1-15-10185/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-15-10185

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. detsembril 2015 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-10185 (15230200924) Kohtunik

Liina Pohlak Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg Kriminaalasi Z.R

süüdistatuna KarS § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Helen Kiviloo Süüdistatav Z.R – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti

Vabariigi kodakondsus, põhiharidus, emakeel eesti keel,

töökoht: xxx OÜ, tõkendit kohaldatud ei ole, kriminaalja väärteokorras eelnevalt karistatud

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Z.R KarS § 423 1

järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.05.2015.a

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 kuud vangistust. 05.05.2015.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus viia KarS § 64 lg 2 alusel täide iseseisvalt.

KarS § 69 kohaldades asendada vangistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 18 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et Z.R peab üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab aadressil xxx;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimisvõi töökoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 74 lg 1 alusel määrata Z.R ühiskondliku töö tegemise ajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Välja mõista Z.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 585 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 60 eurot riigituludesse.

Kohustada Z.R tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 53.75 eurot.

Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas.

Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Z.R , kriminaalasi 1-15- 10185, menetluskulu ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega

seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: ). itabi@just.ee

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni

süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

Esitatud süüdistus

Z.R´t süüdistatakse selles, et tema olles 28.11.2014 karistatud Harju Maakohtu poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 22.10.2014) ja 16.12.2014 Põhja prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi (tegu 26.11.2014) kvalifitseeritava süüteo toimepanemise eest s.o mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt, juhtis tahtlikult uuesti s.o süstemaatiliselt 06.09.2015 kella 19.35 ajal Tallinnas Peterburi tee 71 maja juures liikudes J.Smuuli tee poole mootorsõidukit Citroen

Jumper registreerimismärgiga 287 MDR omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik,

kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet.

Seega Z.R pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt s.o. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatav Z.R, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 01.12.2015.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Z.R karistamist KarS § 423 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 05.05.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa – 2 (kaks) kuud võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 6 (kuus) kuud, mis asendada KarS § 69 lg 1, 3 alusel

üldkasuliku tööga 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi, mille tegemisajaks määrata 18 (kaheksateist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane

üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele.

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti

territooriumi viibimiseks. 05.05.2015 Harju Maakohtu poolt mõistetud rahaline karistus summas 640 eurot jätta KarS § 64 lg 2 alusel iseseisvaks täitmiseks.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 585 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 60 eurot riigituludesse.

Alates 29.03.2015 jõustunud KrMS redaktsiooni kohaselt on KrMS § 245 lg-t 1 täiendatud. Nimelt märgitakse KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kokkuleppesse ka süüdistatava vastu esitatud

tsiviilhagi alus ja ese ning § 245 lg 1 p 12 kohaselt süüdistatava poolt hüvitatavad

kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seletuskirjas kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde (770 SE I, lk 28) märgitakse, et kokkuleppe sõlmimiseks peavad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur jõudma

kokkuleppele kõigis KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud tingimustes. Seletuskirjas selgitatakse, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav,

võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab

kriminaalmenetluse kulusid kandma (samas). Kriminaalkolleegium järeldab, et seadusemuudatuse eesmärk oli lisada tsiviilhagi alus ja ese ning süüdistatavalt väljamõistetavad kriminaalmenetluse kulud kokkuleppemenetluses prokuröri ja süüdistatava ning kaitsja vahel

peetavate läbirääkimiste eseme hulka. See tähendab, et lisaks kuriteo asjaoludele, kuriteo

kvalifikatsioonile, karistusele, tsiviilhagi aluse ja esemele peavad prokurör, kaitsja ning

süüdistatav jõudma kokkuleppele ka väljamõistetavate menetluskulude osas. Prokuröril,

süüdistataval ning kaitsjal on võimalik kokku leppida, kas ja millises ulatuses jääb osa

menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas

kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse

murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja.

Eelnev tähendab kohtukolleegiumi hinnangul seda, et olukorras kus prokurör, kaitsja ning

süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe

sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise

määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. (Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi lahend 1-15-6077).

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdsitatavalt

väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet tagastada.

Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamiseks, kuivõrd nende tasumine ühe kuu

jooksul ei ole võimalik. Prokurör nõustus esitatud taotlusega. Kohus asub seisukohale, et

esitatud taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja

mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei

kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava

majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak Kohtunik