõepoolest andis kohus oma 24.09.2015 määrusega vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks kuni 07.10.2015 (tl 33), kuid Tartu Vangla esitas oma vastuse 08.10.2015 (tl 37). Samas ei tingi see kohtu hinnangul vastustaja seisukohtade arvestamata jätmist. Nimelt sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 51 lg 4, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul ei põhjustanud vastustaja hilinemine ühe päeva võrra menetluse viibimist, kuivõrd järgmise menetlustoimingu tegi kohus alles 12.10.2015.

13. Käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohtule HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt tühistamiskaebuse, milles taotleb Tartu Vangla 10. juuli 2015 käskkirja nr 6-2/911 ja 05.08.2015 vaideotsuse nr 1-11/412-2 tühistamist. Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat karistatud Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 süülise rikkumise eest seoses vanglateenistuse ametnikega suheldes ähvardavate väljendite kasutamisega. Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid, žeste või žargooni. 17.06.2015 kell 14.15, 14.30 ja 15.25 kaebaja ähvardas kasutada füüsilist vägivalda kaaskinnipeetava ja vanglateenistuse ametnike suhtes, mille eest oli karistatud distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega 28 ööpäevaks. Vastavalt VangS § 63 lõikele 1 võib kinnipeetavale süülise rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristust, sealhulgas kõige rangemat karistust ehk kartserisse paigutamist. Kaebuses kaebaja tunnistab, et kasutas ähvardavaid väljendeid ja seega ta ei vaidle tegude sooritamise üle (tl 2). Seega on käesolevas asjas vaidlus üksnes menetluslike küsimuste üle.

14. Kaebaja leiab, et vaidlustatav käskkiri on seadusevastane, sest rikuti tema kaitseõigust ja menetlust ei viidud läbi korrakohaselt, talle ei tutvustatud menetluse protokolli, ei antud võimalust selgituste ja väidete andmiseks ja teda karistati meelevaldselt (tl 2-4). Asja õigel lahendamisel peab kohus kontrollima, kas vastustaja poolt on järgitud VangS § 64 sätestatu, s.o kas distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadusega kooskõlas.

15. VangS § 64 lõike 2 kohaselt informeeritakse kinnipeetavat kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi. VangS § 64 lõike 3 kohaselt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse ja protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-des 97, 98 on loetletud, mis andmed märgitakse protokollis ning mis lisatakse protokollile.

16. 30.06.2015 koostas inspektor-kontaktisik T. Vaap teatise, mis oli adresseeritud kaebajale, kus teda informeeriti tema distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning oli teatavaks tehtud, et tal on õigus selgitusi anda. Teatises on vanemvalvuri A. Rõžikovi 30.06.2015 allkirjastatud järgmine märge: „kinnipeetavat teavitatud distsiplinaarmenetluse alustamisest, kinnipeetav ei avaldanud soovi selgituste andmisest ega tutvumise kohta allkirja andmisest“ (tl 16). Distsiplinaarmenetluse protokolli koostas 07.07.2015 inspektor-kontaktisik T. Vaap, kes

4

tegi protokolli järgmise märke: „k/p tutvustatud dist. menetluse protokolli, k/p keeldus protokolliga tutvumist allkirjaga kinnitamast“. T. Vaap on märget allkirjaga kinnitanud. Samuti on sinna märgitud, et juures viibis valvur Madis Lind (tl 15 pöördel).. Kohus on seisukohal, et sellega on tõendatud, et kaebajat teavitati distsiplinaarmenetluse alustamisest ning talle tutvustati ka distsiplinaarmenetluse protokolli. Kuigi kaebaja on vastupidisel seisukohal, ei ole ta esitanud vastupidiseid tõendeid ning ta ei ole ka viidanud, kust võiks niisuguseid tõendeid hankida. Kuigi ta tugineb sellele, et ta kuulab tavaliselt kõvasti muusikat ning kambri ukses olev luuk on varjatud avatud WC uksega, ei lükkaks ka niisuguste asjaolude tuvastamine veel ümber protokolli märgitud teavet.

17. Distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ning distsiplinaarprotokolli koostamise ja tutvumise kohta koostasid vanglaametnikud T. Vaap ja A. Rõžikov kirjalikud seletused. T. Vaap selgitas, et tutvustas kaebajale, kes asus E1 osakonnas kambris 1021, kambri toiduluugi kaudu distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja istus demonstratiivselt voodi peale, ei tulnud luugi juurde, vanglaametniku palve peale tulla luugi juurde ei reageerinud ja T. Vaap refereeris avatud toiduluugi kaudu protokolli sisu. Samuti teatas T. Vaap kaebajale, et tal on aega kuni järgmise tööpäeva kella 12.00-ni omapoolseid kirjalikke vastuväiteid distsiplinaarmenetluse protokolli sisu kohta anda. 08.07.2015 ei esitanud kaebaja kirjalikke vastuväiteid. Kaebajal oli soovi korral võimalus menetluse käigus dokumentatsiooniga tutvuda, selgitusi anda ning vastuväiteid esitada. T. Vaap selgitas, et kaebaja ignoreerib 2. üksuse meesametnikke ja väldib suhtlemist, ei reageeri pöördumistele ja keerab teleri häält oluliselt valjemaks (tl 40). A. Rõžikov seletas, et ta teavitas kaebajat distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ja see oli nagu tavaliselt, toiduluugi kaudu. Kaebaja tavaliselt ei vasta tema pöördumise peale, varjab end tualeti ukse taha või keerates valjemaks televiisori või raadio heli või jätkates demonstratiivselt oma senist tegevust – lugemist, söömist, aknast välja vaatamist vms. A. Rõžikov on veendunud, et kaebaja kuuleb teda, sest ta rääkis kõva ja selge häälega (tl 42). Kohtu hinnangul T. Vaap ja A. Rõžikovi selgitustega on tegemist asjakohase ja usaldusväärse tõendiga ja kohus ei leia neis vastuolusid.

18. Kohus on nõus vastustaja seisukohaga, et vanglal pole alust arvata, et distsiplinaarmenetluse algatamise ja menetlemise kohta olevad selgitused, mille on koostanud vanglateenistuse ametnikud T. Vaap ja A. Rõžikov, kes puutusid kokku kaebajaga 07.07.2015 ja 30.06.2015, ei oleks tõesed. Nimetatud vanglaametnike seletusi kinnitab samuti see asjaolu, et kaebaja Tartu Vanglas olles korduvalt keeldus dokumentide vastuvõtmisest, allakirjutamisest, tutvumisest (tl 11 pöördel, 12 pöördel, 14, 15 pöördel, 16) ja see on tema tavaline käitumine nimetatud vanglaametnikega. Kaebaja ei ole esitanud tähtaegselt vastuväiteid ja see ei takista haldusorganil otsust langetamast, kui olulised asjaolud on muul viisil kindlaks tehtud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja väide, et ta ei teadnud distsiplinaarmenetluse algatamisest on paljasõnaline ja ei ole millegagi tõendatud Seega on tuvastatud, et vastustaja ei ole rikkunud VSkE § 97 lg 2 p 5, 13 ja 14 ning kohus ei ole tuvastanud, et vastustaja oleks tegutsenud õigusvastaselt.

19. Kaebaja on seisukohal, et teda karistati meelevaldselt (tl 2 pöördel). Kohus leiab, et asjas distsiplinaarkaristuse määramise eeldused on täidetud. Vaieldamatult olid 17.06.2015 ettekandes nr 3234 (tl 17) märgitud sõnavõtud ähvardava iseloomuga, täites seega Tartu Vangla kodukorra p 1.7.1 rikkumise koosseisu. Kohtu arvates peab määratav karistus olema proportsionaalne ning karistuse valik peab olema põhjendatud ja tulenema rikkumise asjaoludest, kaebaja varasemast käitumisest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud karistus ilmselgelt ebaproportsionaalne, sest kaebajat on varem korduvalt karistatud ja ta sooritas raske distsipliinirikkumise. Kohus nendib, et 28

5

ööpäevaks kartserisse paigutamine on iseenesest karm distsiplinaarkaristus, ent olukorras, kus kinnipeetaval on 20 kehtivat distsiplinaarkaristust, muuhulgas ka karistus ähvardamise eest, ei ole siinkohal alust tuvastada, et vangla oleks karistuse liigi ja määra valikul kaalumisel eksinud. VangS § 63 lõikes 1 sätestatud karistusraamide piires peab vanglal olema võimalik distsipliinirikkumiste jätkumisele reageerida karmimate karistustega. Seega puudub kohtu hinnangul alus vaidlustatud käskkirja ja vaideotsuse tühistamiseks ning kohus jätab kaebuse rahuldamata.

20. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik