2-15-4438/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-4438

Tsiviilasi

A.M. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei 16.03.2015.a

otsusele täiteasjas nr 084/2015/433

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. septembri 2015.a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Pankrotihaldur ja

Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei;

Vastustaja (avaldaja): A.M. (isikukood XXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Margus Lentsius;

Puudutatud isik (sissenõudja): MTÜ Eesti Spordiselts

Põhjakotkas, esindaja juhatuse liige Mart Edur.

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 14. septembri 2015.a määrus.

Teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata A.M.

kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 16. märtsi 2015.a

otsuse peale täiteasjas nr 084/2015/433.

2. Rahuldada kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus.

3. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud A.M. kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

ärakirja

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. A.M. esitas 20.03.2015.a maakohtusse kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei 16.03.2015.a

otsuse täiteasjas nr 084/2015/433 tühistamiseks.

Avalduse kohaselt tegi Tartu Ringkonnakohus 04.06.2014.a tsiviilasjas nr 2-11-17282

kohtuotsuse, millega lõpetas A.M. ja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas kaasomandi Sihva külas

Otepää vallas Valgamaal asuvatele ehitistele, mis on ehitisregistris registreeritud numbritega

111034207 ja 111034209. Kohus jättis viidatud hooned A.M. ainuomandisse ning mõistis A.M.lt

MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas kasuks välja 81 286,80 eurot. Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei alustas MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas 04.02.2015.a täitmisavalduse alusel

täitemenetlust (täiteasi nr 084/2015/433). Kinnisasjadele seati keelumärked. A.M. esitas kaebuse

kohtutäiturile, mille viimane jättis 16.03.2015.a otsusega rahuldamata.

Kaebuse kohaselt oli A.M. ja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas kohustuste puhul tegemist

vastastikuste kohustustega, mistõttu ei võinud TMS § 21 lg 1 kohaselt kohtutäitur täitemenetlust

alustada enne, kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on

võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist

vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud. MTÜ Eesti Spordiselts

Põhjakotkas ei ole omandi üleandmise kohustust täitnud ega viidatud kohustuse täitmist

avaldajale pakkunud, mistõttu ei ole A.M.l tekkinud ka raha maksmise kohustust. Kuivõrd

täitmata on TMS § 21 lg-s 1 sätestatud eeldused täitemenetluse alustamiseks, on täitemenetluse

alustamine A.M. suhtes ennatlik ning õigusvastane. Ehitiste kui vallasasjade omandi üleandmise

vältimatuks eelduseks on AÕS § 92 lg 1 kohaselt nende valduse omandajale üleandmine.

Kohtuotsus asendab üksnes tahteavalduse. MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas kohustust anda

ehitiste valdus avaldajale üle ei välista ka asjaolu, et ehitised on käesoleval hetkel kolmanda isiku

OÜ Annimatsi valduses.

2. Kohtutäitur Oksana Kutšmei vaidles avaldusele vastu. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene,

et kaasomandi lõpetamiseks viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos

kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tehtud kohtulahendist tulenevad vaidluse

pooltele vastastikused kohustused. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt puudub kohtutäituril

võimalus kontrollida täitedokumendi sisu. Täiteasjas nr 084/2015/433 täitmisele esitatud

kohtuotsuse resolutsioonis ei ole sissenõudja kohustust anda kõnealuste ehitiste otsene valdus

võlgnikule üle.

Vaidlusaluste ehitiste otseseks valdajaks on OÜ Annimatsi, kuid ehitised on ühtlasi ka A.M.

kaudses valduses. Kuni tsiviilasjas nr 2-11-17282 lõpplahendi jõustumiseni olid kõnealused

ehitised kaasomanike A.M. (võlgnik) ja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas (sissenõudja)

(kaudses) kaasvalduses. Tsiviilasjas nr 2-11-17282 lõpplahendi jõustumisel ei ole võlgniku

valdus lõppenud. Tulenevalt sellest, et ehitised ehitisregistri koodidega 111034207 ja 111034209

on võlgniku (kaudses) valduses piisab AÕS § 92 lg 3 järgi kõnealuste ehitiste omandi

üleminekuks sissenõudja ja võlgniku vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta.

Seejuures asendab Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-17282

sissenõudja tahteavaldust ehitiste omandiõiguse võlgnikule üleandmiseks.

3. MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas sai asja materjalid kätte 27.03.2015.a, kuid ei avaldanud

asjas oma seisukohta.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohtu 14.09.2015 määrusega rahuldati A.M. kaebus Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei 16.03.2015.a otsuse peale täiteasjas nr 186/2015/131 ja tühistati Tartu kohtutäitur

Oksana Kutšmei 16.03.2015.a otsus alustamiseks täiteasjas nr 186/2015/131. Menetluskulud

jäeti Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Maakohus selgitas, et menetlusosalistel on õigus

nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude kindlaksmääramist mõistliku aja jooksul pärast

käesoleva tsiviilasja lõpplahendi jõustumist.

5. Maakohtu hinnangul ei olnud kohtutäituri tegevus täitemenetluse algatamisel õiguspärane

(TMS § 21 lg 1).

5.1. Maakohus selgitas, et Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a kohtulahendi alusel tekkinud

vastastikused kohustused seisnesid selles, et MTÜ ES Põhjakotkas peab A.M.le üle andma

omandiõiguse enda kaasomandiosale ja A.M. peab MTÜ-le ES Põhjakotkas maksma rahalise

hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-168-05 p 14). Maakohus

nõustus võlgniku seisukohaga, et kuna vastastikused kohustused tekivad seadusest tulenevalt,

kohaldub TMS § 21 kohtuotsuse täitmisele sõltumata sellest, kas kohus on kohustuste

vastastikkuse osas kohtulahendi resolutsioonis eraldi seisukoha võtnud (Tartu Ringkonnakohtu

20.01.2012.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-27381). Kuna A.M.l ja MTÜ-l ES Põhjakotkas tekkisid

Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a kohtulahendi alusel vastastikkused kohustused, ei võinud

kohtutäitur TMS § 21 lg 1 tulenevalt MTÜ ES Põhjakotkas avalduse alusel täitemenetlust

alustada enne, kui MTÜ ES Põhjakotkas kohustus A.M. ees on täidetud (ehitiste omandiõigus üle

antud) või kui A.M. on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või sellega viivitanud.

5.2. Maakohtule ei esitatud tõendeid selle kohta, et MTÜ ES Põhjakotkas oleks A.M.le üle

andnud vaidlusaluste hoonete valduse (AÕS § 92 lg 1). Vastupidi, kohtule esitatud dokumentidest

(Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014 kohtulahendi p-st 12.1 ja 12., kohtutäituri otsus tlk 41, kiri

tlk 114, menetlusdokument tlk 125) nähtub, et vaidlusalused hooned on OÜ Annimatsi valduses.

Maakohus märkis, et õige on kohtutäituri seisukoht, et vallasasjade omandi üleandmisel ei ole

valduse üleandmine alati nõutav (AÕS § 93). Maakohtule ei esitatud väiteid ja tõendeid selle

kohta, et MTÜ ES Põhjakotkas oleks A.M.le loovutanud enda kaasomandiosa OÜ-lt Annimatsi

väljanõudmise õiguse. Samuti eeldab selline omandamisviis AÕS § 93 kohaselt vastavasisulist

kokkulepet omandaja ja võõrandaja vahel. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et A.M. oleks nõustunud

vaidlusaluste hoonete MTÜ ES Põhjakotkas kaasomandiosa omandamisega viisil, et talle

loovutatakse kaasomandiosa otsese valduse asemel valduse väljanõudeõigus OÜ-lt Annimatsi.

Maakohus ei nõustunud kohtutäituri väidetega, mille kohaselt on A.M. saanud vaidlusaluste

ehitiste kaudseks valdajaks ning seega pole omandiõiguse üleminekuks ehitiste otsese valduse

üleandmine enam vajalik. Üksnes vallasasja omanikuks olemine ei tähenda automaatselt selle üle

valduse omamist. Seadus piiritleb kaudse valduse juhtumid väga konkreetsete olukordade ja

suhetega (AÕS § 33 lg 2). Maakohtule ei esitatud tõendeid A.M. ja hoonete otsese valdaja OÜ

Annimatsi vahel selliste lepingute või suhete olemasolu kohta. Üksnes vaidlusaluste hoonete

kaasomanikuks olemine ei tähenda, et A.M.l oleks hoonete üle automaatselt ka kaudne valdus.

5.3. Maakohtule ei esitatud andmeid ega tõendeid, millest nähtuks, et sissenõudja on enne

kohtutäiturile täitmisavalduse esitamist võlgnikule omapoolse kohustuse täitmist pakkunud ja

A.M. on keeldunud täitmist vastu võtmast või sellega viivitanud. Sissenõudja on väidetavalt kirja

teel väljendanud võlgnikule valmisolekut vaidlusaluste hoonete omandiõiguse ja valduse

üleandmiseks.

Maakohtule

on

esitatud

koopia

ümbrikust

registreerimisnumbriga

RR301353594EE koos saatedokumentidega, mille kohaselt on MTÜ ES Põhjakotkas saatnud

A.M.le tähitud kirja aadressile XXXX, mida ei õnnestunud A.M.le isiklikult üle anda ning

hoiutähtaja jooksul ei mindud nimetatud kirjale ka Elva postkontorisse järgi. Maakohus leidis, et

A.M.l ei olnud võimalust nimetatud kirja sisuga tutvuda, ei ole ta nimetatud kirja ja selles

sisalduvat tahteavaldust valduse üleandmiseks kätte saanud (TsÜS § 1 lg-d 1, 2, Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-8-09 p 11).

Maakohus asus seisukohale, et vastavasisuline korduv kinnitus, mis on A.M.le kätte toimetatud

27.04.2015.a, ei oma asja lahendamisel tähtsust, sest täitemenetlus A.M. suhtes algatati

04.02.2015. Nimetatud kirja ei saa pidada sissenõudja omapoolse kohustuse nõuetekohaseks

täitmiseks, kuna see toimetati A.M.le kätte pärast täitemenetluse alustamist. TMS § 21 keelab

aga kohtutäituril täitemenetlust alustada enne, kui sissenõudja on oma kohustuse täitnud või

vähemalt täitmist pakkunud. Seega ei saa pidada õiguspäraselt algatatuks täitemenetlust, kus

sissenõudja pakub omapoolse kohustuse täitmist alles pärast täitemenetluse algatamist.

5.4. Maakohus leidis, et kohtutäituri viited A.M. poolt 20.05.2015.a Otepää Vallavalitsusele

saadetud kirjale ei oma tähtsust. A.M.le pole vaidlusaluste hoonete valdust üle antud või ta pole

kokkuleppel nõustunud omandi saamisega väljanõudeõiguse loovutamise teel (AÕS § 93), pole

ta nende omanikuks saanud. Samuti ei loo asjaolu, et A.M. on ennast kolmandatele isikutele

esitlenud hoonete omanikuna, talle tegelikku omandiõigust. Maakohus asus seisukohale, et

sissenõudja avaldused (tlk 132) on olnud suunatud ehitusregistrile, mitte A.M.le, ei saa neid

pidada tahteavaldusteks valduse üleandmise kohta.

6. Tartu Maakohus parandas 28.10.2015 kohtumäärusega vea Tartu Maakohtu 14.09.2015.a

kohtumääruses ja muutis läbivalt 14.09.2015 kohtumääruses valesti märgitud täiteasjas numbri

186/2015/131 asendades selle õige täiteasjas numbriga 084/2015/433.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas 30.09.2015.a määruskaebuse, milles taotles Tartu

Maakohtu 14.09.2015.a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta rahuldamata

A.M. kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 16.03.2015.a otsusele täiteasjas nr 084/2015/433.

Menetluskulud, sh määruskaebuse esitaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg-s 3¹

nimetamata menetluskulud, jätta kõigis kohtuastmetes, A.M. kanda.

Määruskaebuse kohaselt:

1) on maakohus määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud

määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme;

2) lähtus kohtutäitur täiteasjas nr 084/2015/433 menetluse alustamisel õiguspäraselt

täitemenetluses kehtivast formaliseerituse põhimõttest, kontrollides ja tuvastades

täitedokumendi olemasolu ja selle täitedokumendi täidetavuse formaalsete eelduste

olemasolu. Puudub vaidlus selle üle, et täitedokument oli täitemenetluse alustamisel

jõustunud;

3) leiab kohtutäitur, et 04.06.2014.a kohtuotsuse resolutsioonist ei tulene sissenõudjale MTÜ-

le Eesti Spordiselts Põhjakotkas kohustust anda võlgnikule üle võlgniku ainuomandisse

jäetud ehitiste otsene valdus. Vastustaja ei ole kohtuotsusest tulenevat raha tasumise

kohustust sissenõudjale täitnud. Seega puudusid kohtutäituril mistahes alused täitemenetluse

alustamisest keeldumiseks;

4) ei tulene 04.06.2014.a kohtuotsusest, et täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja

kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule;

5) puudus kohtutäituril õigus täitedokumendi täidetavuse formaalsete eelduste kontrollimise

käigus kontrollida, kas ehitiste otsene valdus on antud vastustajale üle. Seega ei saanud

kohtutäitur kohaldada TMS § 21. Formaalsed eeldused täitemenetluse alustamiseks olid

täidetud, puudus kohtutäituril õigus keelduda täitemenetluse alustamisest ning täitemenetlus

on alustatud õiguspäraselt;

6) kui vastustaja kohustuse sissenõudmine on õiguslikel põhjustel õigusvastane, tulnuks

avaldajal esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1);

7) on ehitised tulenevalt AÕS § 33 lg-st 2 vastustaja (kaudses) valduses. Täitedokumendi

jõustumise hetkel olid kõnealused ehitised kaasomanike A.M. ja MTÜ Eesti Spordiselts

Põhjakotkas (kaudses) kaasvalduses. Täitedokumendi jõustumisega vastustaja (kaudne)

valdus ei lõppenud;

8) pidi maakohus asudes seisukohale, kas vastustaja on ehitiste kaudseks valdajaks või mitte,

TsMS § 477 lg-st 5 ja 7 tulenevalt koguma vastavad tõendid omal algatusel. Kohtutäituril

puudus täitemenetluse alustamisel ja puudub ka praegu igasugune mõistlik põhjus või alus

eeldada, et OÜ Annimatsi ei valda ehitisi rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte

alusel. Ehitiste kaasomanikel A.M.l ja MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas ehitiste (kaudse)

kaasvalduse tekkeks ei omanud iseenesest tähtust see, kas otsese valdaja rendi-, üüri-, hoiu-,

pandi- või muu selletaolise suhe on loodud ühe või mõlemaga koosomanikest;

9) kuulusid vastustajale nii tsiviilasja nr 2-11-17282 menetluse ajal, sh 04.06.2014.a kohtuotsuse

tegemise ajal, kui ka selle kohtuotsuse jõustumise hetkel ehitiste suhtes kolmandate isikute

ees kõik omaniku õigused, sh ehitiste otseselt valdajalt (OÜ Annimatsi) otsese valduse

väljanõudeõigus. Ükski vastustajale ehitiste suhtes kolmandate isikute ees kuuluvatest

omaniku õigustest ei lõppenud 04.06.2014.a kohtuotsuse jõustumisega ega saa olla ka

lõppenud või lõpetatud sissenõudja tegevuse tulemusena ka hiljem;

10) ei ole otsese valduse üleandmine ehitise kui vallasasja omandiõiguse üleminemise

vältimatuks eelduseks. AÕS §-st 94 nähtub, et seadusandja peab võimalikuks vallasasja

omandiõiguse üleminemist ka ilma, et omandaja saaks asja otseseks valdajaks ja vallasasja

omandamiseks piisab, kui omandaja saab asjale kaudse valduse;

11) puudus ehitiste sissenõudjale kuuluva kaasomandiosa omandiõiguse vastustajale

üleminemiseks (üleandmiseks) vajadus ja ka sissenõudja poolne kohustus teha seoses

valdusega mingeid täiendavaid tahteavaldusi või tegusid;

12) ei tulene täitedokumendist ega saa tuletada ühtki kohustust vaidluse pooleks mitteolevale

kolmandale isikule OÜ-le Annimatsi. Käesoleva asjaga seotud täitedokumendi

(sund)täidetavus ei sõltu ega saa sõltuda vaidluse pooleks mitteoleva kolmanda isiku (OÜ

Annimatsi) tegevusest või tegevusetusest. Puudub vaidlus asjaolu üle, et ehitiste otsene

valdaja on OÜ Annimatsi ja et ehitised ei ole sissenõudja otseses valduses;

13) ei loo ega saa täitedokument luua OÜ-le Annimatsi kohustust anda ehitiste otsene valdus üle

vastustajale. Samuti ei anna see täitedokument sissenõudjale õigust nõuda ehitiste otsest

valdust OÜ Annimatsi käest välja selle vastustajale üleandmise eesmärgil ega anna ka

vastustajale õigust nõuda sissenõudjalt, et viimane nõuaks OÜ-lt Annimatsi välja ehitiste

otsese valduse vastustajale;

14) oli vastustaja tsiviilasjas nr 2-11-17282 teadlik, et kõnesolevad ehitised on kolmanda isiku

(OÜ Annimatsi) valduses (ehk ehitised ei ole sissenõudja otseses valduses). Seega ei saanud

vastustaja eeldada, et kohtuotsuse täitmise käigus saab ta nõuda ehitiste otsese valduse

üleandmist sissenõudjalt;

15) on sissenõudja järjekindlalt kinnitanud (avaldanud), et 04.06.2014.a kohtuotsuse

jõustumisega peab sissenõudja vastustajat ehitiste ehitisregistri koodidega 111034207 ja

111034209 ainuomanikuks ja on avaldanud järjekindlat tahet täitedokumendi täitmiseks,

samuti tahet ehitiste sissenõudjale kuulunud kaasomandi osale vastava omandiõiguse

vastustajale (st ehitiste vastustaja ainuomandisse) ülemineku kohta;

16) asendab täitedokument, mille järgi otsustas kohus jätta ehitised võlgniku ainuomandisse,

sissenõudja ja vastustaja (asjaõigus)kokkulepet kõnealuste ehitiste sissenõudjale kuulunud

kaasomandiosa omandi ülemineku kohta;

17) kui kohus peaks leidma (milleks kohtutäituri hinnangul alus puudub), et 04.06.2014.a

kohtuotsus, ei asenda sissenõudja ja vastustaja asjaõiguskokkulepet kõnealuste ehitiste

sissenõudjale kuulunud kaasomandiosa omandi ülemineku kohta, on kohtutäitur seisukohal,

et täitedokumendi sissenõudja poolt täitmisele pööramist (kohtutäiturile täitmisavalduse

esitamist) saab käsitleda sissenõudja kaudse tahteavaldusena ehitiste sissenõudjale kuulunud

kaasomandiosa omandiõiguse vastustajale üleandmiseks;

18) on täitedokumendi sissenõudja poolt täitmisele pööramine tegu, millest võib järeldada

sissenõudja tahet täitedokumendi täitmise saavutamiseks. Sissenõudja tahe on suunatud

rahalise hüvitise saamisele, hõlmates ka hüvitise saamise võimalikke eeldusi. Kui rahalise

hüvitise sundtäidetavuse vältimatuks eelduseks on ehitiste sissenõudjale kuulunud

kaasomandiosa omandiõiguse avaldajale üleandmine, on rahalise hüvitise sundtäitmisele

esitamine kaudseks tahteavalduseks rahalise hüvitise sundtäidetavuse eelduse täitmiseks ehk

ehitiste sissenõudjale kuulunud kaasomandiosa omandiõiguse vastustajale üleminekuks

(üleandmiseks);

19) sai vastustaja sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse alustamisest teada vastustajale

täiteasjas nr 084/2015/433 täitmisteate 12.03.2015.a kättetoimetamisega. Ühtlasi sai

vastustaja hiljemalt siis teada ka sissenõudja teost Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a

sundtäitmisele pööramisest selle sundtäitmiseks;

20) on vastustaja asunud teostama oma õigusi ehitiste ainuomanikuna. Vastustaja on saatnud

Otepää Vallavalitsusele 20.05.2015.a teate, kus ta on avaldaja muu hulgas avaldanud: „/…/

Korralduse nr 2-4-397 resolutsiooni punkti 1 kohaselt peatati menetlus kuni jõustub

kohtulahend MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas hagis A.M. vastu kaasomandi lõpetamise

nõudes. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-17282 jõustus

10.12.2014.a. Kohus jättis hooned A.M. ainuomandisse /…/ Seega on lõplikult selgunud,

kelle omandis on õigusvastaselt võõrandatud maal paiknevad ehitised. Eelnevast tulenevalt

taotleb A.M. peatatud haldusmenetluse jätkamist ning Annimatsi nr 49 talu maa tagastamise

viivitamatut otsustamist kohaliku omavalitsuse tasandil. /…/“.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

8. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Maakohtu 14. septembri 2015.a kohtumäärus on seaduslik

ja põhjendatud ja määruskaebuses esitatud väited ei anna alust kohtumääruse muutmiseks ega

tühistamiseks.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus jõudnud õigele lõppjäreldusele, et kohtutäituri tegevus ei olnud täitemenetluse

alustamisel õiguspärane. Võlgnikul ja sissenõudjal olid (ja on senini) vastastikused

kohustused, mis tuleb täita samaaegselt. Nii vallas- kui kinnisasja omandiõiguse üleminekuks

on vaja kohustatud isiku käsutust. Tartu Ringkonnakohtu 04.06.2014.a kohtuotsus tsiviilasjas

nr 2-11-17282 ei asenda asjaõigusliku toimega käsutust;

2) pidi kohtutäitur enne täitedokumendi täitmisele võtmist kontrollima, kas TMS § 21 lg-s 1

sätestatud eeldus on täidetud, antud juhul seda ei tehtud. Täitedokumendi täitmise eelduste

kontrollimata jätmist ei saa kohtutäitur õigustada formaliseerituse printsiibiga. Olukorras, kus

täitedokumendi täitmine sõltub sissenõudja kohustuse samaaegsest täitmisest võlgnikule, on

kohtutäituril TMS § 21 lg 1 kohaselt keelatud alustada täitemenetlust enne, kui sissenõudja

kohustus on täidetud või kui sissenõudja või kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja

kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel

täitmise vastuvõtmisega viivitanud. Maakohus on õigesti kohaldanud TMS § 21 lg-t 1;

3) on väär kohtutäituri käsitlus, et tal puudub võimalus hakata iseseisvalt sisustama

täitedokumendi sundtäidetavuse eelduseks oleva sissenõudja kohustuse sisu. Kui sissenõudja

ei ole pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist, tuleb seda teha kohtutäituril enne

täitemenetluse alustamist. Sellele viitab TMS § 21 lg 1 sõnastus „[---] kui sissenõudja või

kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist [---].“ Kohtutäituri

käsitlus on põhjendamatult formalistlik. Kohtutäituril oli kohustus kontrollida, kas TMS § 21

lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud;

4) on ebaõige määruskaebuse väide, et sissenõudja on pakkunud A.M.le kohustuse täitmist.

A.M. ei saanud sissenõudjalt täitemenetluse eelselt ühtegi ettepanekut vastastikuste

kohustuste täitmise kohta. Määruskaebuse esindaja möönab, et tähitult A.M.le edastatud

saadetist A.M. kätte ei saanud. Vastustajal puudub võimalus veenduda selles, mida ümbrik

sisaldas. Isegi kui ümbrik sisaldas 13.01.2014.a kuupäeva kandvat ettepanekut, ei ole

tegemist MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas pakkumisega oma kohustuse täitmiseks A.M.le,

nagu nõuab TMS § 21 lg 1. Tegemist on üksnes nõudega maksta MTÜ-le Eesti Spordiselts

Põhjakotkas 81 286.80 eurot. A.M.l on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni talle

on üle antud ehitiste omandiõigus ja otsene valdus;

5) sai A.M. sissenõudjalt 27.04.2015.a kirja, milles jätkuvalt nõutakse rahalise kohustuse

täitmist. A.M. vastas 20.05.2015.a, selgitades kohustuse täitmisest keeldumise aluseid ning

tegi ettepaneku olukorra lahendamise eesmärgil kohtuda. Tänaseni ei ole MTÜ Eesti

Spordiselts Põhjakotkas A.M. ettepanekule vastanud. MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas ei

ole senini pakkunud oma kohustuse täitmist A.M.le. Ühepoolne kinnitus, mille kohaselt

sissenõudja peab kedagi asja omanikuks või loeb midagi üleantuks, ei ole MTÜ ES

Spordiselts Põhjakotkas kohustuse täitmiseks piisav;

6) eeldab kaudse valduse teke lepingulist suhet otsese valdaja ja asja omaniku vahel (AÕS § 93,

§ 33 lg 2). A.M.l ei ole ühegi isikuga kokkulepet vaidlusaluste ehitiste valdamise kohta;

7) ei ole välistatud, et ehitiste kui vallasjade käsutus peab toimuma notariaalses vormis, kuna

tegemist ei ole tavapäraste vallasasjadega. Ehitise kui vallasasja käsutamine on alates

01.03.2006.a AÕSRS § 13 lg 6 järgi piiratud ja ehitise kui vallasasja võõrandamise tehing

peab olema notariaalselt tõestatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-03 p-29 avaldanud

seisukoha, et notariaalse vormi nõue hõlmab nii võlaõiguslikku kui asjaõiguslikku lepingut.

Kuigi Riigikohtu lahend puudutab AÕSRS § 13 lg 6 varasemat redaktsiooni, kehtib sama

põhimõte käesoleva ajani. Kohtutäituri ja sissenõudja tõlgendus ehitise kui vallasasja

omandiõiguse A.M.le ülemineku kohta on põhjendamatult lihtsustatud;

8) on A.M.l õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest kuni talle antakse üle ehitiste otsene

valdus. TMS § 21 lg 1 võimaldab täitemenetlust alustada vaid siis, kui võlgnik on alusetult

keeldunud omapoolse kohustuse täitmist. A.M. õiguslik alus keelduda kohustuse täitmisest

tuleneb VÕS §-st 110;

9) on esialgne õiguskaitse täielikult ebaefektiivne. Ennatlikult alustatud täitemenetluse tõttu on

A.M. pangakonto olnud arestitud enam kui kaheksa kuud. Füüsilise isiku pangakonto

arestimine on äärmiselt koormav abinõu, mille rakendamine peab olema väga kaalutletud ja

põhjendatud. Konto arestimise tõttu ei saa A.M., vaatamata esialgse õiguskaitse korras

täitemenetluse peatamisele, kasutada kontole pärast täitemenetluse peatamist laekunud

rahalisi vahendeid. Rahaliste vahendite kasutamise piiramine mõjutab oluliselt vastustaja

igapäevaelu ning elukvaliteeti. Tartu Maakohus nõustus 06.05.2015.a kohtumääruses, et

täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine, mis tähendab, et

pärast täitemenetluse peatamist pangakontole laekuvad rahalised vahendid peaksid olema

kontoomaniku poolt vabalt käsutatavad. Vastasel juhul muutub täitemenetluse peatamine

suuresti sisutuks. Vaatamata Tartu Maakohtu, kohtutäituri ja justiitsministeeriumi ühisele

tõlgendusele TMS § 47 lg 11 ning täitemenetluse peatamise mõju kohta pangakonto arestile,

ei võimalda Swedbank AS endiselt A.M.l pärast täitemenetluse peatamist laekunud rahalisi

vahendeid kasutada. Praktikas puudub ühene arusaam TMS § 47 lg 11 kohaldamisest ja

mõjust. Üksikisiku õiguste kaitse tagamiseks ja ühtse praktika kujundamiseks on vajalik

kohtute selge tõlgendus vaidlusalusele normile.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

9. MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas nõustub ja toetab täielikult Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei määruskaebust.

Täiendavalt selgitas MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas, et 14.01.2015 edastas MTÜ Eesti

Spordiselts Põhjakotkas A.M.le tähitud kirjaga ettepaneku alustada läbirääkimisi kohtuotsuse

kahepoolseks täitmiseks. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel saatjale. Puudutatud isik edastas

originaalkirja kohtule tutvumiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 14. septembri 2015.a määrus tuleb materiaalõiguse

ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata A.M.

kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 16. märtsi 2015.a otsuse peale täiteasjas nr

084/2015/433. Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus kuulub rahuldamisele.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei võinud kohtutäitur TMS

§ 21 lg 1 järgi täitemenetlust alustada, kuna avaldaja A.M. ja puudutatud isiku

MTÜ ES Põhjakotkas vahelises suhtes on tegemist vastastikuste kohustustega ning see välistab

täitemenetluse läbiviimise enne kui sissenõudja kohustus on täidetud või kui sissenõudja või

kohtutäitur on võlgnikule pakkunud sissenõudja kohustuse täitmist ja võlgnik on alusetult

keeldunud täitmist vastu võtmast või muul põhjusel täitmise vastuvõtmisega viivitanud.

Käesoleval juhul on täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 04. juuni 2014.a otsus tsiviilasjas

nr 2-11-17282, millega lõpetati MTÜ ES Põhjakotkas ja A.M. kaasomand Otepää vallas Sihva

külas asuvale kahele ehitisele, määrati jätta nimetatud hooned A.M. ainuomandisse ja mõistesti

A.M.lt MTÜ ES Põhjakotkas kasuks välja hüvitis kaasomandiosa kaotuse eest. Tsiviilasjas nr 2-

11-17282 menetluse käigus ei esitatud nõudeid kaasomandi eseme valduse üleandmiseks ning

seega kohus niisugust nõuet ka ei lahendanud.

12. Pooltel ei ole olnud vaidlust selle üle, et kaasomandi esemeks olevad hooned on faktiliselt

olnud alates 1991.a lõpust kolmanda isiku OÜ Annimatsi valduses, mitte aga vahetult kummagi

(endise) kaasomaniku otseses valduses. Tsiviilasja nr 2-11-17282 esemeks ei olnud ühe ega teise

kaasomaniku võimalik õigussuhe kolmanda isikuga, s.o OÜ-ga Annimatsi.

Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2014.a otsuse kohaselt sai OÜ Annimatsi vaidlusaluste hoonete

valduse MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas õiguseellase EV KS „Dünamo“ ja OÜ Annimatsi

vahel 23.12.1991.a sõlmitud mitterahaliste väärtuste üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.

Nimetatud tehing ei toonud kaasa hoonete omandi üleminekut. A.M.le otsustati Otepää

Vallavalitsuse 11.01.2006.a korraldusega nr 2-4-26 tagastada endisest laut-küünist (peahoone)

27/100 mõttelist osa ja tallist (majutushoone) 40/100 mõttelist osa.

13. Ringkonnakohtu arvates on maakohus käesoleval juhul tõlgendanud AÕS § 33 lõiget 2 liialt

kitsendavalt leides, et puudub alus lugeda A.M.l tekkinuks vaidlusaluste ehitiste suhtes kaudset

valdust. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et AÕS § 33 lg 2 piiritleb kaudse valduse juhtumid väga

konkreetsete olukordade ja suhetega. Asjaõigusseaduses on antud üksnes näitlik loetelu

asjaomastest õigussuhetest.

Tsiviilasja nr 2-11-17282 menetluses olid nii MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas kui ka A.M.

seisukohal, et A.M. on saanud vaidlusaluste hoonete kaasomanikuks. Kumbki menetlusosaline ei

esitanud väiteid selle kohta, nagu ei oleks A.M.l tekkinud vaidlusaluste hoonete valdust ning et

see asjaolu oleks võinud mõjutada tema õigusi hoonete omanikuna.

14. Varasemates menetlustes on tuvastatud, et 23.12.1991.a sõlmitud mitterahaliste väärtuste

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel andis MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas õiguseellane

hooned üle kolmandale isikule – OÜ-le Annimatsi – ning alles Tartu Ringkonnakohtu

01.11.2010.a otsuse jõustumisel tsiviilasjas nr 2-08-351 saabus õigusselgus selles, et hoonete

omand ei olnud selle käsutuse tulemusena üle läinud.

Tsiviilasjas nr 2-11-17282 tuvastatu kohaselt oli MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas õiguseellane

EV KS Dünamo määratletud omandireformi kohustatud subjektina. Omandireformi käigus tekkis

omandireformi õigustatud subjekti (A.M.) ja kohustatud subjekti (õigusjärglase, s.o MTÜ Eesti

Spordiselts Põhjakotkas) kaasomand, milline asjaolu on kinnitust leidnud jõustunud

kohtuotsusega. Arvesse tuleb võtta, et kuni tsiviilasja nr 2-08-351 lahendamiseni (otsus jõustus

jaanuaris 2011) ei pidanud MTÜ Eesti Spordiselts Põhjakotkas ennast hoonete omanikuks ning

omandisuhete üle toimuvate kohtuvaidluste ajal ei olnud vaidlusalused hooned kummagi

kaasomaniku otseses valduses. Kuna kohustatud subjekt tunnustas vastuvaidlematult A.M. kui

õigustatud subjekti õigusseisundit hoonete kaasomanikuna, tuleb ringkonnakohtu arvates lugeda,

et A.M.l tekkis ka valdusõiguslikus mõttes teise kaasomanikuga, s.o MTÜ-ga Eesti Spordiselts

Põhjakotkas, samaväärne positsioon.

15. Ringkonnakohus leiab, et A.M. poolt vaidlusalustele hoonetele valduse saamine võinuks

omada tähtsust temal vallasomandi tekkimise üle otsustamisel. Käesoleval juhul oli omandi

tekkimise aluseks vallavalitsuse sellekohane 11.01.2006.a korraldus nr 2-4-26, kuid üldjuhul

pidanuks kohustatud subjekt sellele lisaks andma vara õigustatud subjektile üle. Käesoleval juhul

tuleb siiski lähtuda sellest, et A.M. omandiõigust hoonetele ei ole keegi vaidluse alla seadnud

ning omandit on tunnustatud ka jõustunud kohtulahendiga. Seega on muutunud ainetuks arutelu

selle üle, kas ja missugusel kujul on teine kaasomanik (ühtlasi kohustatud subjekt) andnud

õigustatud subjektile üle vara valduse.

Seega ei ole kaasomanikul käesolevas staadiumis enam alust tugineda sellele, et teine kaasomanik

ei ole talle võimaldanud kaasomandi eseme valdust. Sisuliselt taanduks selline vaidlus

kaasomandi teostamise küsimustele, kuid käesoleval juhul on mõlemad pooled soovinud

kaasomandi lõpetamist (tsiviilasi nr 2-11-17282).

Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas A.M. ja OÜ Annimatsi vahel on tekkinud veel

eraldi AÕS § 33 lg 2 tunnustele vastav õigussuhe. Asjakohatud on A.M. väited selle kohta, justkui

eeldaks kaudse valduse tekkimine notariaalses vormis kokkulepet. Kaudse valduse aluseks oleva

õigussuhte loomine ei ole käsitatav asjaõigusliku käsutusena.

16. Ringkonnakohus on seisukohal, et vallasasja suhtes kaasomandi lõpetamise puhul ei tule

tuvastada kaasomaniku tahteavaldust anda teisele kaasomanikule üle kaasomandi eseme

mõttelise osa valdus.

Kaasomand on TsÜS § 56 ja AÕS § 70 lg 3 kohaselt mitmele isikule kindlaksmääramata ja

reaalsuses piiritlemata osades kuuluv omand ning kaasomanikele ei saa vastastikku kuuluda

mõtteliste osade teineteise valdusest väljanõudmise õigusi. Seetõttu on ebaõige maakohtu

seisukoht, nagu pidanuks MTÜ ES Põhjakotkas loovutama A.M.le oma kaasomandiosa

väljanõudeõiguse.

Samuti ei saa kaasomanikele kuuluda seadusest tulenevaid õigusi nõuda kaasomandi eset

mõtteliste osade kaupa välja kolmandatelt isikutelt. AÕS § 71 lg 4 kohaselt on kaasomanikul

ühise asja suhtes kolmanda isiku ees kõik omaniku õigused.

Eeltoodust tulenevalt ei saa üks kaasomanik oma kaasomandiosa väljanõudeõigust teisele

kaasomanikule loovutada ning maakohtu sellekohane käsitlus on ekslik.

17. Ringkonnakohus selgitab, et kui kaasomandi ese on ühe kaasomaniku ainuvalduses, siis

lahendatakse kaasomanike vahelised erimeelsused kaasomandi, sh valduse, teostamise üle AÕS

§ 72 lg-te 1 ja 5 järgi. Kui kaasomandi ese oleks ühe kaasomaniku ja kolmanda isiku

kaasvalduses, saaks kaasomanik, kelle õigusi on kahjustatud, esitada kolmanda isiku vastu AÕS

§ 71 lg 4 alusel omandi rikkumisest tuleneva nõude (AÕS § 80) ning suhetes teise kaasomanikuga

tugineda endiselt AÕS §-le 72. Kui kaasomandi ese on tervikuna kolmanda isiku valduses, siis

on kahjustatud kaasomanikul võimalik esitada väljanõudeõigus kolmanda isiku vastu tuginedes

AÕS § 71 lg-le 4 ja AÕS § 80.

Arvestades asjaolu, et kaasomandi esemeks olevad hooned on kolmanda isiku, OÜ Annimatsi,

otseses valduses, on A.M.l olemas valdusõiguslik alus oma õiguste maksmapanekuks ning see ei

eelda MTÜ ES Põhjakotkas poolt täiendavate õigustoimingute tegemist ega tahteavalduste

andmist.

18. Kolleegium nõustub, et täitedokumendist (kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-11-17282) ei tulene ega

saagi tuleneda kohustusi vaidluse pooleks mitte olnud kolmandale isikule OÜ-le Annimatsi.

Seega ei sõltu ega saa täitedokumendi sundtäidetavus sõltuda OÜ Annimatsi tegevusest või

tegevusetusest. Nimetatud tsiviilasjas ei lahendatud kaasomanike MTÜ ES Põhjakotkas ja A.M.

õigussuhteid OÜ-ga Annimatsi ning kohtuotsus ei ole kaasomandi esemeks olnud hoonete

kolmanda isiku otsesest valdusest väljanõudmise mõttes täitedokumendiks. Sellega seoses on

väär A.M. seisukoht, nagu oleks tal õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest, kuni talle

antakse üle ehitiste otsene valdus. Ainuomanikuna on A.M.l endal võimalik pöörduda hoonete

otsese valdaja poole ilma, et selleks oleks vajalik endise kaasomaniku kaastegevus.

Järelikult ei takista TMS §-s 21 sätestatu täiteasjas nr 084/2015/433 täitemenetluse läbiviimist

ning A.M. kaebus kohtutäituri tegevuse peale on põhjendamatu. Puudub alus heita kohtutäiturile

ette TMS § 21 alusel täitemenetluse läbiviimise takistuste kontrollimata jätmist.

19. Ringkonnakohus märgib seoses TMS § 47 lg 11 kohaldamisega, et puudutatud isikul ei ole

võimalik kaitsta oma õigusi käesoleva määruskaebuse lahendamise raames. Arvestada tuleb ka

TMS §-s 115 sätestatut. Kuna täitemenetluse peatamine ei too kaasa arestimise tühistamist vaid

üksnes arestimisakti alusel nõude täitmise peatamise, siis ei ole välistatud ka tõlgendus, et

võlgniku arvelduskontole laekuvad vahendid jäävad kontole ilma, et võlgnikul tekiks võimalus

neid vabalt kasutada. TMS § 115 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kontol olev raha üldjuhul kanda

vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kui

arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ulatuses raha, loetakse

puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast

arestimise hetke kontole laekuvad summad kantakse üle kohtutäituri ametialasele

arvelduskontole kuni arestimisakti täitmiseni.

Täitemenetluse peatamine toob seega TMS § 47 lg 11 järgi kaasa küll selle, et peatub nõude

täitmine, sh ka võlgniku kontol oleva raha kandmine kohtutäituri ametialasele arvelduskontole,

kuid seadusest ei tulene, et konto arestimine kaotaks igasuguse tähenduse. Ringkonnakohus leiab,

et sellisel kujul esialgset õiguskaitset ei saa pidada võlgniku suhtes täiesti sisutuks, kuna rahalised

vahendid jäävad tema arvelduskontole ning juhul kui selgub, et täitemenetlust on alustatud

põhjendamatult, ei teki vajadust asuda raha kohtutäiturilt või sissenõudjalt tagasi nõudma.

20. Seoses määruskaebuse rahuldamisega ja kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse

rahuldamata jätmisega tuleb asjas kantud menetluskulud jätta TsMS § 172 lg-te 8 ja 10 alusel

A.M. kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri õigusabikulusid, kuid käesoleva

asja materjalidest ei nähtu, nagu oleks kohtutäitur Oksana Kutšmei kasutanud menetluses

õigusabiteenust.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/