1-12-160/158 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis 4. detsember 2015, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-12-160 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. novembri 2015 määrus, millega D.N jäeti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane D.N (ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 13. novembri 2015 määrus muutmata.

2. D.N-i määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 13. novembri 2015. a määrusega jäeti D.N talle Harju Maakohtu 5. aprilli 2012. a otsusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. D.N kannab liitkaristust 6 aastat 6 kuud ja 14 päeva alates 23. juulist 2011. Tema karistusaeg lõpeb 6. novembril 2017.

2. Kohus leidis oma põhistustes, et ei nõustu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega. Kohus tõi välja, et D.N on kriminaalkorras karistatud 6 korral ning ta kannab oma 4 vangistust. Praegust karistust kannab D.N röövimise ja vabaduse võtmise eest. D.N on ka varem toime pannud varavastaseid kuritegusid, mille soodusteguriks on olnud majandusliku kasu saamise soov ja alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav ei ole kohtu usaldust õigustanud, pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. See näitab, et varasemad reaalsed ja tingimuslikud karistused ei ole avaldanud D.N-ile positiivset eripreventiivset mõju ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist.

Positiivse asjaoluna tõi kohus välja, et D.N on elukoht abikaasa juures, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Samuti on D.N garanteeritud töökoht ja võimalus jätkata haridusteed. D.N puuduvad distsiplinaarkaristused.

2

Kohus märkis, et ka vangla antud uue kuriteo riskihinnangut arvestades oleks D.N-i ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohus tõi välja sellegi, et D.N on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning pannud katseajal toime uusi kuritegusid, mistõttu ei suudaks isiku kontrollnõuetele allutamine vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Reeglina kuulub

karistus tervikuna ärakandmisele, ennetähtaegset vabastamist võimaldavad vaid erandlikud asjaolud.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Viru Maakohtu määrusele esitas kaebuse D.N, kes taotleb vaidlustatava määruse

tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest. Juhul, kui D.N ei vabastata, taotleb ta lühendada asja uue läbivaatamise tähtaega.

3.1 Määruskaebuse esitaja märgib, et tunnistab oma süüd toimepandud kuriteos ning mõistab oma toonase käitumise hukka, ent muuta seda ta kahjuks ei saa. Sõltumata teopanusest on D.N hüvitanud kannatanule nii moraalsekui ka varalise kahju täies ulatuses. D.N on teinud toimunust järeldused ja oma eluga edasi läinud ning tõestanud seda ka oma käitumisega vangistuses. Iseloomustus on D.N-i kohta positiivne.

3.2 D.N märgib, et seadus ei seo ennetähtaegse vabastamise küsimust eriliste asjaoludega, mis mõistena on liiatigi liiga abstraktne ja ei ole võimalik aru saada, milliseid asjaolusid silmas peetakse.

3.3 Maakohus viitab ka kõrgetele riskiprotsentidele ja sellele, et vangla on ennetähtaegse

vabastamise vastu. D.N märgib, et vanglas kehtiv riskihindamise süsteem ei ole

objektiivne. Seda enam, et poole karistuse kandmise ajal vangla toetas D.N-i ennetähtaegset vabastamist. Seetõttu tundub D.N-ile, et ühtset riskihindamise standardit

ei ole ning protsendid sõltuvad johtuvalt sellest, millises vanglas neid hinnatakse ja mis

metoodikaga. Näiteks tõusis D.N-i riskitase uue hindamissüsteemiga ohtlikust kõrgohtlikuks ning ta ei saa aru, kuidas see teda iseloomustab.

3.4 Maakohus on märkinud sedagi, et kuritegu oli küüniline ja planeeritud. Sellega D.N nõustub. Küünilisusega D.N nõustub, ent mitte sellega, et tegu oli planeeritud. Midagi sellist ei tuvastatud ei eeluurimisel ega ka kohtumenetluses. Tegu oli hoopis paljude

halbade asjade kokkusattumisega. Seega on maakohus rikkunud menetlusnormi ja määrus kuulub tühistamisele.

3.5 Esile tuuakse ka D.N-i korduvat karistust. D.N märgib, et on elus teinud asju, mida ta täna korda ei saadaks ja ei saa parata, et tema minevik on kujunenud selliseks, nagu see on, ent leiab, et tegu oli keerulise lapsepõlve ja nooruse rumalusega. Pragu on D.N 30-aastane, oluliselt maha rahunenud ja ka iseendaga rahu sõlminud. Oma eksimusi ta häbeneb ja nende talle nina alla hõõrumine mõjub solvavalt ja topelt ei tohiks teda karistada. Täna peaks ta olema puhas leht. D.N on end pingutanud, et tõestada end piiratud oludes. Kuna see on õnnestunud, siis väärib ta võimalust karistust pisut kergemates tingimustes kanda. See oleks kooskõlas ka vangistuse üldiste eesmärkidega. Praegu on ta rohkem kui kunagi varem valmis oma elu muutma, mida kinnitab ka vangla iseloomustus.

3.6 Vabaduses ootab D.N sotsiaalvõrgustik, töö, kool. Kui sellele liita veel määruskaebuse esitaja enda soov muutumiseks, ei ole tulem sugugi paha.

3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Tutvunud toimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, soostub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga D.N-i vangistusest tingimisi

ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud

kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis. Kohus on jõudnud õigustatud järeldusele, et korduvalt kriminaalkorras karistatud (sh 4 korral vabadusekaotusliku karistusega) isiku, kelle varasem kriminaalhooldus on luhtunud uute kuritegude toimepanemise tõttu katseajal ning kelle vabastamine ka arvestades korduvkuritegevuse kõrget prognoosi oleks

ennatlik, ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Kohus leidis, et D.N-i

ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Apellatsioonikohus nõustub I astme kohtu seisukohaga.

4.1 Ehkki määruskaebuse esitaja leiab, et tema varasemat elukäiku ei tohiks arvesse võtta ja see mõjub talle isegi solvavalt, on just süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik see, mida seadusandja on pidanud vajalikuks ennetähtaegse vabastamise kaalutlusotsuse juures arvestada (vt KarS § 76 lg 4). Lisaks tuleb märkida, et ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel

peab arvestama ka ühiskonna õiglustundega ning karistuse mõistmise eesmärkidega.

Käesoleval juhul, arvestades D.N-i poolt toime pandud kuritegude (röövimine raskendavatel asjaoludel ja teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmine) raskust ning

korduvat kriminaalkorras karistatust, ei oleks kindlasti ühiskonna õiglustundega kooskõlas tema vabastamine 2 aastat enne karistusaja lõppu ja seda vaatamata asjaolule, et on D.N enda sõnul muutunud ja maha rahunenud.

4.2 D.N on määruskaebuses mh rõhu asetanud enda positiivsete arengute kirjeldamisele. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juba ka arvestanud, et D.N ei ole distsiplinaarkorras karistatud ning et tal on kindel elukoht ja võimalus jätkata haridusteed.

Apellatsioonikohus leiab, et tunnustamist väärt on ka D.N-i lubadused enda elu

muutmiseks, eksimuste kahetsemine ja kannatanule moraalse ning materiaalse kahju hüvitamine. See kõik lubab ringkonnakohtul loota, et D.N-i karistuse individuaalsed

eesmärgid on täidetud. Nagu aga eelpool mainitud, välistab D.N-i ennetähtaegse vabastamise käesoleval ajal tema varasem kuritegelik elukäik ja toimepandud kuritegude

raskus, samuti aga arvestades varasemat kriminaalhoolduse luhtumist ja kõrgeid

korduvkuritegevuse riskiprotsente, puudub kindlus, et sel korral suudab D.N oma positiivsed kavatsused realiseerida.

4.3 D.N-i etteheide maakohtu määrusele seisneb veel selles, et riskihindamist ei

tohiks arvestada selle ebaobjektiivsuse tõttu. Ringkonnakohus selgitab, et riskihindamist arvestatakse isiku võimalikku käitumist vabaduses prognoosides.

4.4 Samuti on D.N maakohtule ette heitnud seda, et tema teod ei olnud ette planeeritud vaid halbade juhuste kokkusattumus. Nii või teisiti, ei tingi see asjaolu maakohtu määruse tühistamist määruskaebuse esitaja poolt toodud põhjusel, s.o kriminaalmenetlusõiguse

olulise rikkumise tõttu. Kohtuotsusest nähtub, et kannatanut peksti grupis võõra vallasasja omastamise eesmärgil peaja näo piirkonda, talle tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Kannatanul tehti võimatuks oma korterist väljuda ja tal ei olnud võimalik ka abi kutsuda. Korterist vabanes ta alles mitu päeva hiljem tänu kõrvalisele abile. Kohtuotsust lugedes ei jää ka ringkonnakohtule kahtlust, et kuriteo asjaolud on rasked ning D.N-i süü suur.

5. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg-st 1 tuleb jätta maakohtu

määrus muutmata ja D.N-i määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks ka lühendada asja uue läbivaatamise tähtaega.

4

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau