Legislator Case Law & Legislation
1-15-9157/4 AI generated

1-15-9157/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-15-9157/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

1-15-9157/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7. detsember 2015, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-9157 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungisekretär Helju Rebane Kriminaalasi

L.J

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Mariken Arro

Süüdistatav L.J isikukood: XXX elukoht: XXXX kodakondsus: XXXX emakeel: XXXX haridus: XXXX töökoht või õppeasutus: XXXX

karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Katrin Jennsen RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L. KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 3 (kolm) J kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata L. poolt eelvangistuses viibitud aeg 11.- J 13.10.2015, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täitmisele, kui L.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakata katseaja kulgu arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 07.12.2015. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.J-ilt riigituludesse sundraha 292,50 eurot ja

riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 100 eurot, s.o kokku

392,50 eurot. Ülejäänud menetluskulu jääb riigi kanda.

2

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.J on õigus temalt välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 1 (ühe) aasta jooksul. Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ning kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

asendusraha tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004

(SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank) või

arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99915700087982. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu poolt

määratud tähtajaks. Eelnimetatud tähtajaks summade tasumata jätmise korral pööratakse

kohtuotsus nende osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kokkuleppe sisu L.J süüdistatakse selles, et tema juhtis 11.10.2015 kella 20:03 paiku Tartu linnas Võru tn 156 juures mootorsõidukit Audi 100 registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes,

kui tõendusliku alkomeetri lõpliku mõõtetulemuse kohaselt oli L.J poolt

väljahingatava õhu alkoholisisaldus 0,91 mg/l kohta. L.J rikkus kuriteo toime

panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi

mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse

mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50

milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani L.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör taotleb kohtult, et L.J tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka

L.J eelvangistuses viibimise aeg 3 (kolm) päeva, s.o 11.10.-13.10.2015, millal L.J oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõistetakse lõplikuks karistuseks 2 (kaks)

3 kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jäetakse tingimisi

L.J-ile karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele

pööramata, kui L.J ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ja et ta jääb selle juurde. Ka kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, asub seisukohale, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma

tegelikku tahet ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb L.J süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa on vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p-le 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 585 eurot. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule õiguse menetluskulu vähendada, arvesse võttes süüdimõistetud varalist

olukorda. L.J kinnitas kohtuistungil, et ta saab miinimumpalka. Kohus peab

eeltoodust tulenevalt põhjendatuks menetluskulu oluliselt vähendada ja mõista välja 292,50 eurot. Kaitsjatasust mõistab kohus välja 100 eurot. Ülejäänud menetluskulu jääb riigi kanda.

Tulenevalt L.J majanduslikust seisundist peab kohus põhjendatuks anda

süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik