1-13-3830/81 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-3830

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

04. detsember 2015. a Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus kaugkohtuistungina 23.11.2015. a) Kriminaalasja number 1-13-3830 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtu

istungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nade

žda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Liane Peets Taotlus

Süüdimõistetu karistusjärgse S.S

käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu S.S

isikukood XXX; asukoht: viibib karistuse

kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata S.S .

Edasikaebamise kord K

ohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

S.S di tunnistatud Harju Maakohtu 31.05.2013. a kohtuotsusega on süü kriminaalasjas nr 1-13- lg 2 p 7, 8, 9 j

1 aasta 6 kuud 3830 KarS § 199 ärgi ja karistuseks mõisteti vangistust; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti S.S-ile liitkaristus kuritegude kogumi eest lugedes kergema karistuse kaetuks raskeim vangistust. a karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat KrMS § 238 lg 2 alusel

karistuseks 2 aastat vangistust. vähendati mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes lõplikuks

KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangis mõistes lõplikuks tuses viibitud aeg, kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 vangistust päeva . KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg

2 (3)

1 alusel mõisteti ohtuotsuste kogumi järgi, lugedes liitkaristust k S.S-ile

kohtuotsusega mõistetud kergem a 11 kuud ja 27 päeva a karistus 1 aast e, vangistust, kaetuks temale Harju Maakohtu 24.05.2012. a kohtuotsusega mõistetud raskeima karistusega 3 aastat 8 kuud vangistust

uvaks

17 päeva ning mõisteti S.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuul liitkaristuseks 3 aastat kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.05.2012. 8

17 päeva

a, mil S.S asus Harju Maakohtu 13.07.2011. a kohtuotsusega 1-10-16814 mõistetud karistust kandma. a ja lõpe Kinnipeetava karistusaeg algas 03.05.2012. b 20.01.2016. a.

19.10.2015. a edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule S.S isikliku toimiku

karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. sitatud materjalidest nähtub, et Kohtule e Tartu Vangla ei toeta S.S-ile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist.

Kohus pidas kohtuistungi 23.11.2015. a. S.S avaldas, et ta ei soovi karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamist. ärast karistuse ära P kandmist soovib ta lahkuda Taani tuttava

tütarlapse juurde ja suda tööle keevitajana. S.S loodab, et vanglas läbitud a

programmid on abiks ning ta suudab narkootikumidest eemale hoida. Selleks, et vältida kokkupuudet varasemate narkootikume tarvitavate tuttavatega, soovib ta vahetada keskkonda.

Prokurö uginedes kinnipeetava käitumisel r on seisukohal, et t e vanglas ja vangla arvamusele, ei ole S.S suhtes otstarbekas. käitumiskontrolli kohaldamine

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära S.S ja prokuröri, leiab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine S.S suhtes ei ole põhjendatud.

KarS § 871

lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse

ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui isikut on -

karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo

toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. KarS § 871 k lg 2 sätestab, et ui isikut on karistatud 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2.

jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud

tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

S.S 31.05.2013. kohtuotsusega on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu a kriminaalasjas nr 1-13-3830 7, 8, 9 KarS § 199 lg 2 p ; KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ja kohaldades

KarS

ti § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 mõiste lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat, 8 kuud ja 17 päeva vangistust.

Seega kannab S.S

2 aasta pikkust liitkaristust kuritegude eest, mille praegu üle koosseisutunnus on ka vägivalla kasutamine. KarS § 871 lg 1 p 3

sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist

käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

Kohus leiab, et S.S suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud.

3 (3) S.S viimase karistuse suhtes käitumiskontrolli kohaldamata jätmise tingib eelkõige

tulemuslikkus. S.S puhul on olnud kuritegusid soodustavaks teguriks vajadus rahaliste vahendite järele, mis on tingitud peamiselt narkootikumide tarvitamise harjumusest ning vähesest majandusliku toimetuleku oskusest. Kinnipeetava puhul ei ole ilmselt tegemist sellise

kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist.

tegeletud kuriteoriskide maandamisega, Käesoleva vangistuse ajal on põhjalikult

eelkõige ipeetava sõltuvusprobleemidega. on analüüsinud kinn S.S oma

sõltuvuskäitumist ning jõudnud selgusele, mis ajendas teda vabaduses narkootikume tarvitama

ning milliseid valdkondi on tarvitamine tema elus mõjutanud. S.S peab praeguse vangistuse ajal iooni edukaks ning taas narkootikumide tarvitama hakkamise läbitud rehabilitats võimalust väheseks.

Ka S.S tulevikuplaanid näivad kohtu hinnangul reaalsed. Kuriteoriskide

vähendamiseks on S.S leidnud võimaluse asuda elama ja tööle Taani. Kohtu hinnangul võib keskkonnavahetus positiivselt mõjutada isiku käitumist, samuti aitab see hoiduda varasematest negatii arvelt rahalisi vset mõju avaldanud tuttavatest ning tagab sissetuleku, mille

nõudeid tasuda S.S pärast . Eelnevast tulenevalt ei ole otstarbekas kohustada karistuse ärakandmist jääma Eestisse, sest see suurendaks ilmselt riski tagasilanguseks ning soodustaks uute kuritegude toimepanemist.

Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle

kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. S.S on Kuivõrd karistuse kandmise ajal tegelenud edukalt kuriteoriskide maandamisega, tema vabanemisjärgsed

elutingimused näivad suhtes ei ole karistusjärgse head, leiab kohus, et S.S

käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ning karistusjärgne käitumiskontroll tuleb jätta kohaldamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik