1-15-8787/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedHarju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsusega menetluses kiirmenetluse korras tunnistati lühi ning karistati vangistusega 6 kuuks. süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõiste ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus tud karistust ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuuks alates 23. oktoobrist 2015.
Legislator headnote
AI generated1-15-8787/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Harju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsusega menetluses kiirmenetluse korras tunnistati lühi ning karistati vangistusega 6 kuuks. süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõiste ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus tud karistust ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuuks alates 23. oktoobrist 2015.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-15-8787
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
4. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-8787 Kohtukoosseis Meelika Aava, , Sten Lind Ivi Kesküla Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsus K.S-i süüdistuses KarS § § 25 lg 2 järgi lühimenetluses
199 lg 2 p 9 -
kiirmenetluse korras
Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.S (isikukood XXX ) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON Jätta kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata
K.S-i apellatsioon ja tagastada.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule
15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Harju Maakohtu 24. oktoobri 2015. a otsusega menetluses kiirmenetluse korras tunnistati lühi
K.S
199 lg 2 p 9 -
ning karistati vangistusega 6 kuuks. süüdi KarS § § 25 lg 2 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel vähenda mõiste ühe kolmandiku võrra ja mõistis s kohus tud karistust ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 kuuks alates 23. oktoobrist 2015.
2. K. Mikrjuov tunnist selles, et ati süüdi ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna üritas taas
Tallnnas X
R XXX tänava kauplusest varastada ühe pudeli viskit 11,79 euro väärtuses, kuid turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljudes kinni. Seetõttu jäi vargus katse staadiumi.
3. , kes palub vangistuse asemel Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni K.S süüdistatav
saata ta narkootikumide vastasele sundravile rehabilitatsioonikeskusesse. Apellant ei nõustu
2(3)
maakohtu seisukohaga, et puuduvad andmed tema narkosõltuvuse kohta. Teda on aastate jooksul korduvalt narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest väärteomenetluse korras karistatud. Tema kätel on süstlajäljed narkootiliste ainete süstimisest. Kui kohtu poolt määratavast tähtajast narkosõltuvusest vabanemiseks ei piisa, siis jääb ta rehabilitatsioonikeskusesse vabatahtlikult kauemaks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhj jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta endamatu ning tuleb põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
Apellant palub anda talle võimalus asuda sõltuvusravile rehabilitatsioonikeskuses. Sisuliselt taotleb apellant vangistuse asendamist raviga.
KarS § 692 lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga. KarS § 692
istuse asendamine raviga lg 6 p 1 kohaselt tähendab vang
narkomaanide puhul sõltuvusravi ning seda kohaldatakse isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. KarS § 692
lg 8 kohaselt peab ravi ajal süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § s 75 sätestatule. KarS § 69 -
2 lg 9 sätestab, et kui
süüdlane hoiab ravist kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule ja allutada süüdlane täiendavalt elektroonilisele valvele tema nõusolekul või pöörata süüdlasele mõistetud vangistus täitmisele. Kui süüdlane võtab enne ravi tähtaja lõppemist tagasi ravi kohaldamise nõusoleku või kui ravi katkestatakse arsti ettekirjutusel ravi kõrvalmõjude või muu meditsiinilise näidustuse tõttu, pöörab kohus süüdlasele mõistetud vangistuse täitmisele. KarS § 69
lg 10 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb ravi ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, lõpetatakse tema suhtes ravi kohaldamine ning talle mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et tarvitab küll aeg K.S -ajalt narkootikume,
kuid puuduvad tõendid selle kohta, et tal esineks narkootikumide tarvitamisest põhjustatud psüühikahäire. Kauplusest varguse toimepanemise ajal ta narkojoobes ei olnud. Viimati karistati teda narkootiliste ainete ilma arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest 6. mail 2014, s.o üle aasta tagasi. Asjaolu, et isik tarvitab aegkohtukolleegiumi hinnangul automaatselt ajalt narkootikume, ei tähenda
seda, et tal esineb narkootikumide tarvitamisest põhjustatud psüühikahäire. hakkas K.S
alles kohtuistungil väitma, et ta tahtis varastada viskipudeli selleks, et see narkootikumide eest tasumiseks maha müüa. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses ja K.S enda ülekuulamist ei soovinud, siis arvestas maakohus põhjendatult tema kohtueelsel uurimisel antud ü . Nendest ütlustest ei nähtu, et ta oleks pannud varguse toime narkootiliiste ainete hankimise tlustega eesmärgil või tal narkootikumide tarvitamisest tingitud psüühikahäire esineks .
Seega puuduvad formaalsed eeldused mõistetud vangistuse asendamiseks K.S-ile narkomaanide sõltuvusraviga, ehkki K.S seda ise soovib.
Kohtukolleegium selgitab, et lisaks formaalsetele eeldustele tuleb kaaluda alati ka ravi kohaldamise materiaalseid eeldusi.
3(3) Karistusõiguses kehtib põhimõte, et iga järgnev karistus peab olema eelmisest karmim, sest kergem karistus ei ole mõjutanud süüdistatavat uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. on K.S varem karistatud vangistusega, mille kandmiselt on ta tingimuslikult vabastatud. Vaatamata sellele ei mõjutanud see asjaolu teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, mistõttu on ta jätkanud kuritegude toimepanemist Lisaks sellele on teda korduvalt ja kandmata karistus pöörati täitmisele. karistatud väärteomenetluse korras varguste ja ühistranspordis tasuta sõitmi ei se eest. K.S tööta, ehkki on tegemist töövõimelise isikuga. Neil asjaoludel puudub kohtukolleegiumil veendumus, et esinemise isegi narkootikumide tarvitamisest põhjustatud ravitava või kontrollitava psüühikahäire korral ei suudaks K.S sõltuvusraviravi ajal järgida kontrollnõudeid ning täita talle pandud kohustusi, samuti alluda ravile.
Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et puuduvad nii formaalsed kui materiaalsed eeldused K.S-ile mõistetud vangistuse asendamiseks narkomaanide sõltuvusraviga. Maakohtu otsuses märgitakse kohtukolleegiumi hinnangul õigesti, et K.S on võimalik soovi korral asuda ravile narkosõltuvusest vabanemiseks pärast seda, kui on ära kandnud kohtu poolt mõistetud 4 kuulise vangistuse.
5.
Eelnevat s K.S-ile ilmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et mõistetud karistus
on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on süüdistatava apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg st 3 läbi vaatamata. -
(allkirjastatud digitaalselt)