4-15-3757/19 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

02. novembril 2015.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-15-3757 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kohtuistungi sekretär Jane Põldoja Kohtuasi

Vaidlustatud lahend F.Z isikukood XXX elukoht XXX väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg.2 järgi.

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve keskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315, 15,002753.

Asja läbivaatamise kuupäev 03. septembril, 22. oktoobril 2015.a. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja F.Z, kohtuvälise menetleja PPA Põhja Prefektuuri esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 57 lg 1 p 3, V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas:

Jätta F.Z kaebus rahuldamata .

PPA Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 10.04.2015.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2315, 15,002753 jätta muutmata.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 03.detsembril 2015.a. alates kella 14.00 .

Asjaolud Antud väärteoasjas on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Ragnar Rebane koostanud 20.03.2015.a. väärteoprotokolli, mille kohaselt 20.03.2015.a. kell 16:52 juhtis F.Z Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt. 41 liikudes Tartu suunas, mootorsõidukit BMW X5, registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, sõites kiirusega

76 +/-3. Suurim sõidukiirus sellel teelõigul on 50 km/h.

Kirjeldatud tegevusega rikkus F.Z liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu määras 10.04.2015.a. otsusega nr. 2315,15,002753 F.Z-ile karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi karistusena rahatrahvi 50 trahviühikut s.o. 200 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 järgi lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

Kaebuse sisu Kaebaja F.Z palub Harju Maakohtule esitatud kaebuses tühistada Põhja prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2315,15,002753. Esitatud kaebuses selgitab, et sõitis 20.03.2015a. Kose asulas, suunaga Tartu poole ühtlases liiklusvoolus, tema ees ja järel sõitsid autod. Hoidis ees sõitva autoga pikivahet ca 15m. Pärast asula lõppu, kus on 90 km/h lubav märk, pärast seda märki umbes I50-200m, peatas politsei ja küsis: „miks te kihutate, teie ees sõitva auto kiirus oli 63 km/h, aga teie kiirus oli suurem". Olnuks kiirus suurem, oleks pidanud ees sõitjale otsa sõitma. Eeldades, et peeti silmas asulasisest lõiku (ehkki väärteo-otsuses räägitakse asulavälisest, kus ka politsei auto asus), pidi mõõtmine toimuma vähemalt 300m kauguselt. Ja kui tema ees sõitev auto liikus kiirusega 63 km/h väidetavalt, siis sama kiirusega liikus ka tema (kindlasti mitte kiiremini) ja miks sellisel juhul mõlemaid ei peatatud, samuti tema järel liikuvat autot milline ka sama kiirusega sõitis. Kummastav oli ka politseiniku väide, et „teeksin suulise hoiatuse, aga kuna on varasem kiiruse ületamine siis võetakse load ära". Ja et just tema ületas tihedas liiklusvoolus kiirust, tema eesega järel sõitjad seda ei teinud, ehkki pikivahe oli maksimaalselt 15m. Leiab, et füüsikaseaduste kohaselt on selline asi võimatu, avariid tekitamata. Seetõttu jättis ka allkirjastamata osaliselt loetamatu väärteoprotokolli AB1414678. Lisab veel, et antud teelõigul on asulasisene piirkiirus 50 km/h, asulavälisel alal, olenevalt sõidusuunast on piirkiirus 70 km/h ja 90 km/h. Väärteootsuses ja protokollis on märgitud rikkumise kohaks asulaväline tee. Seega juba on selline väide oma sisult eksitav ja väär.

Soovis ettenähtud ajal korduvalt saata menetlejale e-meili väärteoprotokollis märgitud aadressil, esimesel päeval sai vastuseks „kohaletoimetamatu". Otsis ise internetist ja lõpuks sai saadetud toimivale e-maili aadressile saata endapoolse vastuväite/selgituse, see aga jäeti ilmselt menetleja poolt tähelepanuta.

Samuti palub Harju Maakohtul ennistada kaebetähtaeg väärteo otsusele nr.2315,15,002753. Pidi alates 19 aprill olema tööasjade (käivitatav ettevõte) tõttu Valgas, Riias ja Tartus ning kavatses tagasi Tallinna tulla 27.aprillil. 24 või 25 -dal aprillil, aga haigestus gripi viirusesse ja tekkis kõrge palavik. Sellel põhjusel jäi Tartus elava sugulase poole end ravima. 29 apillist kuni mai algus päevadeni üritas telefonitsi ühendust saada kohtuvälise menetlejaga, et paluda tähtaega pikendada. Väärteoprotokolli kaasas polnud ja sinna märgitud e-posti aadress ei tööta. Arvutit kaasas ei olnud. Tervenenuna Tallinna tagasi jõudis 14 mail. 15-dal oli politsei vastav osakond suletud alates 13.00, väärteootsuse sai kätte 18.05.2015.a hommikul.

Kohtuvälise menetleja seisukoht

Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid. Kohtuväline menetleja jääb väärteoasjas tehtud otsuses toodud seisukohtadele ja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks või muutmiseks alus kaebuses toodud põhjendustel puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sealhulgas kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja kohtuistungil üle kuulatud tunnistajate üksikasjalike ütlustega. On seisukohal, et alust kahelda kogutud tõendite usaldusväärsuses puudub. Menetlusaluse isiku poolt hinnatud kaugus tema ees sõitva sõiduki ja tema poolt juhitud sõiduki vahel ei saa võtta tõeselt, kuivõrd tunnistajad on kirjeldanud täpselt hetke, mil kiirus mõõdeti ja andnud oma hinnangulise kauguse kahe sõiduki vahemaast hetkel, kui menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus kiirusmõõteseadmega UltraLyte fikseeriti. Menetlusalusele isik ei saa väita, et vahemaa, mis tema enda sõiduki ja eesliikuva sõiduki vahel oli on tema mälupilti salvestunud just sel hetkel, kui politsei kiirust mõõtis. Kaugusel 333m politsei asukohast. Kiirusmõõteseade UltraLyte on lasermõõteseade, mis kuvab konkreetselt selle sõiduki kiiruse, millele tema optiline lasersihik on suunatud, seade kuvab ka kauguse sõidukist ja mõõtjast. Need andmed, mis kiirusmõõteseade tol hetkel kuvas on ära toodud kiirusmõõturi kasutamise protokollis.

Protokoll on täidetud vastavalt HMS sätestatud nõuetele, on usaldusväärne ja kasutatav tõendina antud väärteoasjas. Juhul kui kiirusmõõteseadme laserkiire alas oleks olnud teisi sõidukeid, segavaid faktoreid, siis antud seade ei oleks kuvanud näitu ja kaugust mõõtjast vaid oleks fikseerinud ekraanile veateate. Antud seadme laserkiire hajuvus 100 m peale on 3 milliradiaani e 30 cm. Menetlusaluse isiku puhul juhitud sõiduki ja mõõtja vahemaa oli 333 m, ehk siis üle 90 cm oli see laserkiire täpp, mis kuvati menetlusaluse isiku sõidukile. Arvestades, et sõiduki keskmine laius on 1,8m, siis ei saanud mitte kuidagi moodi olla selle laserkiire alas teisi sõidukeid ega segavaid faktoreid. Sest siis ei oleks seade ka näitu kuvanud. Leiab, et antud väärteoasjas on tehtud õige otsus, määratud õiglane ja proportsionaalne karistus, kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude eest karistatud.

Karistusregistri andmetel on menetlusalusel isikul 7 kehtivat väärteokaristust. Alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puuduvad. Palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohus avaldas väärteotoimiku materjalidest: väärteoprotokolli AB1414678 20.03.2015.a, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, vastulause, karistusregistri väljavõtte, mõõtevahendi taatlustunnistuse ja pädeva mõõtja koolituse tunnistuse.

Kohtuotsuse põhjendused

V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku ,tunnistajad ja kohtuvälise menetleja seisukoha, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Kaebuse esitaja on vaidlustanud väärteootsuse sisuliselt, väites, et kuivõrd tema ees, ca 15 meetrise vahega liikus sõiduk, siis politsei ei saanud mõõta tema sõiduki kiirust ning kuna nii tema ees kui ka taga liikusid sõidukid, siis võrdne kohtlemine eeldaks, et politsei oleks kõik nad pidanud kinni pidama, mitte ainult tema.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et F.Z poolt juhitud mootorsõiduki BMW X5 registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruseks mõõdeti 20.03.2015.a kell 16:52 76 km/h +/-

3 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks 73 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. F.Z-ile , s.o juhile on seadme tabloole fikseeritud tulemit näidatud, protokolli tutvustatud, mida on F.Z oma allkirjaga kinnitanud. Protokolli kohaselt on liikluskiiruse mõõtmist teostatud kasutades kiirusmõõturit UltraLyte LTI 20-20 100LR UX020597, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-14/00220. Seadme töökorras olekut on kontrollitud 20.03.2015.a kell 07:50 ning seade oli töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele.

Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. MõõteS § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kui mõõtevahend on kantud käesoleva seaduse § 7 lõike

3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. MõõteS § 2 lg 1 p 29 kohaselt on taatlemine protseduur, mille käigus pädev taatluslabor või teavitatud asutus kontrollib mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgisega. MõõteS § 7 lg 3 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab paragrahvi 7 lõikes 1 loetletud kasutusaladest tulenevalt kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad (edaspidi metroloogilise kontrolli nimistu). Nimetatud paragrahvi lõige 1 p

4 kohaselt võib metroloogilise kontrolli teha kohustuslikuks mõõtevahendite korral, mida kasutatakse riikliku järelevalve käigus. Majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006.a määruse nr 104 „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu, mõõtevahendite olulised ja erinõuded, sealhulgas täpsusnõuded, ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ § 3 lg 1 sätestab, et kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusotstarbest ning kehtestatud täpsusnõuded on esitatud lisade 1 ja 2 tabelite teises veerus. § 3 lg 2 sätestas, et turule lastav ja/või kasutusele võetav mõõtevahend peab olema läbinud «mõõteseaduse» § 7 lõikes 2 ja § 10 lõike 1 punktides

1–4 sätestatud metroloogilise kontrolli. Konkreetse mõõtevahendi metroloogilise kontrolli menetlused on esitatud lisa 1 tabeli kolmandas veerus. § 3 lg 3 sätestas, et kasutusel oleva mõõtevahendi võib, kui sellele ei laiene «mõõteseaduse» § 49, võtta taatlemisele, kui mõõtevahend on: 1) läbinud «mõõteseaduse» § 7 lõike 2, §-de 71, 8, 9 või § 10 lõike 1 kohase metroloogilise kontrolli, võttes arvesse «Mõõteseaduse» § 491 lõiget 1 ja § 50 lõiget 3, või 2) enne käesoleva määruse jõustumist Eestis tõendatult taadeldud. Nimetatud määruse § 5 lg 1 sätestab, et eri liiki mõõtevahendite taatluskehtivusajad on esitatud lisa 2 tabeli kolmandas veerus ning lõige 2 sätestab, et «mõõteseaduse» § 10 lõike 1 punktide 1–4 kohase metroloogilise kontrolli läbinud mõõtevahendi taatluskehtivusaeg algab seda liiki mõõtevahendile õigusaktides sätestatud vastavushindamisprotseduuri, EÜ esmataatluse või siseriikliku esmataatluse toimumise kuupäevast. Kui vastavusdeklaratsioonil,

taatlustunnistusel, vastavusvõi taatlusmärgisel puudub kuupäev ja kuu, siis algab taatluskehtivusaeg vastava menetluse toimumise aasta 1. jaanuarist. Majandusja kommunikatsiooniministri 12.12.2006 määruse nr 104 lisa 1 punkti 8.2 kohaselt kuuluvad liiklusjärelevalve kiirusmõõturid kontrollmõõtevahendina kohustuslikult kontrollile ning kohustuslik on siseriiklikku tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi esmataatluse läbimine. Määruse nr 104 lisa 2 punkti 8.2 kohaselt on liiklusjärelevalve kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta.

Seega omas kiirusmõõteseade UltraLyte LTI 20-20 100LR UX020597, kehtivat mõõtevahendi taatlustunnistust nr TTRSS-14/00220, mistõttu on kasutatud nõuetele vastavat kiirusmõõteseadet. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud mh pädev mõõtja. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78

„nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 3 lg 1 kohaselt peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev ametnik olema läbinud mõõtevahend kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on mõõtmist teostanud Teele Üksaeg, kes on läbinud 09.07.2014 pädeva mõõtja koolituse (vastav tunnistust kohtutoimikus lk 32). Seega on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud MõõteS sätestatud tingimustel.

Kaebaja ei ole antud asjas vaidlustanud kiirusmõõtevahendi korrasolekut ega ka mõõtevahendi kasutamise õiguspärasust. Vaidlus puudub ka asjaolus, et F.Z 20.03.2015.a kell 16:52 Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 41 km-l liikudes Tartu suunas juhtis mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX. Samuti puudub ka vaidlus asjaolus, et kiirust mõõdeti asulavälisel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Vaidlus on asjaolus, et kas Teele Üksaegi poolt mõõdetud kiirus 76km/h kuulus kaebaja sõidukile.

Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et sõitis suunaga Tartu poole, kell oli 17.00. Oli reede õhtu, tee oli täis, ei sõitnud mitte kellestki mööda. Vastutulijad vilgutasid. Seal on 50 ala. Seal

70 tuleb vahetult kohe. Möödunud laupäeval viibis seal kohal ja mõõtis selle ära, politsei istus vähemalt 300 m kaugusel. Väitis kaebuses ekslikult ,et 200 meetrit, kirjutas mälu järgi, umbes, hinnanguliselt. Peaks ju midagi peas korrast ära olema, kui sellisel juhul seal siis kiirust ületaks.

Seal on väike kõrvaltee, peale seda teed on kohe see 90 märk. Võib olla ei oodata, millal jõutakse selle postini, mille otsas see märk istub, vaid hakatakse varem kiirendama. 4-50 m Sellest võib ka niisugune olukord reaalselt tekkida. Aga kui peatatakse kinni sõnadega, et ees sõitja sõidab 63 km/h ja teie sõidate veel kiiremini, siis tekib küll küsimus, et kas on vale auto mark, või et auto on kõrgem, et see nüüd on see näitaja. Eessõitjaga oli vahe vast 10 meetrit. Mäletab eessõitnud auto marki seetõttu, et politseinik ütles, et see oli Chrysler või Alfa Romeo, hästi madal masin oli. Tema liikus kiirusega 50-55 tumesinise mootorsõidukiga BMW X5. Kiirusemõõteseadme tablool olevat näitu näidati siis kui paluti kolida politsei autosse, ei tea millist kiirusemõõteseadme näitu näidati kuna oli niivõrd vihane, teadis, et trahvi tehakse nagunii kuna muidu politsei koondatakse. Seda ei mäleta, kas teda peatas naisvõi meespolitseinik. Kohtuvaidlustes väidab, et eessõitva auto vahe väga hea tahtmise korral oli 20 m, mitte rohkem.

Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistajad Teele Üksaegi ja Ragnar Rebase, kes teostasid kahekesi 20.03.2015.a kell 16:52 Harjumaal Kose vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt. 41 kilomeetril liiklusjärelevalvet.

Tunnistaja Teele Üksaeg selgitas kohtuistungil, et kaebajat isiklikult ei tunne küll on aga kaebajaga tuttav seoses kiiruse ületamisega Tallinn-Tartu mnt-l Kose Ristil. Olles patrullis koos

Ragnar Rebasega mõõtis 50 kiirusepiirangu alas kiirust kiirusemõõteseadmega UltraLyte. Kaebaja sõitis tumeda BMW maasturiga, täpset kiirust ei mäleta aga oli lg 2. Kaebaja kiirust mõõtes viibisid mõlemad politseisõiduki juures. Ennem kaebaja sõidukit tuli üks sõiduk ning kaebaja ning tema ees oleva sõiduki vahe võis olla kusagil 70-80 meetrit ning peale kaebaja sõidukit tuli veel sõidukeid. UltraLytega mõõtes suunatakse mõõdetava sõiduki numbrimärgile, tekib punane täpp ning seejärel tuleb infotabloole sõiduki kiirus, läbi antud sihiku näeb ainult mõõtja. UltraLyte baasvarustuses salvestusseadmeid ettenähtud ei ole. Kui laserkiire alas on segavaid faktoreid, teisi sõidukeid, siis ei löö näitu ette. Kaebaja sõiduk peatati ning talle tutvustati näitu, kaebaja antud näiduga ei nõustunud. Kui tee on sirge, siis UltraLytega ei ole probleemiks mõõta ka 800 meetri kauguselt. Kiirusemõõturi seadme protokollis märgitud 333 meetri kauguselt mõõta on täiesti normaalne.

Tunnistaja Ragnar Rebane selgitas kohtuistungil, et kaebajat isiklikult ei tunne, aga teab kaebajat seoses kiiruse ületamisega Harjumaal, Kose vallas, Kose ristil, Tallinn-Tartu mnt-l. Oli koos Teele Üksaegiga patrullis, kiirust mõõtis Teele, tema viibis mõõtmise hetkel Teele Üksaegi kõrval. Kaebaja sõiduki läheduses teisi sõidukeid ei olnud. Kaebaja sõiduk oli tema ees sõitvast sõidukist 60-70 meetrit tagapool, kaebaja sõiduki vahetus läheduses teisi sõidukeid ei olnud. Kaebaja sõitis BMW X5-ga, oli valge aeg ning teekate oli kuiv.

Kiirusemõõtmeseadme näitu tutvustas kaebajale Teele Üksaeg. See, et kiirus, mida Teele

Üksaeg menetlusaluse isiku sõidukil mõõtis võis kuuluda mõnele teisele sõidukile ei ole võimalik.

Kuivõrd tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused on kiiruse ületamise osas lahknevad hindab kohus ütluste usaldusväärsust. Riigikohus on 18.02.2013 otsuses nr 3-1-1-89-12 öelnud, et tõendiallika ütluste usaldusväärsust kinnitab see, kui ta suudab üksikasjalikult osutada aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga iseenesest seotud. Tavapäraselt ei suuda valeütlusi andev isik enda väiteid selliste detailidega varustada (otsuse p 14). Täiendavalt selgitab kõrgem kohus, et mingi tõendi usaldusväärsust on asjakohane vaagida ka selle kaudu, kuidas see tõend n.ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust ning ühtlasi ka tõendiallika usaldusväärsust.

Kõrvutades tunnistajate Teele Üksaegi ja Ragnar Rebase ning menetlusaluse isiku F.Z ütlusi nähtub, et tunnistajate ütlused on omavahel riimuvad. Menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütlustes kumab läbi ironiseeriv ja üleolev suhtumine politseiametnikesse ning hämamine faktiliste asjaoludega ja valikuline asjaolude mäletamine. Menetlusalune isik ei mäleta kas teda peatas meesvõi naispolitseinik. Samuti kinnitab menetlusalune isik, et talle näidati küll kiirusemõõtmeseadme näitu, kuid millise kiirusemõõtmeseadme oma, seda ta ei tea, kuna ta oli politseiametnike peale niivõrd vihane, sest politseinik teeb trahvi nagunii kuna muidu politseinik koondatakse. Samuti on menetlusalune isik ise väitnud, et möödunud laupäeval käis mõõtmas vahemaad kui kaugelt politsei mõõtis ning see oli vähemalt 300 meetrit. Väidab, et kaebuses kirjutas mälu järgi, umbes, hinnanguliselt. Seega on kaebaja oma hilisema mõõtmisega kinnitanud kiirusmõõtmeseadme protokollis märgitud vahemaa õigsust. Ka on ta kaebuses hinnanud enda ees sõitva auto kauguseks 10 meetrit, kohtus on vahemaaks märkinud

20 meetrit. Tunnistajad on hinnanud tema ja tema ees sõitva auto vahemaaks tunnistaja Teele Üksaeg 70-80 meetrit ja tunnistaja Ragnar Rebane on kohtuistungil öelnud, et see vahemaa võis olla 60-70 meetrit. Eeltoodust tulenevalt saab väita, et menetlusalusel isikul on probleeme vahemaade silma järgi hindamisega. Kohtu hinnangul püüab kaebaja kõigi vahenditega vähendada enda süüd väites, et kuna tema sõiduki vahe oli väga väike ei olnud võimalik mõõta tema sõiduki kiirust. Tunnistaja Teele Üksaeg on kohtuistungil selgitanud kiirusmõõteseadme

Ultralyte töö põhimõtet, mille kohaselt suunates UltraLyte mõõdiku mõõdetava sõiduki numbrimärgile tekib punane täpp ning infotabloole tuleb mõõdetava sõiduki kiirus. Kui laserkiire alas on segavaid faktoreid, siis ei löö näitu ette. Tunnistaja Ragnar Rebane, kes teostas koos Teele Üksaegiga liiklusjärelvalvet on kohtuistungil antud ütlustes väitnud, et ei ole võimalik, et Teele Üksaegi poolt mõõdetud kiirus oleks kuulunud mõnele teisele sõidukile. Ka nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et tema ees liikunud sõiduk oli hästi madal masin, kuid tema ise liikus nn murumaasturiga. Seega kuivõrd tegemist oli suuruselt väga erinevate sõidukitega, siis ei ole kohtu hinnangul ka eluliselt usutav, et politseiametnikud peatasid vale sõiduki. Samuti nähtub tunnistaja Teele Üksaegi ütlustest, et kiirusmõõteseadme UltraLytega ei ole võimalik mõõta kui on segavaid faktoreid. Ka on menetlusalune isik oma kaebuses nõudnud võrdset kohtlemist, sest kuna kui tema ületas kiirust pidid seda tegema ka tema ees ja taga olevad sõidukid. Tunnistaja Teele Üksaeg on andnud kohtuistungil kiirusmõõteseadme töö põhimõtte kohta selgitusi, millest nähtuvalt saab mõõta ühe sõiduki kiirust ning segavad faktorite korral ei löö kiiruse näitu üldse kiirusmõõdiku tabloole. Kohus peab tunnistajate Teele Üksaeg ja Ragnar Rebase ütlusi õigeteks, kohtu hinnangul ei ole usutav, et politseiametnikud kes kaebajat veel ka ei tunne annaksid sündmuste kohta teadvalt F.Z süüstavaid ütlusi.

Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Ei ole vaidlust asjaolus, et antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50km/h. Seega eeltöötut arvesse võttes on kohtu hinnangul tõendatud, et F.Z sõiduk liikus mõõtmise ajal kiirusega 76km/h+/-3km/h alas, kus lubatud sõidukiirus oli 50km/h, arvestades kiiruse mõõtmiselaiendmääramatust, ületades seega mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23km/h, millega pani toime liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 rikkumise ja liiklusseaduse § 227 lg 2 objektiivsetele tunnustele vastava teo.

Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le kohaldatakse väärteomenetluses

kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on F.Z täitnud liiklusseaduse § 227 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS §

18 lg 1 mõttes. Kuivõrd kaebaja on kinnitanud teadlikkust antud teelõigul lubatud suurimast lubatud kiirusest on väärtegu kohtu hinnangul toime pandud kergemeelsusest. Kuna teo õigusvastasust ja kaebaja süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus on tuvastanud liiklusseaduse § 227 lg 2 tunnuste esinemise menetlusaluse isiku käitumises, on kaebaja karistamine liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest olnud põhjendatud ja õiguspärane.

Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest.

Liiklusseaduse § 227 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetrit tunnis karistatav rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Kohtuväline menetleja on F.Z-ile karistuseks määranud rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses s.o 200 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kaebaja karistamine ja määratud karistuse määr KarS § 56 lg 1 sätestatud nõuetele. Menetleja on karistanud kaebajat rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, on arvestanud ka karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning samuti seda, et kaebajat on ka varasemalt samalaadsete tegude eest karistatud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, siis seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Kaebaja on kohtuistungil vaidlustanud enda varasemad karistused ning leidnud ironiseerivalt, et „Ma mäletan jah, kaks aastat tagasi võib olla poolteist, ma kunagi sain hakkama koletu teoga, tulin Pärnu poolt Laagrisse, sõitsin rohkem kui 60 km/h kiirusega öösel 01.30, ei olnud ühtegi inimest, ei olnud ühtegi autot, kassigi ei olnud. Aga tõepoolest, ma ei eita, et ma tegin seda. Kust need 7 tulevad, miks Rahumäe politseimaja ei suuda mulle seletada seda. Nad väidavad, et teil on kaks, te olete ühe vaidlustanud. Seega on üks ja see üks on tõesti.“

Seega peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada miks on kohtuväline menetleja leidnud otsuses, et menetlusalune isik on toime pannud mitu sarnast väärtegu.

Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest, aresti kandmisest, üldkasuliku töö sooritamisest või põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest on möödunud üks aasta. Nähtuvalt karistusregistri väljatrükist on menetlusalust isikut karistatud:

1. 09.05.2010.a liiklusseaduse § 74

lg 1 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, karistuseks on määratud rahatrahv, mis on karistusregistri andmetel täidetud 24.10.2014.a;

2. 25.10.2010.a liiklusseaduse § 74

lg 1 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, karistuseks on määratud rahatrahv, mis on karistusregistri andmetel täidetud 21.10.2014.a;

3. 30.04.2011.a liiklusseaduse § 74

lg 1 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, karistuseks on määratud rahatrahv, mis on karistusregistri andmetel täidetud 24.10.2014.a;

4. 14.03.2014.a liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis, karistuseks on määratud rahatrahv, mis on karistusregistri andmetel täidetud 09.02.2015.a;

5. 10.05.2014.a liiklusseaduse § 221 lg 1 järgi s.o juhi poolt foori keelava tule ajal ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmise eest, karistuseks on määratud rahatrahv, mis on karistusregistri andmetel täidetud 09.02.2015.a;

6. 10.10.2014.a liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis, karistuseks on määratud rahatrahv, karistusregistris karistuse täitmise info puudub.

Seega arvestades, et antud asjas on kohtuväline menetleja teinud otsuse 10.04.2015.a, siis otsuse tegemise ajaks ei olnud menetlusaluse isiku poolt antud rikkumiste eest määratud rahatrahvide täitmisest möödunud üks aasta ning kohtuväline menetleja arvestas karistuse määramisel õigesti korduvate sõidukiiruste ületamisega menetlusaluse isiku poolt.

Seega arvestades süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist on

F.Z-ile sanktsiooni keskmääras mõistetud rahatrahv 50 trahviühikut s.o 200 eurot põhjendatud. Samuti arvestas kohtuväline menetleja lisakaristuse kohaldamisel õigesti korduvate samalaadsete rikkumistega menetlusaluse isiku poolt ning samuti arvestades, et menetlusalusele isikule ei ole varasemalt lisakaristust kohaldatud on õigustatud lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni alammäära lähedases määras.

Leili Raedla Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/