1-15-8012/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1 (10)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.november 2015. Maakohtu Kuninga tn kohtumaja a. Pärnu Kriminaalasja number 1-15-8012 (15267000622) Kohtukoosseis kohtunik Indrek Nummert Kohtui

stungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi F.G süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 263 lg 1 p

1 järgi ühimenetluse l korras Ringkonnap

rokurör Gardi Anderson Süüdistatav F.G

Isikukood või sünniaeg:

XXX

Kodakondsus:

xxx

Elu-

xxxx või asukoht ja aadress:

Telefon/e-post:

xxx

Haridus:

xxx

Emakeel:

xxx

Töökoht või õppeasutus:

xxx Karistatus: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni xxx Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar, kokkuleppe korras Kannatanud

S. G ja I.J

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s :

S tunnistada

121 lg 1 üüdi F.G esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 ja § järgi

2 (10) ning -st 1 talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust. juhindudes KarS § 63 lg mõista

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks lugeda 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1 selt pöörata täitmisele 6 , 2 ja 3 alusel kohe

(kuus) kuud vangistust ning

ülejäänud vangis kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud jätta täielikult tingimisi tuse osa, s.o 2 (

täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta ja 4 (nelja) kuulise katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvan ka ja seeläbi koheselt ärakandmisele gistus karistusaja hul kuuluva karistuse kandmise aja algust arvata alates 04.07.2015.a.

Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Tsiviilhagi ei ole.

Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult F.G-lt igituludesse menetluskulud ri ena KrMS § 180

lg 1, § 175 alusel sundraha LäI0033) maksumus 84

975 eurot, isiku ekspertiisi (akt nr 15E- eurot, isiku ekspertiisi (akt nr 15E- , DNA-ekspertiisi (15E- LäI0034) maksumus 84 eurot GE0931) maksumus 969 eurot, kokku 2112 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS- -is is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700080332. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

T vahistamine d koheselt õkend jätta muutmata või tühistada kohtuotsusega mõistetu kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest.

A : sitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 DVD plaati.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada: tunnistaja V. G poolt 04.07.201

5 üle antud verekahtlase määrdumisega triiksärk; kannatanu S. G

poolt 06.07.2015 üle antud verekahtlase määrdumisega triiksärk.

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada tunnistaja V poolt 04.07.2015 üle antud nuga. . G

Edasikaebamise kord

3 (10) Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega , tutvuda.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 1 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 02.12.2015.a kell 16:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

F.G süüdistatuna selles, et tema 04.07.2015.a kella 03:26 ajal Pärnu on kohtu alla antud

linnas xxx . G . G baarileti juures lõi S ühel korral noaga kõhu piirkonda, põhjustades S füüsilist valu

ja kõhuõõnde ulatuva torkehaava paremal pool keskkõhul kõhukelmevigastusega ja verevalandusega maksa peal, milline on eluohtlik vigastus. Oma sellise tegevusega pani F.G toime KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. Samuti süüdistatakse selles, et tema 04.07.2015 kella 03:26 ajal Pärnu linnas asuva ööklubis S xxx ,

s.o avalikus kohas, olles löönud eelnevalt S ühel korral noaga kõhu piirkonda, lõi seejärel I .G . J

kahel korral . J noaga vasakule poole selja piirkonda, millega põhjustas I füüsilist valu ja vasakul pool seljal nimme piirkonnas kaks pehmesse koesse tungivat torke-lõikehaava koos vasakpoolse 11. roide vigastusega. Eelneva tegevusega F.G rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt.

Oma sellise tegevusega pani F.G toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga.

Kohtuistungil uuritud

tõendid: kannatanu S. G -3, 6-8/; 05.07.2015 ja 08.07.2015 ütlused /tl 2

- kannatanu I. J 05.07.2015 ja 08.07.2015 ütlused, protokolli lisa: statsionaarne epikriis, haigusloo nr xx /tl 12-13, 15-17, 18-20/;

- tunnistaja M. S. -24/; 04.07.2015 ütlused /tl 22

- tunnistaja V. G -29/; 04.07.2015 ütlused /tl 27

- patrullilehe koopia /tl 30-33/;

- tunnistaja T. L -36/; 07.07.2015 ütlused /tl 34

- patrullilehe koopia /tl 37-38/;

- tunnistaja K. A -17/; 08.07.2015 ütlused /tl 15

- tunnistaja S. S 08 -43, 44/; .07.2015 ütlused /tl 42

- tunnistaja G. K -47/; 08.07.2015 ütlused /tl 45

- tunnistaja R. A eline joonis noast / 48-49, 50/; 09.07.2015 ütlused, protokolli lisa: omakä

- tunnistaja E. S -53/ 09.07.2015 ütlused /tl 51 ;

- tunnistaja M. G -56/; 10.07.2015 ütlused /tl 54

- tunnistaja M. M -59, 60/; 14.07.2015 ütlused, protokolli lisa: omakäeline skeem /tl 57

- tunnistaja S. K 15.0 -63, 64/; 7.2015 ütlused, protokolli lisa: omakäeline skeem /tl 61

- tunnistaja M.-L M -66/; 15.07.2015 ütlused /tl 65

4 (10)

- tunnistaja H. T -69/ 16.07.2015 ütlused /tl 67 ;

- tunnistaja J. J tlused /tl 70-72/; 16.07.2015 ü

- tunnistaja R. P -74/; 16.07.2015 ütlused /tl 73

- tunnistaja K. K -77/; 21.07.2015 ütlused /tl 75

- xx S turvajuht E. S 04.07.2015 omakäeline kinnitus ööklubi kaamerate videosalvestuste üleandmise kohta politseile /tl 78/; -

04.072015 turvakaamerate salvestused 04.09.2015 vaatlusprotokoll /tl 79- asitõendi – ööklubi S – 105, CD-pakend nr 2/;

- -1/19762- 07.07.2015 nõudekiri nr 3.2

1 hädaabinumbrile 112 tehtud kõne(de), milles kutsuti politsei ja kiirabi Pärnu linna xxx uvasse xx S helisalvestise saamiseks ning 14.07.2015 vastus as nõudekirjale koos manusega: vastuskirja ja kõnesalvestise koopiaga /tl 106-107, 108-110/; -

asitõendi – Häirekeskuse hädaabinumbrile 112 04.07.2015 tehtud kõnede salvestused – 20.07.2015 vaatlusprotokoll, lisa CD-R- usega /tl 111-117, pakend nr 1/; plaat kõnesalvest

- SA Pärnu Haigla teatised S ’i . G ja I. J esinevate vigastuste kohta ja kiirabikaardid S. G ning I. J suhtes /tl 4, 14, 121-122, 123/; - -134/; 08.07.2015 ekspertiisimäärus /tl 133

- isiku ekspertiisiakt nr 15E- sa: fotod /tl 135-138, 139-140/; LäI0033, li - -143/; 08.07.2015 ekspertiisimäärus /tl 142

- isiku ekspertiisiakt nr 15E- lisa: fotod /tl 144-147, 148/; LäI0034, - . J ja S. võrdlusmaterjali võtmise 08.07.2015 määrused ja ekspertiisimaterjali võtmise protokollid I G, võrdlusmaterjali võtmise 09.07.2015 määrus ja ekspertiisimaterjali võtmise protokoll R A DNA proovide võtmise kohta /tl 150-153, 154-155/; - -157/; 10.07.2015 ekspertiisimäärus /tl 156

- 03.09.2015 ekspertiisiakt nr 15E-GE0931 koos lisadega/tl 158-161, 162-165/;

-

- tunnistaja V. G asitõendi poolt üle antud nuga ja verekahtlase määrdumisega triiksärk ning kannatanu S. G poolt üle antud verekahtlase määrdumisega triiksärk – 08.09.2015 vaatlusprotokoll koos fototabeliga /tl 167-174/ ;

- indikaatorvahendi kasutamise 04.07.2015 protokoll (koopia) /tl 176/, tõendusliku alkomeetri kasutamise 04.07.2015 protokoll koos mõõtmistulemiga /tl 177-178/;

- isiku kahtlustatavana kinnipidamise 04.07.2015 protokoll /tl 179-182/; - -185, 187-188/ ning F.G 05.07.2015 ja 04.09.2015 ütlused, protokolli lisa: tõend /tl 183 istungil . ristküsitlusel antud ütlused

Muud iseloomustavad materjalid: - -197/; F.G karistusregistri väljavõte /tl 195

- tõend F.G maksustatava tulu kohta (2014) ning tõend keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2014.

Kohtuistungil:

Kohtuistungil prokurör nõudis F.G sitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist e KarS § järgi 5 aastase vangistusega; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aastase vangistusega.

118 lg 1 p 1 KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Lühimenetluse sätteid arvesse võttes vähendada karistust 1/3 võrra ning mõista karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust kandmisaja algusega tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 04.07.2015.a.

Kaitsja ja süüdistatav taotlesid kergemat karistust ja otsuse kuulutamisel vabastamist vahi alt. Kaitsja samuti taotles osaliselt süüdistuse ümberkvalifitseerimist.

5 (10) KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et F.G-le esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 järgi on täies mahus tõendamist leidnud.

Käesolevas asjas puudub k vaidlus süüdistuse tõendatuses. a kohtumenetluse poolte vahel Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil süüdi. Kaitsja rõhutas kohtuistungil, et vaidluse koht on vaid karistuse määra valikus ning teise teo kvalifikatsioonis. Kas tegemist oli

KarS § 263 lg 1 p 1 või

KarS § 121 järgi kvalifitseerit , mis aga lõppkokkuvõttes süüdistatavale mõistetavat ava teoga

karistust ei mõjuta, kuna on üks tegu, mis on kantud ühtsest tahtlusest ning praktika kohaselt liidetakse karistused kergema karistuse raskemaga kantuks lugemise teel.

Kohtu hinnangul tuleb süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ümber kvalifitseerida KarS § 121 lg 1 järgi. Tunnistajate, kannatanute ja ka süüdistatava ütlustega kogumis on tõendatud, et konflikt kannatanute ja süüdistatava vahel tekkis isikliku tüli pinnalt ja süüdistatava rünne oli suunatud üksnes kannatanute vastu Juhtunut nägid pealt veel mitmed ööklubi külastajad, kuid nimetatud .

asjaolu ei anna alust rääkida avaliku korra rikkumiseks, kuna lisaks sellele, et tegu näevad pealt kõrvalised asjasse mittepuutuvad isikud, tuleb tuvastada ka, et juhtunu nimetatud isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt rikuks. Kohtupraktikas omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. märtsi 1996. a otsus nr 3-1-1-32-96 ja otsus nr 3-1-1-7-07, p 7.1). Kuivõrd avaliku korra sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades.

Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-7- se koosseisu

07 p 10 on väljendatud selgitused KarS § 263 objektiiv kindlakstegemisel, mistõttu tuleb kohtutel KarS § 263 järgi esitatud süüdistuses esmalt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab KarS § 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus KarS § s 263 loetletud kvalifitseerivate tunnuste esinemisest süüdlase - käitumises. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 20.05.2009.a kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-08-8125 järginud juhiseid ning leidnud, et kohus ei saa lähtuda süüdistatava eelpoolnimetatud Riigikohtu käitumisele õigusliku hinnangu andmisel vaid selles , et sündmus toimus avalikus kohas, millega on t häiritud teiste isikute turvatunne.

Järelikult, kui esitatud süüdistusest nö täielikult ära mõelda vägivald, mis oli toime pandud noaga, ei rünnanud süüdistatav lähtudes süüdistuse tekstist avalikus kohas teiste isikute rahu ja turvatunnet

KarS § 262 koosseisu mõttes Süüdistuses on toodud ära üksnes avalik koht ja sellest tulenevad .

üldised konstate Noa löögid põhjustasid lühiajalise tervisekahjustuse kestusega kuni 4 eringud.

I. J

nädalat ning ei olnud eluohtlikud (kohtuarstlik ekspertiisiakt tl 136-138). Seega kohus leiab, et avaliku korra rikkumist ei toimunud ning esitatud F.G võimalikku vastutust tuleb analüüsida KarS § 121 järgi.

Uuritud tõendite kogumist on kohus jõudnud siseveendumusele, et F.G otsis ööklubis süüdistuses toodud ajal kontakti I

. J, kes on G. K praegune elukaaslane. Samas G. K oli F.G endine elukaaslane. Süüdistatav istungil väitis, et ta tundis end ebamugavalt, kuivõrd eelnevalt teda õlaga tõugati kannatanu poolt ja seejärel teda räägiti taga lisaks talle tundus, et , kui kannatanud vaatasid F.G seltskonna poole. See tegevus oli vastastikune, sest k I. J a on andnud ütlusi, et F.G seltskond vahtis nende seltskonda.

6 (10)

S. G otsis temaga kontakti, astudes tema ette ja ütluste kohaselt A et ta läheks talle vastu. S. G

selgitas, et ta läkski F.G-le õlaga vastu, mille peale F.G ütles, et vaata ette mees.

Seega kinnitavad nii süüdistatav kui kannatanud, et S. G ja F.G vahel oli nügimine.

Ka

tunnistaja G. K

ti ja laua vahelisel alal, seda nägi, et F.G ja S. G rääkisid midagi baarile ajaliselt tunduvalt varem, kui S. G

läks baarileti äärde jooke ostma.

F.G ütluste kohaselt ta kuulis, et teda kutsuti baarileti äärde kannatanute poolt. Kohus leiab, et uuritud tõendid seda ei kinnita, samuti on eluliselt raske uskuda, et ööklubis on võimalik sellist kutset kuuluda.

Samas nimetatud väitel ei ole määravat tähtsust.

Kohus on lähtudes tõendite kogumist veendumusel, et just seetõttu F.G läks baarileti hiljem juurde I. J enda subjektiivsest arusaamast tulenevat ebamugavustunnet - solvumist kõrvale, et , õlaga

tõukamist, häirivaid pilke jms – kannatanute väljakutsuvat käitumist lahendama. Eeltoodu alusel

kohus ei tuvasta, et emb-kumb pool oleks enne suurema konflikti algust olnud enam provokatiivsem teisest. Kannatanu I. J baarileti juurde ning hakkas teda ja S. G ütluste kohaselt tuli F.G nügima. Ka

kannatanu S. G tuli I. J on andnud ütlusi, et F.G juurde ning nende vahel oli füüsiline

kokkupuud ustega riimuvad ka tunnistaja K. A e. Kannatanute ütl ütlused, kes samuti nägi, et F.G

läks I. J kõvale seisma ning läks vastu teda. F.G ütluste kohaselt kui ta baarileti äärde läks, võttis üks mees ta vasakust küljest kinni ning teine kaelast. Ühe mehe lükkas süüdistatav ka endast eemale.

Videosalvestiselt ei ole näha, et F.G oleks läinud I. J vastu, küll aga nähtub nii videosalvestiselt kui vaatlusprotokollist, et F.G läheb I. J kõrvale seisma eejärel

. S

I. J keerab

end näoga F.G suunas ning asetab parema käsivarre talle turjale, siis läheb poolte vahel vastastikku rüseluseks. Seega käesolevas juhtumis kooskõlas videomaterjali ja süüdistatava väidetega võib pidada ka kannatanu käitumist väljakutsuvaks. Seega käituti

I. J vastastikku väljakutsuvalt, võimalik, et viha tekitavalt ning mõlemad pooled läksid sellega kaasa, s.t. soovimata rüselust lõpetada.

Kanna kinnitanud vastastik s leiab, et kannatanu tanud ei ole enda ütlustes ust rüselust, kuid kohu

ütlusi ei muuda nimetatud asjaolu täielikult ebausaldusväärseteks ning kannatanute ütlusi saab kohus osaliselt arvestada, millises osas need haakuvad videosalvestisega.

Tunnistajate S. S ja R. A n utav, et konflikt hakkab kohe ütluste kohaselt oli ka ö väljapoole taj eskaleeruma ning muutub vastakuti ks. Sellest informeeriti isegi turvameest, R.P vägivaldse ütluste kohaselt ühe kliendi poolt, kuid turvatöötajad siiski ei jõudnud enne vägivalda sekkuda. suuremat

Tunnistaja H. T enda ütluses ei räägi rüselusest ega ka konfliktist, vaid lihtsalt selgitab, et ta saatis

S. K F.G juurde. Kohtu hinnangul eeltoodu viitab selgelt sellele, et äärmuslikkusesse kalduv konflikt oli tajutav ka H. T ja vii konflikti tasandama. mane saatis seetõttu S. K

Oluline on see, et veel enne noa lööke lahutati vastastikku seisjad nõnda, et S tõmbama ära

. K pidi F.G temaga lahkuma ning eemaldutigi S. K umbes paar meetrit teises ja asutas ütluste järgi suunas, kui

S. K selja tagant tagasi kannatanutele noaga kallale. seejärel F.G sööstis

Poolte vahel puudub vaidlus kannatanutele tekitatud kehavigastuste ulatuses, iseloomus, raskusastmes ning tekkemehhanismis. Kohus leiab, et objektiivse koosseisu tunnust, S. G tekitatud rasket tervisekahjustust, millega on põhjustatud oht elule, tõenda täielikult ekspertiisiakt (tlk vad 144-148), samuti SA P H teatised vigastuste kohta ning kiirabikaardid (tlk 4, 123). I. J tekitatud

7 (10)

füüsilist valu ja tervisekahjustusi esitatud süüdistuse järgi tõenda täielikult ekspertiisiakt (tlk vad

135-138), samuti statsionaarne epikriis, haiguslugu, SA P. H teatised vigastuste kohta ning kiirabikaardid (tlk 18-20, 14, 121-122).

Süüdistatav on teinud viiteid, et ka teda rünnati kannatanute poolt, seetõttu peab kohus ka sellel väitel eraldi peatuma.

Asjaolu, et konflikt muutus vastastikku vägivaldseks on turvakaamera lindistuselt nähtav. Enne noaga rünnakut üks kannat võtab F.G kaela tagant käega kinni üüdistatava anutest, I. J,

. Ka s

ütluste kohaselt üks kannatanu võttis talt kaelast kinni ning pigistas, samal ajal teine kannatanu hoidis teda käest kinni. Seega tuleb kontrollida, kas esines õigusvastane rünne, mida tuli tõrjuda ning kas F.G viibis hädakaitseseisundis.

Riigikohus on asjas nr 3-1-1-71-14 p 8 märkinud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 4. veebruari 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04 ltub , p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõ faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn hindamine). Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist KarS § 28 lg 2 tähenduses. Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. juuni 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-34-08, p 10). Kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, s.t kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras, ning lähtuma sellest oma tegevuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2012. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-107-12, p 10). Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest KarS § 28 lg 1 mõttes ega hädakaitse piiride ületamise võimalikkusest.

Iseenesest küll hädakaitse puhul vastavate pidepunktidena tulevad arvesse näiteks ründele eelnenud ja järgnenud sündmuste käik, ründe toimumise aeg (nt päevaajal või öösel), koht (nt avalik või kaitsja eluruum) ning muud rünnet ja kaitsetegevust iseloomustavaid tegureid (vastavalt nt ründajate arv, ründe viis ning nt passiivselt kaitselt aktiivele ülemineku põhjused). Kontrollides hädakaitseseisundi esinemist tuleb arvestada ka eelnenud sündmuste käiku (RKL nr 3-1-1-124-01, p

7.2 ja nr 3-1-1-17-04, p 15.1). Kujuteldava või kunagi tulevikus ähvardava ohu mõjul hädaseisundit ei teki. Samuti ei teki hädaseisundit juhul, kui ähvardavat ohtu oli võimalik vältida mitte üksnes kuriteo tunnustega tegusid toime pannes, vaid ka teistsugust, seaduskuulekat käitumisviisi valides.

Õigusvastasust välistava asjaoluna käsitletaksegi hädaseisundit nimelt seetõttu, et isikul puudub objektiivselt igasugune alternatiivne võimalus ohtu vältida ning isegi selle tingimuse täitmisel vaid - juhul, kui tekitatud kahju on ärahoitavast kahjust väiksem (RKL 3-1-1-1-01).

Igasuguste süüdistatava ütlustes toodud kahtluste kummutamiseks, isegi väita kui

,

et enne F.G K poolt oli ja kannatanu lahutamist üksteisest S. hädakaitseseisund, siis igal

juhul oli see lõppenud tülipoolte üksteisest lahutamisega – seega rünnakute ohu kõrvaldamisega.

Asjaolud viitavad otsese ka lahkuma koos S. K, tehes lt sellele, et pärast seda F.G hakkas

seda kuni paari sammuga, kuid siis sööstis ootamatult tagasi ning kannatanutele noaga kallale. Seega kohus leiab, et F.G puudus noaga ründamise ajal hädak Kõik

kindlasti aitseseisund.

eelkäsitletud asjaolud nähtuvad

otseselt turvakaamera videosalvestiselt ning neid on kirjeldanud kannatanud ja tunnistajad.

8 (10)

Nimelt turvakaamera salvestiselt nähtub otseselt, et tumedas riietuses meesterahvas, kelleks oli tunnistajate

ja süüdistatava ütlustest lähtudes S. K (vaatlusprotokollis märgitud musta noolega, mees nr 4), tuli F.G ja kannatanute vahele. Salvestiselt nähtub, et F.G liigub S. K tagant paar sammu paremale ning järgmisena juba ta astubki 1 (vaatlusprotokollis märgitud -2 sammu S. G

punase noolega, mees nr 1) suunas ning lööb teda vasaku käega, koheselt kummardub S. G ettepoole. I. J

on sammu võrra baarileti poole pöördunud, kui F.G S. K tagant mööda liigub ning teeb kaks löögiliigutust I. J (vaatlusprotokollis märgitud sinise joonega, mees nr 2) suunas.

Seda, et süüdistatav eemaldus kannatanutest on kirjeldanud ka kannatanud S. G ja I. J, kelle ütluste kohaselt

S. G F.G astus sammu tagasi ning seejärel lõi noaga kõhtu. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistaja K. A ütlused, mille kohaselt astus F.G letist sammu eemale ja korraga lähenes kiirelt S ja tegi parema käega löögi kõhupiirkonda. . G

Kohtu hinnangul on asjaolude suhtes , kuna ta objektiivseid ütlusi andnud tunnistaja M. S baaridaamina ei kuulunud tüli poolte või nende heade tuttavate leeri. Tunnistaja M ütluste . S

kohaselt tulid mõlema meesterahva juurde nende sõbrad ning lahutasid nad teineteisest, pärast lahutamist lähenes lühemat kasvu meesterahvas külje poolt pikemat kasvu meesterahvale ning lõi teda kahel korral vastu vasakut külge parema käega.

Süüdistatava tuttava, kellega ta koos klubisse läks – ütluste kohaselt tõmbas ta F.G tunnistaja S. K ära, nad astusid mõned sammud suunas, kust S. K oli juurde tulnud ning ta ei näinud kuhu

F.G edasi läks. Objektiivsuse seisukohalt on oluline, et ka süüdistatavaga seotud tunnistaja S.

K kinnitab, et enne noaga löömist oli F.G kannatanutest eemaldatud, kuid ta sööstis uuesti neile kallale.

Kohus leiab, et kannatanute ja tunnistajate ütlused eemaldumise kohta on F.G

usaldusväärsed, omavahel haakuvad ja kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis, sh täielikult turvakaamera videosalvestisega.

F.G kohtuistungil andis ütlusi, et üks tuttav tuli neid lahutama, kuid ta mäleta täpsemalt, millal lahutamine toimus. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis. Asjaolu, et süüdistatav sündmust osaliselt ei mäleta, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks, sest üldjoontest ta tunnistab kuriteo toimepanemist ja see haakub teiste usaldusväärsete tõenditega kogumis.

Seega F.G ei esinenud hädakaitseseisundit kannatanuid noaga rünnates ja lüües, mistõttu puudub ka vajadus analüüsida kaitsetegevuse vastavust KarS § 28 nõuetele.

Lisaks on tunnistajaid V. G, T. L, J. J, M. M K, E. S, M. G, G. K

M. L.M K. ja andnud ütlusi

kannatanute vigastuste ja sündmuskoha kohta, mis ei anna juurde olulist tõenduslikku teavet ja milles tegelikkuses ei ole ka vaidlust poolte vahel t . Samuti ei anna juurde olulist tõenduslikku teave hädaabinumbrile tehtud kõnede salvestised ja patrullilehed.

Käesolevas asjas puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

Eeltoodud alusel kohus tunnistab F.G esitatud süüdistus es süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 ja § t

121 lg 1 järgi.

9 (10) Karistus KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut ja tabama tema emotsioone, tundeid ning püüdlusi.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud.

F.G on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. F.G on avaldanud kahetust, mida kohus käsitleb kergend veenvalt ava asjaoluna.

F.G süü suuruse puhul tuleb hinnata asjaolusid, et pärast kannatanutega vastastikkusest rüselemisest lahutamist, sööstis uuesti kannatanute juurde tagasi, lüües noaga ühel korral

ta

S. G ning I. J kahel korral. Kohus on seisukohal, et sellist kiiret tagasisööstu noa löökidega tuleb vaadata kogumis ühe teona ehk ideaalkogumina.

Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase vangistusega.

Lähtudes eeltoodust kohus mõistab F.G-le KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistuseks 5 aastat vangistust.

Kohus leiab aga, et karistuse eesmärgid on võimalik täita, kui jätta F.G-le mõistetud vangistus arvestades, et isik on varasemalt kriminaalkorras tingimuslikult täitmisele pööramata, karistamata, seega tegemist on esmakordse rikkumisega ning isik on avaldanud siirast kahetsust.

Samas lähtudes süü suurusest, pole F.G täielik tingimisi vabastamine põhjendatud. Kohtu hinnangul on osalise vabastamisega antud isikule eripreventiivselt piisav hoiatus enese alt tõsine hoiakute ja käitumise muutmiseks.

Samuti katseaja toime distsiplineerivalt, kuna ta on vahetult kogenud, mida mõjub süüdimõistetule

kujutab endast milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus ühiskonnast isoleerimine, s.o seotud.

Lähtudes eeltoodust tuleb F.G esitatud süüdistuses KarS § 118 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 järgi süüdi tunnistada ning juhindudes KarS § 63 lg st 1 mõista talle karistuseks 5 aastat vangistust. - KrMS § 238 lg 2 alusel leb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks tu lugeda 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1 , 2 ja 3 alusel koheselt pöörata täitmisele 6 tuleb

10 (10)

kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 aastat ja 10 kuud jätta täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta ja 4 kuulise katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu. tuleb KarS § 68 lg 1 järgi arvata eelvangistus karistusaja hulka ja seeläbi koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust arvata alates 04.07.2015.a.

Menetluskulud

Välja tuleb mõista F.G-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3, 9 alusel riigituludesse menetluskulud seoses II astme kuriteo toimepanemisega sundraha 975 eurot, isiku ekspertiisi (akt nr 15E-LäI0033) maksumus 84 eurot, isiku ekspertiisi (akt nr 15E LäI0034) maksumus 84 eurot ning - DNA-ekspertiisi (15E-GE0931) maksumus 969 eurot, kokku 2112 eurot.

Tõkend, tsiviilhagi ja asitõendid

Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata või tühistada kohtuotsusega mõistetud koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisest.

Tsiviilhagi ei ole esitatud. käesolevas asjas

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde 2 DVD plaati. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel tuleb hävitada: tunnistaja V poolt 04.07.2015 üle antud . G

verekahtlase määrdumisega triiksärk; kannatanu S .2015 üle antud verekahtlase . G poolt 06.07 määrdumisega triiksärk. KarS § 83 lg 1 alusel tuleb konfiskeerida ja KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävita poolt 04.07.2015 üle antud nuga. da tunnistaja V. G

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik