2-15-2006/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. detsember 2015 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2006

Tsiviilasi

I.M. hagi M.L. vastu korduvate kohustuste osas jõustunud

otsuse muutmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1755 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

I.M.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): I.M. (isikukood XXXXX), esindaja

Maksim Fedotov

Vastustaja (kostja): M.L. (isikukood XXXXX), seaduslik

esindaja L.L., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat

Sergei Politšev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus osas,

milles maakohus mõistis I.M.ilt välja riigi tuludesse

riigilõivu

summas

eurot

(maakohtu

otsuse

resolutsiooni p 3).

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus

muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsuse

resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:

„4.1 Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

4.2 Jätta menetluskulud hageja kanda.“

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud I.M.i

kanda ja M.L.le riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud riigi kanda.

6. Määrata riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks Ida-

Viru Advokaadibüroo vandeadvokaat Sergei Politševi

poolt M.L.le tsiviilasjas nr 2-15-2006 osutatud õigusabi eest

kokku 96 eurot, sh käibemaks 16 eurot.

7. Saata käesolev otsus resolutsiooni p 6 osas Eesti

Advokatuurile,

Ida-Viru

Advokaadibüroole

ning

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord

1. Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

2. Ida-Viru

Advokaadibürool

või

riigil

Rahandusministeeriumi kaudu on õigus esitada käesolev

otsus

resolutsiooni

p

osas

kassatsioonkaebus

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. I.M. (hageja) esitas 6. veebruaril 2015 Viru Maakohtule hagi M.L. (kostja) vastu korduvate

kohustuste osas jõustunud otsuse muutmiseks. Hageja palus vabastada ta elatise maksmisest, mis

on välja mõistetud Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-49259.

19. juuni 2015 kohtuistungil taotles hageja elatise maksmise peatamist.

Hagiavalduses märgitu kohaselt peab hageja vastavalt Viru Maakohtu otsusele tsiviilasjas

nr 2-08-49259 tasuma hagejale elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja ei ole suuteline

tasuma elatist kohtu poolt määratud ulatuses. Hageja on töötu, tal puudub alaline sissetulek ning

vara. Igakuiseks sissetulekuks on sotsiaaltoetus.

2. Kostja vaidles hagile vastu. PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt ei saa lapse vanem oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest vabaneda. Hageja puhul ei esine mõjuvaid põhjusi ka elatise

vähendamiseks, sest ta on täiesti töövõimeline isik, kelle ülalpidamisel ei ole teisi alaealisi lapsi.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks

tema enda vajadusele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 26. juuni 2015 otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud I.M.i kanda

ning mõistis välja I.M.ilt riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot, mis kuulub tasumisele 15

päeva jooksul otsuse jõustumisest.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt võimalik nõuet alaealisele

lapsele elatise maksmise peatamiseks rahuldada. Maakohus analüüsis ka elatise vähendamist alla

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära ning leidis, et antud juhul puuduvad PKS § 102

lg-s 3 sätestatud eeldused elatise vähendamiseks. Alaealise lapse vanematel on kohustus last ülal

pidada ning selleks tuleb vanemal hankida endale sissetulek, mis lisaks tema enda vajadustele

tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Hageja avaldas kohtule, et tema sissetulek on 10 eurot kuus,

kuid ei selgitanud, kuidas ta sellega toime tuleb. Samuti selgitas hageja, et toetab materiaalselt

oma täisealist tütart, kellel on sündinud laps, st peab osaliselt üleval oma lapselast. Üksnes

tööotsimiskava koostamine ja töötukassas arvelolek ei ole piisavad toimingud, mida peaks isik

tegema, et tagada oma alaealisele lapsele minimaalne ülalpidamine ja toimetulek.

TsMS § 179 lg 1, 2 ja 5 alusel mõistis kohus hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu summas

175 eurot, mille tasumisest ta hagi esitamisel vabastati.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. I.M. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsuse tühistamist

ja uue otsuse tegemist, milles peatada elatise sissenõudmine apellandilt hetkeni, mil tema

materiaalne olukord paraneb ning ta ise suudab maksta elatist algses summas. Alternatiivselt

taotles apellant asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:

1) oleks maakohus pidanud arvestama, et hageja muutis oma nõudeid. Kohtuistungil taotles hageja

elatise maksmise peatamist või alternatiivselt elatise vähendamist;

2) olid elatise vähendamise eeldused täidetud. Hagejal ei ole alalist sissetulekut ega vara. Ainsaks

sissetulekuks on töötukassalt saadav toetus. Hageja esitas piisavalt tõendeid oma majandusliku

olukorra kohta;

3) ei oleks elatise maksmise peatamine vastuolus Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-118-12. Tegemist

ei ole elatise väljamaksmise otsuse tühistamisega, vaid väljamaksete peatamisega ajaks, mis oleks

piisav selleks, et hageja saaks oma olukorda parandada ning leida võimalus elatise maksmiseks;

4) ei arvestanud maakohus sellega, et hageja on pensionieas isik. Hageja vanus ja halb riigikeele

tundmine teevad ta tööturul konkurentsivõimetuks. Hageja tervis on eelnevatel töökohtadel

halvemaks muutunud. Tuleb arvestada üsna kõrget töötuse taset.

5. M.L. vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) on ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud;

2) ei ole hageja esitanud elatise vähendamise nõuet. Elatise vähendamist oli arutatud kompromissi

raames, kuid põhiistungil jäi hageja oma esialgse nõude juurde;

3) ei saa hagejat elatise maksmisest vabastada või elatise tasumist peatada;

4) ei ole hageja esitanud nõuetekohast avaldust hagi muutmise kohta. Kohus ei ole ka kostjalt

küsinud, kas ta annab nõusoleku hagi muutmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles

maakohus mõistis I.M.ilt välja riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 3). Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

7. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja väitega, et ringkonnakohus on võtnud ebaõigesti

apellatsioonkaebuse

menetlusse.

Ringkonnakohus

saab

keelduda

apellatsioonkaebuse

menetlemisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on

põhjendamatu. Kui ka osaliselt ei ole kaebuse põhjendamatus ilmselge, tuleb seda menetleda

(RKTKm 01.04.2015 nr 3-2-1-183-14, p 13; RKTKm 18.04.2013 nr 3-2-1-47-13, p 12). Kuivõrd

apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustas I.M. Viru Maakohtu 26. juuni 2015 otsust täies ulatuses

(sh menetluskulude osas), ei olnud apellatsioonkaebuse põhjendamatus osaliselt ilmselge ning

ringkonnakohtul tuli seda menetleda.

8. Apellandi väite kohaselt muutis ta oma nõudeid kohtuistungil ning taotles elatise maksmise

peatamist või alternatiivselt elatise vähendamist.

Hagiavaldusest nähtuvalt (tl 2-3) taotles I.M. elatise maksmisest vabastamist ajani, mil tema

materiaalne olukord paraneb. 19. juuni 2015 kohtuistungi protokolli kohaselt (tl 122-123)

täpsustas hageja oma nõuet, taotledes „ vabastada teda elatise maksmisest, kuni tema materiaalne

olukord paraneb. Ei palu lõpetada elatise maksmist vaid peatada maksmiskohustus. Palun peatada

elatise maksmine alates juunikuust kuni aasta lõpuni.“

Lähtudes hagiavaldusest ja kohtuistungi protokollis protokollitust ei ole hageja muutnud oma hagi

eset, vaid on kogu menetluse kestel taotlenud enda vabastamist ajutiselt elatise maksmise

kohustusest (s.o elatise maksmise kohustuse peatamist).

19. juuni 2015 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et hageja oleks alternatiivselt taotlenud elatise

vähendamist. Elatise vähendamist on arutatud kompromissi raames, kuid vastavasisulist taotlust

pole hageja esitanud. Seega on alusetu apellandi väide, et ta taotles alternatiivselt elatise

vähendamist.

TsMS § 5 lg-st 1 tulenevalt sai maakohus menetleda üksnes elatise maksmise peatamise nõuet.

9. Samas kuigi hageja ei ole esitanud elatise vähendamise nõuet, on maakohus elatise maksmise

kohustusest vabastamise nõude menetlemise raames kontrollinud ka asjaolu, kas oleks alust antud

juhul jõustunud otsusega väljamõistetud elatist vähendada ning leidnud, et selleks puudub alus.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul puuduvad PKS § 102 lg-s 2

sätestatud elatise vähendamise eeldused, ning ei pea vajalikuks korrata maakohtu põhjendusi.

10. PKS § 116 lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

Vanem on PKS § 96 mõttes ülalpidamist andma kohustatud isikuks ja PKS § 97 järgi on alaealine

laps õigustatud ülalpidamist saama.

Ringkonnakohus leiab, et perekonnaseaduse regulatsiooni arvestades ei saa hageja nõuet

alaealisele lapsele elatise maksmise peatamiseks rahuldada. Alaealisele lapsele makstava elatise

suurus on sätestatud PKS §-s 101 ning PKS § 102 lg-s 2 on sätestatud elatise vähendamise

eeldused. Iseenesest oleks võimalik PKS § 102 lg-s 2 sätestatud eelduste olemasolu korral

vähendada elatist miinimumini (sh jätta kohustatud vanemalt elatis välja mõistmata), kuid antud

juhul vastavad eelduse puuduvad. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja töötus ei ole selline

mõjuv põhjus, mis annaks aluse vähendada alaealise lapse kasuks väljamõistetud elatist (või üldse

jätta elatis välja mõistmata). Vanemal on seadusest tulenev kohustus alaealist last ülal pidada ning

ta ei vabane sellest kohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut. Siinkohal on arusaamatu

apellandi väide, et ta on pensioniealine ning arvestades vanust ja riigikeele halba valdamist on tal

raskendatud töö leidmine. Nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja sündinud 16.12.1962, seega

on ta käesoleval ajal 52-aastane ning ei ole tegemist pensionieas inimesega. Eesti keel (riigikeel)

on aga õpitav ning oleneb isiku enda tahtest.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

11. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga selles, et hagejalt tuleks riigi tuludesse välja mõista

riigilõiv 175 eurot (vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 3).

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tasus hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas

50 eurot. Maakohus jättis 11. veebruari 2015 määrusega hagi käiguta ning andis hagejale tähtaja

täiendava riigilõivu summas 175 eurot tasumiseks. Hageja esitas menetlusabi taotluse täiendavalt

tasumisele kuuluvast riigilõivust vabastamiseks. Maakohus rahuldas menetlusabi taotluse ning

vabastas hageja 175 euro tasumisest. Tuginedes TsMS § 179 lg-tele 1, 2 ja 5 mõistis maakohus

vaidlustatud otsusega hagejalt riigi tuludesse välja riigilõivu summas 175 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise

nõudmise ning muutmise hagi läbivaatamise eest. Käesoleval juhul oli tegemist elatise

muutmisega hagiga, mistõttu ei pidanud hageja riigilõivu maksma ning maakohtul puudus alus

hagi käiguta jätmiseks. Kuivõrd antud hagilt seadus riigilõivu tasumist ette ei näinud, oli ebaõige

ka menetlusabi andmine ja riigilõivust summas 175 eurot vabastamine. Eeltoodust tulenevalt ei

saa hagejalt riigi tuludesse riigilõivu summas 175 eurot välja mõista.

12. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 171 lg 1

alusel apellandi kanda, sest apellatsioonkaebuse rahuldamine ei puuduta menetlusosaliste vahelist

sisulist vaidlust, vaid maakohtu poolt resolutsiooni märgitud ebaõiget menetluslikku otsustust

(resolutsiooni p 3). Kuivõrd Viru Maakohtu 13. mai 2015 määrusega on vastustajale antud riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, tuleb M.L.le riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda.

13. Vandeadvokaat Sergei Politšev on esitanud taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise

ulatuse kindlaksmääramiseks 2 tunni ulatuses. Vandeadvokaat Sergei Politšev on teinud õigusabi

osutamisel järgmisi toiminguid: 26.08.2015 kohtumääruse ja apellatsioonkaebusega tutvumine

0,5 h (20 eurot); 02.09.2015 materjalide analüüsimine ja vastuse koostamine 1,5 tundi (60 eurot).

Vandeadvokaat Sergei Politšev palub määrata oma tasuks 80 eurot, millele lisandub käibemaks

20% summas 16 eurot, kokku 96 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus riigi õigusabi tasu saamiseks on

kooskõlas RÕS § 22 lg-ga 1 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega

„Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad

ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“. Ringkonnakohus

peab põhjendatuks määrata vandeadvokaat Sergei Politševile riigi õigusabi tasu kokku summas

96 eurot (sh käibemaks 20% summas 16 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson