3-15-1832/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Einar Vene, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 04.12.2015, Tartu Haldusasja number 3-15-1832 Haldusasi Sergei Mahhovi (Mahhov) kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest seoses ebapiisava kambripinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikel 17.05.2005-17.05.2006; 22.07.2010- 30.05.2011; 12.07.11-13.05.2014 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sergei Mahhovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sergei Mahhov Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla registreeris 17.05.2015 määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse, milles ta märkis, et viibis vanglas ajavahemikel 22.07.2010-30.05.2011 ja 12.07.2011- 13.05.2014. Määruskaebuse esitaja väitel koheldi teda ebainimlikult ja alandavalt, kuna teda hoiti kambris, kus oli ühe isiku kohta liiga vähe vaba pinda, ta pidi kinnipidamiskambris riideid pesema ja kuivatama, mis muutis kambri pidevalt niiskeks ja rõskeks, ning kambri valgustus ei vastanud nõuetele ja kurnas silmi. Määruskaebuse esitaja leidis, et kahju hüvitamise taotluse lahendamisel tuleb eelmainitud asjaolusid arvestada kumulatiivselt. Määruskaebuse esitaja palus hüvitada talle tekitatud mittevaraline kahju. 2. Tallinna Vangla 09.07.2015. a vastusega nr 5-37/15/144-2 tagastas määruskaebuse esitaja kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 23.07.2010-16.05.2012 osas läbivaatamatult, kuna

taotlus oli esitatud tähtaega rikkudes ning puudus põhjus tähtaja ennistamiseks, ja jättis kahju hüvitamise nõude ajavahemiku 17.05.2012-13.05.2014 osas rahuldamata. 3. Määruskaebuse esitaja esitas 20.07.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Määruskaebuse esitaja märkis kaebuses, et ta viibis Tallinna Vanglas ajavahemikel 17.05.2010-17.05.2006, 22.07.2010-30.05.2011 ja 17.07.2011-13.05.2014. Määruskaebuse esitaja selgitas, et kogu selle aja jooksul hoiti teda kambrites, kus iga üksiku kinnipeetava kohta oli vähem kui 3m2 põrandapinda, kambrites oli niiske ning valgustus ei vastanud nõuetele. Määruskaebuse esitaja palus Tallinna Vanglalt välja mõista määruskaebuse esitajale tekitatud mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. 4. Tartu Halduskohus jättis 10.08.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja kaebuse käiguta ning kohustas teda tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot. 5. Määruskaebuse esitaja esitas 21.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles soovis Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest saada hüvitist 500 eurot kuus iga Tallinna Vanglas viibitud kuu eest. Koos kaebuse täiendusega esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule ka menetlusabi taotluse tema kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6. Tartu Halduskohus 08.10.2015. a määrusega tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse osas, milles määruskaebuse esitaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses ebapiisava elamispinna tagamisega Tallinna Vanglas ajavahemikel 17.05.2005-17.05.2006 ja 22.07.2010- 30.05.2011, jättis kaebuse ajavahemiku 12.07.2011-13.05.2014 osas käiguta, vabastas määruskaebuse esitaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt, so 140 euro osas, ning andis määruskaebuse esitajale tähtaja 15 päeva arvates määruse jõustumisest riigilõivu 370 euro tasumiseks. Halduskohus põhjendas kaebuse ajavahemiku 22.07.2010-30.05.2011 osas tagastamist sellega, et määruskaebuse esitaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning esitas kaebuse ajavahemiku 22.07.2010-30.05.2011 osas Tallinna Vanglale tähtaega rikkudes. Halduskohus selgitas, et kuna määruskaebuse esitaja viibis Tallinna Vanglas perioodidel 23.07.2010-30.05.2011 ja 13.05.2014 ning pidi ebapiisava kambripinna tõttu tekkinud mittevaralisest kahjust teada saama juba vanglas viibides, hakkas ajavahemiku 23.07.2010-30.05.2011 eest kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg kulgema 31.05.2011 ning selle perioodi osas oli kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäevaks 31.05.2014 ja seega oli määruskaebuse esitaja poolt Tallinna Vanglale 17.05.2015 esitatud kahju hüvitamise nõue esitatud mittetähtaegselt. Halduskohus tegi kindlaks, et kaebuselt tuleb mittevaralise kahju nõude perioodi 12.07.2011-13.05.2014 osas summas 17 000 eurot (34x500) tasuda riigilõiv 510 eurot (17 000x0,03). Halduskohus tuvastas, et määruskaebuse esitaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul (21.04.2015-20.08.2015) olid kokku 825 eurot ning kulutused elektrienergiale 8,92 eurot. Halduskohus leidis, et menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetav määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 408,04 eurot ((825-8,92)/4x2), mis ei ületa riigilõivu summas 510 eurot ning seega vabastas halduskohus määruskaebuse esitaja osaliselt, 140 euro ulatuses riigilõivu tasumisest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Määruskaebuse esitaja esitas 24.09.2015 halduskohtule määruskaebuse, milles ta märgib, et tema kinnipidamine Tallinna Vanglas ei lõppenud 30.05.2011, vaid peatus Tallinna Vanglast sõltumatutel põhjustel ajutiselt kuni 12.07.2011, sest määruskaebuse esitaja saadeti Hispaania 2

