4-15-8577/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-15-8577

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.detsembril 2015, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-15-8577 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi

P.D kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse 18.09.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,013661 Kvalifikatsioon: LS § 201 lg 1 Toimepanemise aeg ja koht: 31.08.2015 kell 14:15, Vabaduse pst, Tallinn Kaebuse esitaja

P.D (isikukood XXX, elukoht: XXX, Tallinn, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht puudub) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskus liiklusmenetlustalitus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 66 lg 2, V™S § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156, kohus otsustas:

1. Määrata P.D-le Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri

Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.09.2015 otsusega väärteoasjas nr 2302,15,013661 mõistetud rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) eurot tasumiseks osade kaupa 6 kuu jooksul, s.o 20 (kakskümmend) eurot igakuiselt viieteistkümnendaks (15) kuupäevaks.

2. Rahatrahvi esimene osa tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo

Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.09.2015 otsuses väärteoasjas nr 2302,15,013661 näidatud arvele:

• SEB Pank EE891010220034796011;

• Swedbank EE932200221023778606;

• Danske pangas arvele EE403300333416110002;

• №rdea pangas arvele nr EE701700017001577198.

Kohustuslik on märkida viitenumber ja selgitusse 10220155172116 „Rahatrahv, väärteoasi nr 4-15-8577, P.D“. Edasikaebamise kord

Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik

09.10.2015 laekus Harju Maakohtule P.D kaebus Politseija Piirivalveamet Põhja

Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.09.2015 otsusele väärteoasjas nr 2302,15,013661. P.D palub oma kaebuses kergendada talle määratud karistust.

Kohtuväline menetleja on esitanud Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes, milles on seisukohal, et isiku süüline käitumine LS § 90 lg 1 p 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi, kui mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt nähtub, et 31.08.2015 puudus menetlusalusel isikul kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Liiklusseaduse § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Seega lasub mootorsõidukijuhil hoolsuskohustus taotleda dokumendi kehtivusaja möödumisel Maanteeametilt uue juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et LS § 201 lg 1 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et tema juhtimisõigust tõendav dokument on aegunud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea dokumendi kehtivusaja lõppemisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kui isik juhib mootorsõidukit, hoolsuskohustus rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 1 järgi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja hinnanud süü suurust – tegu ja selle tagajärge, tagajärje raskust, teo taunitavust ja raskust ning rikkumise esmakordsust. Kohtuväline menetleja on karistust määrates arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorrakaitsmise huvisid. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks alus puudub ning palub jätta kaebus rahuldamata.

P.D kaebus oli määratud kuulamisele 16.11.2015 kell 10:00 Harju Maakohtu 27.10.2015 määrusega (tl 15). 27.10.2015 laekus Harju Maakohtule taotlus (tl 21), milles P.D taotleb väärteoasja nr 4-15-8577 läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on nõustunud kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 24-27). Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud P.D kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast, leiab, et kaebuse saab vastavalt V™S § 120 lg 1 alusel lahendada kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteoprotokolli kohaselt (VT toim lk 1) kohaselt 31.08.2015 kell 14:15 juhtis P.D Tallinnas Vabaduse pst ja Männiku tee ristmiku juures mootorsõidukit Lexus IS220D reg nr

XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik rikkus seega LS § 90 lg 1 p 1 ning pani toime LS § 201 lg 1 kvalifitseeritava rikkumise. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (VT toim lk 4) kohaselt on näha, et 31.08.2015 kõrvaldati P.D sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. LS § 91 lg 2 p 3 kohaselt juht kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt, kui tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT toim lk 2), et unustas kontrollida, millal tal juhiluba aegub. Kui isik juhib mootorsõidukit, hoolsuskohustus rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 1 järgi. Maanteeameti liiklusregistri väljatrükilt (VT toim lk 5 nähtub, et menetlusaluse isiku juhiluba nr XXX kehtis 29.06.2005 - 29.06.2015.

Liiklusseaduse § 96 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõiguse olemasolu sõltub juhtimisõigust tõendava dokumendi kehtivusest, seega oleks pidanud P.D ise aktiivsust üles näitama ning enne sõidukit juhtima asumist reaalselt kontrollima dokumendi kehtivust. Juhul, kui isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul riski, mis kaasneb dokumendi kehtetuks tunnistamisest mitteteadmisega. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on P.D tutvunud V™S § 19 sätestatud õiguste ja kohustustega (VT toim lk 2). Kohus on seisukohal, et P.D käitumine LS § 201 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja on P.D-le karistuseks määranud rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Iga õigusvastase teo toimepanemine ohustab üldist turvalisust. Üldohtlike süütegude kaitsvaks õigushüveks on eelkõige inimese elu. Üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramiste, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi rikkumisi mitte toime panema. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et P.D-le koostatud Politseija

Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 18.09.2015 otsus väärteoasjas nr 2302,15,013661 tema karistamise kohta LS § 201 lg 1 alusel on põhjendatud ja temale karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Selliseks mõjuvaks põhjuseks on Riigikohtu praktika kohaselt eelkõige süüdlase majanduslik võimetus tasuda korraga kogu trahvisumma. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud anda kaebajale võimalus tasuda rahatrahv ositi 6 kuu jooksul, s.o 20 (kakskümmend) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik