1-15-1340/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2015, xxxxx kohtumaja

Kriminaalasja number

1-15-1340

Täitmiskohtunik

Marian Priks

Kohtuistungi sekretär

Taotlus

Reelika Käis

Sander Villemson`i tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamiseks

Süüdimõistetu

Kaitsja

Sander

Villemson

(isikukood

37907146519;

viibimiskoht

xxxxxxxxxxxx;

elukoht

xxxxxxxxxx-

xxxxxxxxx)

v.adv Karl Saavo, määratud korras

RESOLUTSIOON

Jätta Sander Villemson Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja 19.02.2015.a kohtuotsusega

kriminaalasjas nr 1-15-1340 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega

vabastamata.

Välja mõista Sander Villemson`ilt riigituludesse kaitsjatasu 184,80 eurot vandeadvokaat

Karl Saavo poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu hüvitis tuleb tasuda ühe kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates

vastavalt makseinfo lehel olevatele andmetele.

Määruse koopia saata Sander Villemson`ile, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ja xxxxxxxxxxxx.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 384 lg 1, § 387 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu xxxxx kohtumaja 19.02.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-1340 tunnistati

Sander Villemson (varasema nimega Rain Zirp) süüdi KarS § 184 lg 1 ja § 424 järgi ja temale

mõisteti liitkaristuseks üks (1) aasta ja kaks (2) kuud vangistust.

Sander Villemson`i karistusaeg algas 06.02.2015 ning lõppeb 06.04.2016.

20.11.2015 on kohus saanud xxxxxxxxxxxx Sander Villemson`i isikliku toimiku, otsustamaks

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et xxxxxxxxxxxx toetab kinnipeetav Sander Villemson`i

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et

kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku 18 korral, kannab viiendat vanglakaristust.

Kuriteod on olnud nii isiku- kui varavastased. Soodusteguriks on olnud alkoholi ja

narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Vangistuse jooksul on

osalenud järgnevates taasühiskonnastavates tegevustes: 22.06.2015-03.09.2015 osales

majandusabitöödel, mis katkes seoses õppetöö algusega; 08.07.2015-30.09.2015 osales

sotsiaalprogrammis Eluviisitreening; alates 01.09.2015 alustas õpinguid puidupingieriala

omandamisel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, kuid pooleli on kriminaalmenetlus.

Vabanemisel asub elama õele kuuluvasse korterisse xxxxx linnas, kus elab ema. Vabanemisel

tagab töökoha xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tasumata nõudeid on 83053,64 eurot, vabanemisfondis

on 150.08 eurot. Ohtlikkus ja risk on olemas seoses suhete ja elustiili, alkoholi, narkootikumide,

mõtlemise ja käitumise ning hoiakutega. Ohtlikkus ja risk puuduvad seoses eluaseme, hariduse,

tervise ja emotsionaalse seisundiga. Ohtlikkuse tingib ühiskonnaohtlike kuritegude sooritamine

(mootorsõiduki joobes juhtimine ning narkootikumidega seotud kuriteod, samuti isikuvastaste

ja vägivalla kuritegude sooritamine). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe

aasta jooksul on 48 %.

Kriminaalhooldusametnik leiab oma arvamuses, et Sander Villemson`i poolt toime pandud

kuritegude ja väärtegude põhjal on alust arvata, et isik oma eluviise ei suuda muuta, tema

mõtlematud teod/seadusvastane käitumine korduvad. Isik on eelnevalt katseajal sooritanud uue

kuriteo ning rikkunud käitumiskontrolli nõudeid: ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud

ettenähtud elukohas, hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest. Isiku käitumist on mõjutanud

suuresti alkoholi tarbimine. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Sander Villemson`i

ennetähtaegselt, siis kohustustena tuleks määrata mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume,

asuda ametlikult tööle, pöörduda psühhiaatri vastuvõtule; katseaja pikkuseks määrata 6 kuud.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri abi Meelis

Juursoo on arvamusel, et Sander Villemson`i vabastamine enne tähtaega ei ole põhjendatud.

Tegemist on korduvalt karistatud isikuga, kuriteod on eriliigilised ning dünaamika on

varasemaga võrreldes muutunud raskemaks: tõusnud on ühiskonnaohtlikkus. Jätkuv järjepidev

kuritegelik aktiivsus, toimepandud kuritegude iseloom ning Sander Villemson`i isikuomadused

ja –hoiakud ning vangla iseloomustuse alusel valitsev kõrge risk uue korduva kuriteo

toimepanemise võimalikkuse osas ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks.

Sander Villemson avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Sander

Villemson avaldas, et ta soovib vabanemisel toetada perekonda ja asuda tööle, tal on olemas

kindel töökoht ning elukoht.

Kaitsja leidis, et Sander Villemson on võimeline edaspidi elama seaduskuulekalt. Ta on

sõltuvusest vabanemiseks läbinud vastava sotsiaalprogramm ning on nõus ravile minema, ta on

vangistust kandes asunud õppima ja omandab kevadel puidupingi eriala. Pooleliolev

kriminaalmenetlus lõpetatakse oportuniteediga Ennetähtaegsel vabanemisel jääb Sander

Villemson kriminaalhooldaja kontrolli alla, mis omab tema üle kontrolli.

