3-14-51068/42 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.12.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51068

Haldusasi

AA kaebus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK)

22.05.2014 otsuse nr 1-13/33 tühistamiseks ja RMK

kohustamiseks kinnitada avaliku kirjaliku enampakku-

mise tulemused ning võõrandada Metskonna kinnistu

(registriosa 2943436) AA-le 19.05.2014 avaliku kirja-

liku enampakkumise tulemuste kohaselt ja tingimustel

Menetlusosalised

Kaebaja – AA, esindaja adv Nikolai Majerovitš

Vastustaja – Riigimetsa Majandamise Keskus, esindaja

v.adv Indrek Lillo

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AA apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

13.10.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta AA apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 24.10.2014 otsus

haldusasjas nr 3-14-51068 muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 06.01.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-14-51068

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustäh-

taja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taot-

leja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eel-

kõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AA osales 19.05.2014 RMK korraldatud avalikul kirjalikul enampakkumisel, kus ta

soovis omandada kaks kinnistut: Järva maakonnas Türi vallas Rassi külas asuva Vaki kinnistu

(registriosa nr 2942236) ja Metskonna kinnistu (registriosa nr 2943436). Mõlema kinnistu

osas esitas parima pakkumise AA.

2. RMK jättis 22.05.2014 otsusega nr 1-32/33 Metskonna kinnistu osas enampakkumise

tulemuse kinnitamata ja lõpetas enampakkumismenetluse põhjendusega, et pärast enampak-

kumise toimumist selgus kinnisvara vajalikkus RMK põhimääruses toodud ülesannete täitmi-

seks – loodushoiu- ja metsamajandusvaldkonna töökohtade loomiseks ning matkaraja tugi-

punktina. Sama otsusega tunnistati kehtetuks RMK 15.04.2014 otsus nr 1-32/27 osas, millega

oli otsustatud Metskonna kinnistu kui RMK majandustegevuseks mittevajalik kinnisvara võõ-

randada. Enampakkumisest osa võtnud isikutele otsustati nende poolt tasutud ettemaks ja osa-

võtutasu tagastada. Õiguslike alustena viidatakse otsuses metsaseaduse (MS) § 53 lg-le 3 ja §-

le 59, Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhi-

määrus“ (edaspidi põhimäärus) § 15 lg-le 1, lg p-dele 10 ja 14, § 19 lg-le 1 ja § 26 lg-le 4 ning

RMK 17.01.2012 otsuse nr 1-32/9 „Riigimetsa majandamise keskuse valduses oleva kinnisva-

ra valdamise, kasutamise ja käsutamise põhimõtted“ p-le 2.1.

3. AA esitas 06.06.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 06.08.2014,

30.09.2014 ja 07.10.2014) RMK 22.05.2014 otsuse nr 1-32/33 tühistamiseks ning RMK ko-

hustamiseks kinnitada enampakkumise tulemused Metskonna kinnistu osas ning võõrandada

kinnistu kaebajale enampakkumise tulemuste kohaselt ja tingimustel.

1) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks puudus õiguslik alus. MS § 61 lg 1 koha-

selt on RMK vara võõrandamise viis enampakkumine ning vara võõrandamise kord sätesta-

takse RMK põhimääruses. Põhimääruse § 31 lg 2 sätestab vara võõrandamise lubatavuse eel-

dused ning § 26 lg 4 enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise ning nen-

dest otsustest osalejate teavitamise. Sarnase regulatsiooni annab ka riigivaraseaduse (RVS) §

68 lg 1. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmist reguleerivad RVS § 68 lg-d 2 ja 3 ning

eelkõige on otsustajal õigus jätta tulemused kinnitamata, kui enampakkumine nurjub või kui

enampakkumisel on rikutud protseduurireegleid. Põhimäärus ega RVS ei sätesta regulatsiooni,

mis võimaldaks enampakkumismenetluse lõpetada või jätta enampakkumise tulemused kinni-

tamata 22.05.2014 otsuses toodud põhjustel.

2) Enampakkumise läbiviimise asjaolud kinnitavad, et enampakkumise eesmärgiks oli Mets-

konna kinnistu võõrandamine RMK-ga seotud isikule. Kinnistule tegi pakkumise RMK Vil-

jandi metskonna metsaülem EI, kes kasutab kinnistut üürilepingu alusel. Kuigi 23.05.2014

kinnitati kaebajale, et enampakkumise tulemusi ei ole kinnitatud, kannab otsus 22.05.2014

kuupäeva. Otsus edastati kaebajale 27.05.2014. Seega anti 23.05.2014 kaebajale valeinformat-

siooni ning rikuti põhimääruse § 26 lg 4 sätestatud kohustust või koostati otsus alles

27.05.2014.

3) Arusaamatuks jääb, kuidas sai vajadus kinnistu järele tekkida pärast enampakkumise läbi-

viimist. Vastavalt MS § 59 lg-le 1 pidi RMK juba enne enampakkumise algatamist jõudma

3-14-51068

3(12)

selgusele, kas kinnistu on riigimetsa majandamiseks vajalik ja kas võõrandamine on majan-

duslikult otstarbekas. Otsuse väide, nagu oleks pärast 19.05.2014 selgunud kinnistu vajalik-

kus, on põhjendamata, tõendamata ja eluliselt ebausutav.

4) Otsus ei ole selge ja üheselt mõistetav ning on nõuetekohaselt põhjendamata. Esile ei ole

toodud asjaolu või asjaolude muutumist, mille valguses selgus, et kinnistu on vajalik põhikir-

jaliste eesmärkide täitmiseks. Põhjendamata on, kuidas vastav asjaolu 19.05.2014 enampak-

kumist läbi viies veel ei esinenud, kuid 22.05.2014 välistas see juba enampakkumise. Isegi kui

enampakkumise tulemuste kinnitamine on diskretsiooniotsus, on vaidlustatud otsus põhjen-

damata. Otsusest ei nähtu kaalutlused, millest otsuse tegemisel lähtuti.

5) Otsus on tühine, sest ei sisalda haldusakti adressaadi andmeid (HMS § 63 lg 2 p 2).

6) Kui kohus tühistab otsuse või tuvastab selle tühisuse, siis tekib kaebajal põhimääruse § 26

lg 4 alusel õigus taotleda enampakkumise tulemuste kinnitamiseks uue otsuse tegemist. Tule-

muste kinnitamise korral tekib RMK-l kohustus sõlmida enampakkumise võitjaga ostu-

müügileping tulenevalt RMK põhimääruse § 26 lg-st 6.