Kuningriiki sealse kohtu poolt mõistetud vanglakaristust lõpuni kandma. Pärast Hispaania Kuningriigis karistuse kandmist toodi määruskaebuse esitaja tagasi Eestisse ning paigutati 12.07.2011 taaskord Tallinna Vanglasse samasse kambrisse, kus ta ka enne 30.05.2011 viibis. Seega leiab määruskaebuse esitaja, et tema kinnipidamine Tallinna Vanglas oli pidev toiming, kuigi selle jooksul toimusid mõningad muudatused, ning seetõttu ei saa määratleda, millal määruskaebuse esitaja sai teada oma õiguste rikkumisest. Samuti tugineb määruskaebuse esitaja seisukohale, et kohtule tuleb esitada nõue siis, kui õigusi rikkuv toiming on täielikult lõppenud, mitte siis, kui rikkujast sõltumatutel põhjustel see toiming ajutiselt peatub. Eelnevast tulenevalt leiab määruskaebuse esitaja, et tema poolt Tallinna Vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue on esitatud tähtaegselt ja see tuleb halduskohtu poolt läbi vaadata. Samuti on määruskaebuse esitaja seisukohal, et halduskohus on menetlusabi taotluse lahendamisel valesti hinnanud tema majanduslikku seisukorda, kuna seaduse kohaselt pidi halduskohus määruskaebuse esitaja riigilõivu tasumisest täielikult vabastama. Määruskaebuse esitaja lisab, et on kaebuse esitamisel nõus tasuma riigilõivu summas 110 eurot ning taotleb enda vabastamist riigilõivu tasumisest 400 euro ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 9. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määruses toodud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. 10. Määruskaebuse esitaja ei ole määruskaebuses esile toonud ühtegi mõjuvat kaebetähtaja rikkumise põhjust, mille alusel oleks määruskaebuse esitaja kaebetähtaja ennistamine võimalik. Seega ei saanud halduskohus lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbituks, mistõttu on õige halduskohtu 08.09.2015. a määruse seisukoht, et asjas

esineb

HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud imperatiivne alus kaebuse tagastamiseks. 11. Vastuseks määruskaebuse esitaja määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu määruskaebuse esitaja väitega, et määruskaebuse esitaja kinnipidamine Tallinna Vanglas ajavahemikel 22.07.2010-30.05.2011 ja 12.07.2011-13.05.2014 oli jätkuv toiming. Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjust teada saamise aega on raske eristada, algab kahjunõude kaebetähtaeg siis, kui kahjustav tegevus lõpeb. Õigeks ei saa pidada aga arusaama, mille kohaselt tuleb kogu kinnipidamist ühes vanglas pidada eelduslikult jätkuvaks toiminguks. Kui isiku kinnipidamistingimused on vangistuse kestel oluliselt muutunud, tuleb erinevates tingimustes kinnipidamised lugeda eraldiseisvateks toiminguteks. Kinnipidamistingimuste olulisel muutumisel tuleb toiming lõppenuks lugeda ja saab eeldada, et isik on kahju tekkimisest toimingu lõppemise hetkel teada saanud (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et enam kui kuu kestnud viibimist teise riigi vanglas tuleb pidada oluliseks muudatuseks määruskaebuse esitaja Tallinna Vanglas kinnipidamise tingimustes. Seega on halduskohus õigesti leidnud, et ajavahemiku 23.07.2010-30.05.2011 eest kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkas kulgema 31.05.2011 ning selle perioodi osas oli kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtpäevaks 31.05.2014. 3

12. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada ka seda, et seaduses on sätestatud kaebuse lubatavuse eeldused ning kaebuse mittelubatavus välistab asja sisulise lahendamise. HKMS § 47 lg 1 järgi on kaebus lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Kui taotlus on esitatud hilinemisega, on vangla selle õigesti tagastanud ning kaebaja pole läbinud nõuetekohast kohtueelset menetlust (Riigikohtu 15.06.2015. a määrus nr 3-3-1-20-15, p 9). HKMS § 121 lg-s 1 toodud kaebuse tagastamise aluste puhul puudub kohtul kaebuse tagastamise üle otsustamisel kaalutlusruum, vaid tegemist on puudustega, mille esinemise korral ei ole kaebuse sisuline läbivaatamine lubatav. Kuna kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral ei ole kohtul õigust asja lahendada, siis oli halduskohtul kohustus määruskaebuse esitaja kaebus ajavahemiku 23.07.2010- 30.05.2011 osas tagastada. 13. Seoses määruskaebuse esitaja poolt soovitud menetlusabi andmise ulatusega, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada, et menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi andmise piirangud on imperatiivselt sätestatud HKMS §-s 112 ning nende piirangute esinemisel on kohtul kohustus isikule menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et määruskaebuse esitaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud, kuna määruskaebuse esitaja ei ole isik, kes ei suudaks osaliselt riigilõivu tasuda. Määruskaebuse esitaja on menetlusabi taotluse esitanud 21.08.2015, seega kuulub arvestamisele määruskaebuse esitaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu osas, s.o perioodil 21.04.201520.08.2015. Kohtupraktikas on selgitatud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul toimunud laekumisi kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad) (vt Riigikohtu 12.03.2012. a määrus nr 37-1-3-61-12, p 9). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 ps 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad (12.03.2012. a määrus nr 371361-12, p 10). Halduskohus on õigesti võtnud arvesse määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvad raha liikumised ja arvestanud tema kontole laekunud sissetulekutest maha tarbitud elektrienergia eest tehtud mahaarvamised summas 8,92 eurot. 15. Määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõtte andmete kohaselt olid tema sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul kokku 825 eurot ning väljaminekud, mida saab sissetulekutest maha arvata, olid kokku 8,92 eurot. Eeltoodu pinnalt on määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 408,04 eurot ((825- 8,92):4×2). Kokkuvõttes on Tartu Halduskohus 08.09.2015 a määruses õigesti leidnud, et 4

riigilõiv menetluskuluna ületab küll menetlusabi taotluse lahendamisel arvestatavat kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, aga määruskaebuse esitaja täielik vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest ei ole siiski põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud majanduslikku seisundit arvestades on 370 euro suuruse riigilõivu nõudmine mõistlik, st see ei koorma kaebajat ülemäära. 16. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 08.09.2015. a määruse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits 5