KOHTU SEISUKOHT

Vastavalt KarS §-le 76 lg 1 p 2 võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese

astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on

tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

Sander Villemson`i karistusaeg algas 06.02.2015 ning lõppeb 06.04.2016. Käesolevaks ajaks

on Sander Villemson temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole mõistetud karistusajast,

mis on rohkem kui neli kuud. Formaalne eeldus Sander Villemson`i tingimisi ennetähtaegseks

vabastamiseks on sellega täidetud.

Kohus on seisukohal, et täidetud ei ole materiaalsed eeldused Sander Villemson`i tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa

tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Sander Villemson on kriminaalkorras karistatud 18 korral ning kannab hetkel viiendat korda

reaalset vangistust. Kuriteod on olnud nii isiku- kui varavastased. Soodusteguriks on olnud

alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja materiaalse kasu saamise eesmärk. Praegust

vangistust kannab Sander Villemson samuti narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis (KarS § 181 lg 1 ja § 424).

Varasem käitumiskontroll ega ka varasemad reaalsed vangistused ei ole andnud tulemust ning

Sander Villemson on jätkanud kuritegude toimepanemist. Ka süüteod, mille toimepanemise

eest Sander Villemson praegu karistust kannab, on toime pandud katseajal. 19.02.2013.a anti

Sander Villemson`ile võimalus karistus ära kanda üldkasuliku töö tegemisega, kuid Sander

Villemson rikkus kontrollnõudeid (ei täitnud registreerimiskohustust, ei elanud ettenähtud

elukohas, hoidis kõrvale ÜKT tundide sooritamisest) ning karistus pöörati 07.08.2014.a

täitmisele. Eeltoodust nähtub, et Sander Villemson ei ole suutnud temale mõistetud karistustest

ega temale antud uutest võimalustest mingeid järeldusi teha ning on jätkanud õigusrikkumiste

toimepanemist.

Sander Villemson`i käitumist mõjutavaks teguriks on alkoholi ning narkootikumide

tarvitamine. Kuigi süüdimõistetu väidab, et ta on teinud järeldused ja muutunud, ei kinnita seda

tema varasem käitumine. Kohtu hinnangul on ülimalt suur risk, et vangistusest vabanedes

võivad järgneda uued alkoholist või narkootikumidest tingitud kuriteod ning seetõttu esineb oht

ühiskonnale tervikuna, sest ka käitumiskontrollile allutamine ning isikule pandud kohustus

mitte tarvitada alkoholi/narkootikume, ei suuda tagada, et isikule ei ole alkohol/narkootikumid

kättesaadavad. Risk on seda suurem, et Sander Villemson on juba 18 korda karistatud ning ta

kannab viiendat reaalset vangistust, seejuures on ta rikkunud tingimusliku vangistuse ja

käitumiskontrolli nõudeid, mis iseloomustab tema suutmatust kehtestatud reeglitest ning

õiguskorrast kinni pidada. Vangla iseloomustuse andmetel on Sander Villemson`il ka

käesoleval hetkel kriminaalmenetlus pooleli, olgugi et kaitsja kinnitusel võib asi laheneda

oportuniteedi kohaldamisega.

Eeltoodu tõttu puudub kohtul usaldus Sander Villemson`i ning tema seaduskuulekuse suhtes,

vaatamata sellele, et tal on vabaduses olemas nii elukoht kui ka töökoht. Mõistetavalt

iseloomustab Sander Villemson`i positiivselt see, et ta on vangistuses osalenud

majandusabitöödel, osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning alustanud õpinguid

puidupingieriala omandamiseks, kuid see ei kaalu üles suurt riski, mis Sander Villemson`i

vabastamisega ühiskonnale kaasneb - vangla hinnangu kohaselt on üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 48 %. Kohus nõustub prokuröri arvamusega,

et isik, keda on karistatud vangistusega, peab arvestama, et kogu karistusaja ärakandmine on

pigem reegel ja ennetähtaegne vabastamine on erandiks. Kohus leiab, et vabastamist

õigustavaid erandlikke asjaolusid praegusel hetkel ei esine. Sander Villemson on 18 korda

kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes on ka käesoleval hetkel kriminaalmenetlus pooleli,

mis näitab, et isik pole varasemate karistuste järel tajunud piisavalt teo ühiskonnaohtlikkust.

Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine ei vasta ühiskonna arusaamisele õiguskorrast ega ole

kooskõlas karistuse preventiivsete eesmärkidega.

Kohus on eeltoodut arvesse võttes seisukohal, et Sander Villemson`i ennetähtaegne

vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Menetluskulud

Sander Villemson`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel

võttis kaitsjana 07.12.2015.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo.

Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga

summas 184,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitanud

pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 184,80

eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt

KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse §

4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt

hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Sander Villemson`ilt riigituludesse sisse

nõuda kaitsjatasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Priks

kohtunik