7) Riigiasutusel on vara vajalikkuse hindamisel ja võõrandamisel lai diskretsiooniruum (põ-

himääruse § 31 lg-d 1 ja 2), kuid seda ei saa teostada enampakkumise tulemuste kinnitamise

või kinnitamata jätmise kaudu. Diskretsiooni teostatakse vara võõrandamise esimeses etapis,

kus hinnatakse vara vajalikkust ning otsustatakse vara võõrandamine. Enampakkumise tule-

mused võib jätta kinnitamata vaid juhul, kui enampakkumine ei vastanud RVS §-st 68 ning

muudest õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Pärast enampakkumist võib enampakkumise

korraldaja jätta parima pakkumise kinnitamata vaid RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 sätestatud asjaolu-

de esinemisel. Asja müümise osas selles etapis kaalutlusõigust enam ei ole. Ükski õigus-akt ei

näe ette võimalust jätta enampakkumise tulemused kinnitamata või keelduda lepingu sõlmimi-

sest „mõjuval põhjusel“. Vastustaja viited võlaõigusseadusele (VÕS) on eksitavad, kuna RVS

eriregulatsiooni tõttu ei ole VÕS lepingueelsete läbirääkimiste ning põhiseaduse üldise lepin-

guvabaduse sätted rakendatavad.

8) Väidetavalt toimus 2014. a mais analüüs, mille tulemusel selgus vajadus töökohtade järele

ja sellest tulenevalt muutus kinnistu RMK-le vajalikuks. Vastavat analüüsi ega ühtegi muud

väidet kinnitavat tõendit ei ole vastustaja esitatud, mistõttu on väide paljasõnaline. Metskonna

kinnistu jääb matkateest linnulennult ca 5 km ja teed mööda ca 13 km kaugusele. On arusaa-

matu, milliseid funktsioone peaks kinnistu matkaraja tugipunktina täitma. Oandu-Ikla matka-

tee avati juba 15.07.2012, mistõttu on ebatõenäoline, et vajadus tugipunktide järele selgus

ootamatult ca kaks aastat hiljem. RKM-l oli kohustus hinnata kinnistu vajalikkust enne enam-

pakkumise korraldamist (RVS § 29 ja põhimääruse § 31 lg 2). Enampakkuja omavajadus

enampakkumisel müüdava eseme suhtes ei ole õiguslikuks aluseks enampakkumise tulemuste

kinnitamata jätmiseks. Seega polegi oluline, kas vastustaja väidetud, kuid tõendamata mõjuv

põhjus esines.

9) Ei ole usutav, et kinnistu võõrandamine ei olnud RMK loodushoiuosakonnale teada, kuna

teade menetluse kohta oli olemas ning teatavaks tehtud riigi kinnisvararegistri kaudu.

19.05.2014 taotlus on lihtkirjalik ning puudub informatsioon selle RMK juhatusele esitamise

kohta. Dokument on loodud kohtumenetluse tarbeks tagantjärele, õigustamaks kinnistu võõ-

randamisest keeldumist. Ühestki tõendist ei nähtu, et Kabala kontor oleks pärast vastutava

isiku määramist taasavatud või kinnistul oleks avatud matkajate jaoks tugipunkt.

4. RMK palus 11.07.2014 vastuses (täiendatud 30.09.2014 ja 07.10.2014) jätta kaebus

rahuldamata.

3-14-51068

4(12)

1) Otsus on õiguspärane. Põhimääruse § 31 lg-st 2, MS § 59 lg-st 1 ning RVS §-st 29 tulene-

valt võib riigivara võõrandada, kui vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutu-

sele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. MS § 61 lg 5 sätestab, et vara võõ-

randamise täpsem kord kehtestatakse põhimääruses, mistõttu tuleneb võimalus enampakkumi-

se tulemuste kinnitamata jätmiseks põhimääruse § 31 lg-st 1 koostoimes kinnisvara avaliku

kirjaliku enampakkumise tingimustega. Kuna kinnistu on vajalik põhimäärusest tulenevate

ülesannete täitmiseks, ei saa vastustaja põhimääruse § 31 lg 2 alusel kinnistut võõrandada.

2) Põhimäärusest, RVS-st ning teistest õigusaktidest ei tulene, et isikul oleks subjektiivne õi-

gus nõuda, et riik talle konkreetse vara võõrandaks. Riigivara võõrandamisest keeldumiseks

piisab sellest, et riigil on vara enda kasutuses vaja ning seda ei ole seadusest tulenevalt vaja

kaaluda võõrandamist sooviva isiku huvidega.

3) Enampakkumise lõpetamiseks oli mõjuv põhjus – kinnistu vajalikkus loodushoiu- ja met-

samajandusvaldkonna töökohtade loomiseks ning matkaraja tugipunktina. Vajadus töökohtade

järele selgus alles pärast töökohtade paiknemise analüüsi, mis viidi läbi samaaegselt enam-

pakkumisega. Vastustaja ei osanud konkreetse vara vajalikkust ette näha, kuna see ilmnes

pärast kõnealuse enampakkumise väljakuulutamist. Sarnaselt enampakkumise menetlusele on

mõjuva põhjuse esinemisel õigustatud ka riigihankemenetluse lõpetamine.

4) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja selle tagajärjel kinnisasja võõrandamise

lepingust loobumine ei ole õigusvastane tegevus. Riigivara võõrandamist puudutavates õigu-

saktides enampakkumise regulatsiooni puudumise tõttu tuleks juhinduda analoogia korras

tsiviilõiguse sätetest. Riigivara võõrandamine enampakkumise korras on sisuliselt võlaõigus-

liku lepingu sõlmimise ettevalmistuse kord ehk tegemist on lepingueelsete läbirääkimistega

VÕS § 14 mõttes. Tulenevalt lepinguvabaduse põhimõttest ei ole pooled lepingueelses staa-

diumis seotud kohustusega saavutada kokkulepe. Samas ei tulene isikule seadusest üldist õi-

gust nõuda, et teine isik sõlmiks temaga lepingu või teeks seda mingitel kindlatel tingimustel

tulevikus. Seega ei tagaks otsuse tühistamine kinnistu võõrandamist kaebajale, kuna ettenä-

gematute asjaolude esinemisel võib see osutuda võimatuks. Kehtiv regulatsioon ei sätesta pii-

rangut, et kui võlaõigusliku lepingu üks pool on riik, ei ole riigil õigust lepingueelsetel läbi-

rääkimistel lepingu sõlmimisest loobuda.

5) Vaidlustatud otsus sisaldab haldusakti nõuetele vastavat põhjendust, mille kohaselt on kin-

nistu vajalik põhimääruses toodud ülesannete täitmiseks. Kuna kinnistu riigi kasutusse jätmine

on põhjendatud, ei oleks väidetavad põhjendamispuudused mõjutanud riigivara võõrandami-

sest keeldumise otsustamist, kuna vastustaja ei oleks saanudki teha sisuliselt teistsugust otsust.

Otsuse tühistamine ei viiks kaebajat soovitud sihile, kuna ka uue otsuse tegemisel vastustaja ei

muudaks oma seisukohta. Enampakkumise tulemuste kinnitamine on diskretsiooniotsus. Vas-

tustaja kaalus kinnistu võõrandamise otstarbekust ning leidis, et kinnistu on siiski vajalik ava-

like ülesannete täitmiseks ega kuulu seetõttu võõrandamisele. Samas on kaalutlusõigus piira-

tud, kuna RVS § 29 seab riigile vajaliku vara võõrandamise piirangu. Kuna vastustaja kaalut-

lusõigus oli ahenenud, ei saanud kaebaja eeldada, et vastustaja asub otsuses iga pakkuja huvi-

sid eraldi põhjalikult kaaluma. Kohus ei saa asuda vastustaja asemel kaaluma, kas kinnistu on

vastustajale seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalik või oleks see otstarbekas võõ-

randada.

6) Kaebaja ei saa eeldada, et vastustaja otsusest nähtuks kaebaja kohta käivad andmed. Adres-

saadid on objektiivselt kindlaks määratavad üldiste tunnuste alusel ning nendeks on isikud,

kes 19.05.2014 enampakkumisel osalesid ja enampakkumise tulemustest huvitatud olid.

3-14-51068

5(12)

7) Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine on kooskõlas ka RVS-s sätestatud üldiste

põhimõtetega. Riigivara võõrandamisest keeldumiseks piisab sellest, et riigil on jätkuvalt vara

enda kasutuses vaja.

8) Vastustaja ei ole rikkunud õiguskindluse põhimõtet ning kaebajal ei saanud tekkida põh-

jendatud ootust, et tehing kinnisvara omandamiseks kuulub täitmisele. Põhjendatud ootus

saaks kaebajal tekkida teatud juhtudel üksnes siis, kui enampakkumise tulemused oleks kinni-

tatud ning puuduks põhjendatud alus kinnitatud tulemuste tühistamiseks.

9) Väär on kaebaja seisukoht, et vastustaja teostab riigivara võõrandamisel diskretsiooni üks-

nes etapis, kus nõukogu või juhatus otsustab kinnisasja vajalikkuse üle. Vastustajal on kaalut-

lusõigus kogu menetluse vältel. Riigivara võõrandamist välistavad asjaolud ilmnesid alles

pärast enampakkumise väljakuulutamist, mistõttu tuli vastustajal teostada diskretsiooni ka

etapis, kus pakkujad olid juba oma pakkumised esitanud.

10) Riigil puudub kohustus enda vara müüa. Selline kohustus ei saa tuleneda üksnes asjaolust,

et riigivara valitseja või volitatud asutus on puudulike andmete tõttu ekslikult enampakkumise

välja kuulutanud. Riigivara võõrandamist reguleerivate normide eesmärgiks on tagada riigiva-

ra efektiivne võõrandamine, riigile soodsate tehingute tegemine ning kahju vältimine. Kehti-

vad normid ei keela võõrandamise korraldajal keelduda parima pakkumise teinud isikuga le-

pingu sõlmimisest, kui selleks esinevad mõjuvad põhjused. Samuti ei kohusta seadused riiki

tegutsema avalikku huvi kahjustaval viisil, mistõttu ei ole kaebajal õigus nõuda enampakku-

mise tulemuste kinnitamist.

11) Metskonna kinnistu enampakkumise väljakuulutamine tulenes asjaolust, et kinnistu osas

ei olnud 15.04.2014 seisuga informatsiooni selle vajalikkuse kohta. Alles 19.05.2014 laekus

RMK juhatusele loodushoiuosakonna taotlus Metskonna kinnistu säilitamiseks. Kinnistul asuv

hoone vastab eeldustele, et luua seal loodusvahi ametikoht ja Oandu-Ikla 375 km pikkuse

matkatee ning sellel asuvate lõkkeplatside teenindamise tugipunkt. Samuti tingis enampakku-

mise tulemuste kinnitamata jätmise asjaolu, et pärast enampakkumise väljakuulutamist ilmnes

vajadus töökohtade optimeerimiseks Edela-Eesti piirkonnas. Enampakkumisega samaaegselt

toimunud töökohtade paiknemise analüüsi tulemusena selgus, et Metskonna kinnistul asuvasse

Kabala kontorisse on vaja vastava piirkonna töö korraldamiseks luua uusi metsamajandus- ja

loodushoiuvaldkonna ametikohti. Nende asjaoludega ei olnud vastustajal võimalik varasemalt

arvestada. Kabala kontori taasavamist kinnitab RMK kinnisvaraosakonna juhataja 01.07.2014

käskkiri nr 1-5/164, milles on loetletud Lõuna piirkonna kinnisvaraobjektid, nende kasutusala

ja objektide eest vastutavad isikud. Loetelust nähtub, et Metskonna kinnistu kasutusalaks on

märgitud Kabala kontor. Kabala kontorisse määratud töötajatele on loodud vajalikud töötin-

gimused ning seal avati koostöös Rassi külaseltsiga näitus metsa majandamisel kasutatavatest

töövahenditest läbi aegade. Kaebaja seisukoht RMK loodushoiuosakonna 19.05.2014 kirja

tagantjärele loomise kohta on tema subjektiivne hinnang. Üldjuhul on kõik vastustaja doku-

mendid lihtkirjalikud ning ka praegusel juhul on 19.05.2014 kiri adresseeritud RMK juhatuse-

le ning see on tavapäraste nõuete kohaselt allkirjastatud.

12) Kaebaja ei osalenud enampakkumisel mitte enda, vaid HS huvides. Sellise kahtluse teki-

tab eelkõige asjaolu, et 19.05.2014 toimunud pakkumiste avamise protokollist nähtuvalt on

HS märkinud end AA esindajaks. HS on ka teistel riigi kinnisvara enampakkumistel huvi üles

näidanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 24.10.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusku-

lud poolte endi kanda.

3-14-51068

6(12)

1) Vaidlustatud otsus puudutab AA õigusi, kuna ta osales RMK poolt välja kuulutatud avali-

kul enampakkumisel, mille esemeks oli Metskonna kinnistu võõrandamine ning mille oman-

damiseks esitas AA parima pakkumuse. AA-il on kaebeõigus ka kohustamiskaebuse esitami-

seks, kui kohus tuvastab, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ning RMK-l puudus õigus

keelduda otsuses toodud alusel enampakkumise tulemuste kinnitamisest.

2) Riigivara võõrandamise menetlust reguleerib avalik õigus, mitte VÕS. Riigikohtu

09.04.2007 määruse nr 3-3-1-8-07 p-s 13 on asutud seisukohale, et riigivara võõrandamisest

kujunenud suhted ei ole käsitatavad lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate eraõiguslike

suhetena. Põhimääruse § 1 kohaselt on RMK Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev

riigitulundusasustus. RVS § 2 lg 4 kohaselt kohaldatakse riigitulundusasutuse valduses oleva

riigivara valitsemisel RVS-i, arvestades tema kohta eriseaduses sätestatud erisusi. Praegusel

juhul on eriseaduseks MS. RMK-le kohalduvad seega riigivara võõrandamisel MS ja RVS

sätted.

3) Kohus nõustus kaebajaga, et enne enampakkumise läbiviimist tuleb riigivara võõrandajal

välja selgitada vara vajalikkus, kuid välistada ei saa, et enampakkumise läbiviimisel selguvad

asjaolud, mille tõttu ei ole vara võõrandamine võimalik või selle võõrandamine tooks õigusak-

tides sätestatud ülesannete täitmiseks kaasa ebamõistlikud tagajärjed. RMK algatas kinnistu

võõrandamise menetluse 31.10.2013, kui RMK kinnisvaraosakonna Lõuna piirkond taotles

kinnistu võõrandamist (I kd, tl 85 ja pöördel) ning 15.04.2014 tegi RMK otsuse vara võõran-

damiseks (I kd, tl 75-76 pöördel). Vastavalt enampakkumise kuulutusele (I kd, tl 20-24 pöör-

del) tuli pakkumised esitada 19.05.2014. Seega võttis protsess aega ca 6,5 kuud, mis on piisa-

valt pikk aeg, et võiksid ilmneda uued asjaolud, mis välistavad vara võõrandamise. Vara võõ-

randajal on kuni enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmiseni õigus vara

võõrandamist välistavate asjaolude ilmnemisel loobuda vara võõrandamisest, kuna MS või

RVS ei sätesta kohustust vara igal juhul võõrandada ega anna ka ühelegi isikule subjektiivset

õigust nõuda endale riigivara võõrandamist.

4) Iseenesest on õige, et RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud loetelu enampakkumise tulemuste kin-

nitamata jätmiseks on ammendav, kuid viidatud säte ei ole kohaldatav olukorras, kus vara

võõrandamise otsus ise tunnistatakse menetluse ajal kehtetuks. Analüüsides RVS §-s 69 sätes-

tatud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise tagajärgi ning RVS § 68 lg-tes 2 ja 3

toodud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise aluseid, nähtub üheselt, et tegemist on

pigem enampakkumise menetlusest tulenevate asjaoludega. RVS § 69 kohaselt järgneb enam-

pakkumise tulemuste kinnitamata jätmisele otsustamine, kas korraldada uus enampakkumine,

lükata enampakkumine edasi või loobuda uuest enampakkumisest. Seega ei ole enampakku-

mise tulemuste kinnitamata jätmise tagajärjeks vara võõrandamise otsuse kehtetuks tunnista-

mine. Praegusel juhul on aga tegemist nimelt sellise olukorraga, kus riigivara võõrandaja ot-

sustas tunnistada kehtetuks kinnistu võõrandamise otsuse.

5) Praegusel juhul kohaldub MS alusel läbiviidavale menetlusele ka HMS (MS § 1 lg 2), mis

ei välista enampakkumise kehtetuks tunnistamist alusel, et enampakkumisele pandud vara on

vajalik vara võõrandajale põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks. HMS § 64 sätestab

haldusakti kehtetuks tunnistamise lubatavuse. Nii nagu MS, RVS ja põhimäärus ei kohusta

RMK-d vara võõrandama, nii ei keela viidatud õigusaktid ka riigivara võõrandamise otsust

kehtetuks tunnistada uute asjaolude ilmnemisel, sh kui ilmneb vara vajalikkus riigivara valit-

sejale või volitatud isikule. Vastupidine tõlgendus looks olukorra, kus vara võõrandamise

enampakkumise menetluse kestel ilmnenud vara vajalikkus tooks riigile kaasa ebamõistliku

kohustuse vara võõrandamiseks ning kohustuse sama vara tagasiostmiseks või samasse piir-

konda uue ehitise püstitamiseks. See ei oleks mõistlik ega kooskõlas riigivara võõrandamise

üldiste põhimõtete ning eesmärkidega, mille kohaselt võib riigile kuuluvat vara võõrandada

3-14-51068

7(12)

üksnes siis, kui see vara ei ole vajalik riigivara valitsejale või volitatud asutusele riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil (RVS § 29, põhimääruse § 24 lg 3, MS § 59 lg 1).

Ka RVS § 8 lg 4 sätestab, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigi-

vara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib nendest

toimingutest või tehingutest saada. Kui riigivara võõrandajal ilmneb vajadus tunnistada riigi-

vara võõrandamise otsus kehtetuks põhjusel, et vastasel juhul osutuks riigivara võõrandamine

vastuolus olevaks õigusaktide nõuetega, ei saa riigivara võõrandaja ka vastavas osas enam-

pakkumise tulemusi kinnitada ning koos vara võõrandamise otsuse kehtetuks tunnistamisega

tuleb sellest järelduvalt jätta ka enampakkumise tulemused kinnitamata.

6) Kohtule esitatud kirjaliku enampakkumise protokolli nr 9-47.1/7 (I kd, tl 15-16) p-st 5.6

nähtub, et Metskonna kinnistule esitasid pakkumised 2 isikut ning parima pakkumise esitas

kaebaja. Enampakkumise protokoll ei ole samastatav põhimääruse § 26 lg-s 4 sätestatud

enampakkumise tulemuste kinnitamisega. Protokolli eesmärgiks on fikseerida esitatud pak-

kumised (põhimääruse § 28 lg 4), kuid nende kinnitamine toimub eraldi (põhimääruse § 28 lg

4). Enampakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata jätmise otsustab MS §-s 60 sätesta-

tud otsustaja. Põhimääruse § 26 lg 4 sätestab, et enampakkumise võitjale saadetakse teade

enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viivitamata pärast asjaoma-

se otsuse tegemist. Seega on juba põhimääruses ette nähtud, et isegi kui enampakkumisel on

võitja, siis on otsustajal õigus kinnitada enampakkumise tulemused või jätta need kinnitamata.

7) Kohus ei nõustunud kaebajaga, et otsus on põhjendamata ega ole üheselt mõistetav. Otsu-

sest nähtub selle andmise alus ning otsuse resolutsioon on selge ja üheselt arusaadav. Asjaolu,

et selles ei ole viidatud RMK loodushoiuosakonna juhataja 19.05.2014 kirjale (I kd, tl 115)

või RMK juhatuse liikme 20.05.2014 kirjale (I kd, tl 117), ei ole määrav, kuivõrd viidatud

kirjadega on arvestatud sisuliselt. Vastustaja on otsuses enampakkumise tulemuste kinnitama-

ta jätmise asjaoludele viidanud. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu otsuses toodud põhjendustega, ei

anna veel alust väita, et otsus on põhjendamata.

8) HMS § 4 lg 2 kohustab kaalutlusõiguse teostamisel arvestama oluliste asjaolude kõrval ka

üldiste põhimõtetega ja kaaluma põhjendatud huve. Kohus nõustus vastustajaga, et kui enam-

pakkumismenetluses selgub vara vajalikkus riigivara valitsejale või volitatud asutusele, on

kaalutlusõiguse ulatus viidud pea nullini ning sellisel juhul ei saa hinnata enampakkumisel

osalenud isiku huvi vara omandamiseks olulisemaks riigivara omaniku vajadusest kasutada

seda vara õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

9) Metskonna kinnistu osas enampakkumismenetluse tulemuste kinnitamata jätmisel ei ole

vastustaja rikkunud õiguspärase ootuse või õiguskindluse põhimõtet. Kohus nõustus, et enam-

pakkumismenetluse alustamisel on riigivara võõrandajal kohustus välja selgitada vara vajalik-

kus ning enampakkumismenetluses osalevatel isikutel on ootus, et parima pakkumise esitami-

ne annab neile võimaluse riigivara omandamiseks, kuid see ei ole absoluutne. Pakkujal ei saa

tekkida usaldust, et riik müüb talle vara, mis tegelikult osutub riigile vajalikuks. Riigivara

võõrandamisel on nii MS, põhimääruse kui ka RVS eesmärgiks riigi varaliste huvide kaitse,

mitte vara omandaja huvide kaitse. Arvestades RVS § 8 ning eriti selle lõikeid 1, 3 ja 4, ei saa

RMK valduses oleva riigivara võõrandamist puudutavaid sätteid tõlgendada selliselt, et sea-

dusandja sooviks on õigustada enampakkumisel osalenud isikuid riigivara nõudmiseks juhul,

kui vara võõrandamine neile on vastuolus avalike huvidega.

10) Kohus ei nõustunud kaebaja käsitlusega, et otsus on tühine HMS § 63 lg 2 p 2 alusel. Ot-

sus ei olnud suunatud üksnes kaebajale, mistõttu ei olnud kaebaja märkimine adressaadina

võimalik.

3-14-51068

8(12)

11) Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väide, et enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmi-

se põhjuseks on asjaolu, et parimat pakkumist ei teinud Metskonna kinnistut üürilepingu alu-

sel kasutav RMK töötaja. Samuti ei ole tõendamist leidnud vastustaja väide, et kaebaja osales

enampakkumises kolmanda isiku huvides. RMK kinnisvaraosakonna juhataja 01.07.2014

käskkirjast nr 1-5/164 (I kd, tl 118-120) nähtub, et Kabala kontor võeti kontorina kasutusse

ning seal on koostöös Rassi külaseltsiga avatud näitus metsa majandamisel kasutatavatest töö-

vahenditest (I kd, tl 171-174). MS ei näe ette, et RMK saaks Metskonna kinnistut võõrandada

muul viisil kui enampakkumise korraldamine (MS § 61 lg 1), mistõttu kinnistu võõrandami-

seks korraldataval enampakkumisel on võimalik osaleda ka teistel isikutel ning RMK töötaja-

tel või kinnistut üürilepingu alusel kasutaval isikul ei ole kehtiva õiguse kohaselt eelisseisun-

dit.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. AA palub apellatsioonkaebuses (täiendatud 05.10.2015) halduskohtu 24.10.2014 otsus

tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1) Kohus leidis, et enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata lisaks RVS §-s 68 sätes-

tatud juhtudele ka siis, kui RMK tunnistab enda varasema otsuse riigivara võõrandamiseks

kehtetuks. Leides, et RVS § 68 ei kohaldu, jättis kohus selgitamata, millisel materiaalõigusli-

kul alusel on vaidlustatud otsus tehtud ning kas selle normi kohaldamise eeldused on täidetud.

HMS kohaldamise küsimuses piirdus kohus viitega HMS §-le 64, jättes välja toomata normi

kohaldamise eeldused ja täpsustamata, kas nimetatud normi tuleb pidada RMK otsuse õigusli-

kuks aluseks. Kohtu viidatud RVS § 8 lg 4, § 29, põhimääruse § 24 lg 3 ja MS § 59 lg 1 sätes-

tavad riigivara võõrandamise põhimõtted ega anna iseseisvat alust haldusorgani varasema

otsuse muutmiseks ja riigivara võõrandamise menetluse lõpetamiseks.

2) RMK 19.05.2014 ja 20.05.2014 sisekirjad ei tõenda, et kinnistu on vajalik RMK ülesannete

täitmiseks. RMK ei esitanud tõendeid selle kohta, et 20.05.2014 selgus tõepoolest vajadus

täiendavate töökohtade loomiseks ning seda just Metskonna kinnistul; et Õisu kontor oli üle-

rahvastatud; et 19.05.2014 seisuga oli kinnistu võõrandamine RMK siseselt kooskõlastamata;

et RMK-l tekkis vajadus teabe edastamise ruumi ja loodusvahi töökoha järele Metskonna

hoones. Üldsõnalistele kirjadele ei lisatud alusdokumente ja allikmaterjale. Ei nähtu, et hal-

dusorgan oleks kaalunud oma eesmärkide saavutamist muude alternatiivsete vahenditega (nt

võimalust kasutada Metskonna kinnistuga piirnevaid naaberkinnistuid).

Sisekirjad tuleb jätta arvestamata nende ebausaldusväärsuse tõttu. RMK esitas kirjad esma-

kordselt kohtumenetluses ning neile ei ole vaidlustatud otsuses viidatud. RMK ei ole esitanud

tõendeid kirjade postitamise, kättesaamise vms kohta. Kirjad on koostanud RMK enda tööta-

jad. Ei ole usutav, et RMK töötajad suhtlevad omavahel lihtkirja, mitte e-kirja teel. Kirjades

puuduvad andmed adressaatide, postiaadresside vms kohta. Kuigi kirjade koostajateks on kaks

erinevat RMK töötajat, on kirjad nii visuaalselt, foneetiliselt, struktuurilt kui ka ajaliselt kaht-

lustäratavalt sarnased. 20.05.2014 kirja koostaja on RMK juhatuse liige TT. Seega tõendatak-

se 22.05.2014 juhatuse otsuse õiguspärasust samasse juhatusse kuuluva isiku kirjaga, kusjuu-

res see kiri on vastuolus juhatuse 15.04.2014 otsusega. Täiendavalt tõendab kirjade ja kogu

haldusmenetluse ebausaldusväärsust see, et enne 22.05.2014 otsuse vormistamist ei informee-

ritud kaebajat kavatsusest lõpetada Metskonna kinnistu võõrandamise menetlus, kaebajale ei

antud võimalust arvamuse esitamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. RMK metsaülem oli

eelistatud seisundis enampakkumise ajal kehtinud üürilepingu tõttu. 22.05.2014 otsus saadeti

kaebajale alles 27.05.2014, samas veel 23.05.2014 toimunud telefonivestluses kinnitas RMK

3-14-51068

9(12)

jurist, et enampakkumise tulemuste kinnitamise otsus ei ole veel vormistatud. Asjaolud viita-

vad otsuse tagantjärele vormistamisele.

RMK ei tõendanud, et väidetav vajadus kinnistu järele selgus esmakordselt alles pärast

19.05.2014 enampakkumise toimumist, ega põhjendanud, miks ei tehtud vara müümise otsus-

tamise käigus töökohtade paiknemise analüüsi jms. Kinnisvaraosakonna juhataja 05.05.2014

käskkiri ei tõenda RMK vajadusi seoses kinnisvara kasutamisega. Pelgalt asjaolu, et kohtu-

menetluse ajaks on Metskonna kinnistu väidetavalt leidnud kasutamist, ei tõenda, et kinnistu

oli vajalik 22.05.2014 otsuse tegemise seisuga. Käskkirjad, fotod jms, mida ei olnud enne

22.05.2014 otsuse vormistamist, ei tohiks mõjutada kaebuse menetlemist. Lisaks on fotod

esitatud pärast tõendite esitamiseks määratud tähtaega.

3) Pärast 19.05.2014 enampakkumise korraldamist ei ole riigivara võõrandamise menetluse

lõpetamine ja tulemuste kinnitamata jätmine kaalutlusotsuse alusel enam lubatud (v.a RVS-s

sätestatud juhtudel) ning haldusorganil tekib kohustus enampakkumise tulemuste kinnitami-

seks, millele üldjuhul järgneb ka kohustus võõrandada riigivara. RVS §-s 68 on toodud am-

mendavad koosseisud enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmiseks. Kui haldusorgan ei

kontrolli enne enampakkumise korraldamist piisava hoolikusega, kas vara võõrandamine on

põhjendatud, siis hiljem ei ole võõrandamise menetluse lõpetamine enam võimalik.

Vaidlustatud otsus ei ole õigusriigile kohane. RMK tõendid on ebausaldusväärsed, otsuse õi-

guslik ja faktiline alus ei ole kontrollitav ning seetõttu on otsus õigusvastane haldusakt, mis

tuleb tühistada. Otsus on vastuolus põhimääruse § 26 lg-ga 4, mille kohaselt tuli tulemused

kinnitada või jätta kinnitamata hiljemalt 5 päeva jooksul enampakkumise läbiviimisest alates

ja saata vastav otsus viivitamatult kaebajale. Seega tulnuks otsus saata hiljemalt 26.05.2014,

kuid see saadeti alles 27.05.2014 pärast lõunat. Lisaks on otsus vormistatud tagantjärgi, mitte

22.05.2014.

Isegi kui RVS normid ja haldusõiguse üldpõhimõtted ei välista võõrandamismenetluse lõpe-

tamist ning spetsiaalse volitusnormi olemasolu pole nõutav, ei ole kohus ja RMK arvestanud

erinormide puudumise korral kohaldamisele kuuluvate haldusmenetluse üldnormidega.

15.04.2015 otsuse ja enampakkumise tingimustega otsustas RMK muuta Metskonna kinnistu

avalik-õiguslikku seisundit ning kehtestas võõrandamise tingimused. Kohus pidanuks kontrol-

lima, kas õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamise eeldused on vastavalt HMS § 66 lg-le

2 või lg-le 3 täidetud. Haldusakti kehtetuks tunnistamise kumulatiivsed tingimused ei ole täi-

detud. RMK pole tõendanud, et faktilised asjaolud on muutunud. Lisaks pole RMK ega kohus

arvestanud muude HMS §-des 64-67 sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise põhimõte-

tega. Kohus pole kontrollinud, kas RMK arvestas kaalutlusotsust tehes kaalutlusreeglitega (nt

HMS § 64 lg 3).

4) Kohus jättis RMK menetluslikud rikkumised tähelepanuta. 22.05.2014 otsuse tegemisel

rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud, kaebajat menetluse lõpetamise kavatsusest ei teavitatud

ning enne otsuse tegemist ei antud talle võimalust esitada oma arvamus ja tutvuda asjakohaste

dokumentidega. Kui kaebajale oleks tagatud ärakuulamisõigus, siis oleks ta saanud vahetult

kontrollida ning objektiivselt ja usaldusväärselt hinnata, kas kinnistu oli tõesti vajalik ja sobiv

töökohtade ning matkaraja tugipunkti loomiseks või on vastustaja väited otsitud. 22.05.2014

otsus ei ole piisavalt motiveeritud ja selle järeldused ei ole kontrollitavad. Isegi kui kohus

leiab, et kohtumenetluses esitatud põhjendused ja tõendid on otsuse õiguspärasuse tõendami-

seks piisavad, kuulub kaebus rahuldamisele vähemalt osaliselt. Kui haldusakti ei ole eelnevalt

piisavalt põhjendatud ja põhjendused esitatakse alles kohtumenetluses, peab kohus tuvastama

kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasuse. Sellest tulenevalt on halduskohtu mää-

ratud menetluskulude jaotus ebaõige.

3-14-51068

10(12)

5) Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et kinnistu kaebajale võõrandamine oleks vastuolus

kahju vältimise ja kasu suurendamise põhimõttega. Vastustaja ei ole kahju tekkimise kohta

tõendeid esitanud. Kaebaja hinnapakkumine oli 11 900 euro võrra teisest hinnapakkumisest

kõrgem ning ületas kinnisvara hindamisaktis märgitud kinnistu turuväärtust 27 000 euro võrra.

7. RMK palub 29.12.2014 vastuses (täiendatud 12.10.2015) jätta apellatsioonkaebus ra-

huldamata.

1) Halduskohus on käsitlenud vaidlusaluse otsuse aluseks olevaid materiaalõiguse norme.

Kuna vastustaja tunnistas RMK 15.04.2014 otsuse kehtetuks, kuulub kohaldamisele HMS §

64 lg 2. Kohus viitas HMS §-le 64 ning osutas õigesti, et RVS, MS ega põhimäärus ei kohusta

riigivara võõrandama ega keela võõrandamise otsust kehtetuks tunnistada. Seega tuli vastusta-

jal uute faktiliste asjaolude ilmnemisel otsustada enampakkumismenetluse jätkamine või lõpe-

tamine kaalutlusõiguse alusel. RVS ja MS ei reguleeri olukorda, kus vara vajalikkus ilmneb

alles enampakkumismenetluse käigus ja võõrandamisotsus tuleb tühistada, mistõttu tuleb ju-

hinduda HMS sätetest. Vastustaja on juhindunud HMS § 66 lg 2 p-st 2. 15.04.2014 otsust te-

hes ei olnud vastustajale teada asjaolud konkreetse riigivara vajalikkusest riigile. Vajadus sel-

gus alles 19.05.2014 ehk pärast enampakkumise väljakuulutamist. Vastustaja ülesandeks on

riigi metsa otstarbekas majandamine ja metsalooduse säilitamine ning nimetatud avalik huvi

kaalub üles enampakkumisel osalenud isikute subjektiivse huvi. Pakkujal ei saa tekkida usal-

dust, et riik müüb talle vara, mis tegelikult osutub riigile vajalikuks. Kaebajal ei ole subjek-

tiivset õigust nõuda riigilt vara võõrandamist.

Vastustaja ei nõustu kaebaja arvamusega, et RVS § 8 lg 4 ja § 29, põhimääruse § 31 ja MS §

59 lg 1 ei anna haldusorganile alust riigivara võõrandamise osas otsuseid langetada. Konkreet-

se normi puudumisel tuleb pöörata tähelepanu seadusest tulenevatele põhimõtetele. Riigivara

võõrandamismenetluse läbiviimisel tuleb silmas pidada seda, et riigivaraga toiminguid või

tehinguid tehes peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kah-

ju. Uute töökohtade rajamine endisesse Kabala kontorisse on kasulik, kuna vajadus töökohta-

de rajamiseks esines ning praktilised eeldused nende loomiseks olid just Kabala kontorisse.

Töökohtade rajamisel mõnele teisele kinnistule pidanuks vastustaja kandma ebamõistlikke

kulutusi. Vastustaja seisukoht ei ühti kohtuga selles, et riigivara võõrandamise menetlusele ei

saa kohaldada VÕS sätteid ning RVS § 68 lg-tes 2 ja 3 toodud loetelu võimalikest enampak-

kumise kinnitamata jätmise alustest on ammendav. Kuivõrd konkreetne regulatsioon, mis kõ-

nealust olukorda reguleeriks, puudub, tuleb juhinduda eeskätt asjakohaste õigusaktide üldpõ-

himõtetest ning lisaks enampakkumist ja lepingu sõlmimise eelset perioodi reguleerivatest

sätetest VÕS-s.

2) Halduskohus ei ole tõendeid hinnates menetlusõigust rikkunud. Kaebaja ei saa eeldada, et

haldusorgan lisab otsusele kõik võimalikud materjalid, k.a asutusesisese kirjavahetuse, arva-

mused ja teated, mis sisaldavad üksnes haldusorgani töötajatele vajalikku informatsiooni. Ot-

suses sisekirjadele viite puudumine ei ole määrav, sest kirjade sisu ja otsust võrreldes on sel-

ge, et vastustaja on otsust tehes nendega arvestanud. Seetõttu on põhjendatud, miks ei saanud

kaebaja haldusmenetluse raames sisekirjadega tutvuda. Sisekirjad ei ole suunatud haldusorga-

ni välistele isikutele ega puuduta nende õigusi. Asjaolu, et tõendid kaebajat ei veena, ei tähen-

da, et need pole kinnistu vajalikkuse tõendamiseks piisavad. Arusaamatud on kaebaja ettehei-

ted, et vastustaja ei ole esitanud tõendeid kirjade postitamise või kättesaamise kohta. Sisekir-

jad on nõuetekohaselt allkirjastatud ning nende sisust ei tulene ühtegi asjaolu, mis võiks viida-

ta kirjade ebausaldusväärsusele. Kaebaja ei saa eeldada, et asutusesisesed teated, ettepanekud

või arvamused on tema jaoks piisavalt motiveeritud. Antud juhul on sisekirjade näol tegemist

taotluse ja ettepanekuga, mis on edastatud sama asutuse ühest osakonnast teisele. Väär on

kaebaja väide, et kirjade sisu on vastuolus vastustaja varasema käitumisega. Väited tagantjäre-

3-14-51068

11(12)

le loodud dokumentidest on põhjendamatud ja tuginevad üksnes kaebaja subjektiivsele hin-

nangule.

3) Asjakohatu on kaebaja väide, et kehtiv õigus ei luba kinnisasja võõrandamise menetluse

lõpetamist käesolevas asjas. RVS § 29, MS § 59 lg 1 ja põhimääruse § 31 lg 2 ei keela riigiva-

ra võõrandamise otsust uute asjaolude ilmnemisel kehtetuks tunnistada. Asjaomaste õigusak-

tide alusel on riigivara võõrandamise otsustajal õigus enampakkumise tulemused kinnitada või

jätta need kinnitamata. Vastustaja lähtus käesolevas asjas põhimääruse § 26 lg-s 4 toodud

võimalusest ning jättis enampakkumise tulemused põhjendatud alusel kinnitamata.

4) Väited ärakuulamiskohustuse rikkumisest ei ole praegusel juhul asjakohased. Vaidlustatava

otsuse oleks vastustaja pidanud vastuolude tõttu õigusaktidega nii või teisiti vastu võtma. Vas-

tustaja kaalutlusõigus oli viidud pea nullini, mistõttu ta ei saanud hinnata enampakkumisel

osalenud isiku huvi vara omandamiseks. Isegi kui asjas oleks saanud teha teistpidise otsuse, ei

ole kaebaja antud juhul menetlusosaliseks HMS § 11 mõttes, kuna vaidlustatav otsus ei ole

kaebajale suunatud. Kaebaja ärakuulamine ei oleks saanud asja otsustamist mingilgi moel

mõjutada. Vastustaja on otsuses ja lisaks hilisemas kohtuvaidluses enampakkumise tulemuste

kinnitamata jätmise motiive piisavalt selgitatud. Seetõttu on asjakohatu ka kaebaja seisukoht

määratud menetluskulude ebaõigest jaotusest.

5) Metskonna kinnistu Kabala kontoris on vajalikud töökohad juba loodud ning seal asub toi-

miv Oandu-Ikla matkaraja tugipunkt, kus korraldatakse loodusalaseid üritusi. Ebamõistlik

oleks kohustada vastustajat Kabala kontoris tegevust lõpetama ning rajama vajalike töökohta-

de ja matkaraja tugipunkti tarbeks uus kontor mõnele teisele kinnistule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes vajali-

kuks neid kõiki korrata.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitusega, et olukorras, kus haldusorgani omavaja-

dus riigivara järele selgub pärast riigivara enampakkumisel müügi otsustamist ja pakkumiste

esitamist ning enne enampakkumise tulemuste kinnitamist, on põhjendatud tunnistada vara

enampakkumise korras võõrandamise otsus kaalutlusõiguse alusel kehtetuks ning selle para-

tamatuks järelmiks on ka enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmine ja võõrandamise

menetluse lõpetamine.

10. Riigile kuuluva vara enampakkumise korras võõrandamise otsus ega ka pakkumise, sh

parima pakkumise tegemine ei tekita enampakkumisel osalenud isikule kaitstavat usaldust, et

ta saab tingimata riigile kuuluva vara omandada. Riigivara enampakkumise korras võõranda-

mise otsus on halduse siseakt, millest tekib haldusvälistele isikutele üksnes õigus enampak-

kumisel osaleda. Sellise otsuse kehtetuks tunnistamine ei toimu ühegi haldusvälise isiku ka-

suks ega kahjuks, mistõttu ei ole nõutav viitamine HMS sätetele, mis reguleerivad haldusakti

kehtetuks tunnistamist isiku kasuks või kahjuks ning usalduse arvestamist (HMS § 65-67)

ning piisavaks tuleb pidada halduskohtu viidet HMS §-le 64, mis lubab haldusorganil oma

haldusakte kehtetuks tunnistada.

11. Isikul ei ole subjektiivset õigust nõuda riigivara võõrandamist. Enampakkumisel osalejal

on õigus nõuda enampakkumise korrast kinni pidamist, et ta ei jääks enampakkumisest õigus-

vastaselt kõrvale või enampakkumise võitjaks ei osutuks konkurent, kes korra rikkumiseta ei

3-14-51068

12(12)

saaks riigivara omandada. Praegusel juhul ei väida kaebaja enampakkumise korra rikkumist,

mille tulemusena saaks keegi teine kaebaja soovitud kinnisvara enampakkumisel omandada.

Kaebus tugineb seisukohal, et pärast avalikul kirjalikul enampakkumisel pakkumiste esitamist

ei saa haldusorgan riigivara kasutamise omavajaduse ilmnemisel riigivara võõrandamisest

enam loobuda. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et selline seisukoht ei

ole kooskõlas riigivara võõrandamise üldpõhimõtetega.

12. Riigivara võõrandamise otsustamisel ja ka võõrandamisotsuse kehtetuks tunnistamisel on

haldusorganil väga lai otsustusdiskretsioon. Vastustaja on piisava põhjalikkusega selgitanud ja

tõendanud vaidlusaluse kinnistu järele omavajaduse selgumise asjaolusid ning halduskohus on

neid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Otsustus selle üle, kas riigivara on haldusorganile

endale vajalik või mitte, puudutab suurel määral haldustegevuse otstarbekust, mida haldusko-

hus sisuliselt ei hinda.

13. RMK ei ole teinud menetlus- või vormivigu, mis saaks kaasa tuua haldusakti tühistamise

ja kaebuse rahuldamise (sh osalise rahuldamise väidetavate motiveerimispuuduste tõttu

kohtuotsuse resolutsioonis haldusakti õigusvastasuse konstateerimise näol). Vaidlusalune

RMK otsus on põhjendatud määral, mis võimaldab haldusakti õiguspärasust kontrollida. Kuna

riigivara võõrandamise menetluse lõpetamise põhjused tulenesid RMK-s endast, ei oleks kae-

baja ärakuulamine saanud asja otsustamist mõjutada.

14. Ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, mistõttu jäävad kaebaja apellatsiooniastme

menetluskulud (riigilõiv 15 eurot ja esindaja kulu 5545,50 eurot) HKMS § 108 lg 1 alusel

kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud,

mistõttu jäävad vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda HKMS § 109 lg

1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets