3-15-593/23 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-593 Määruse kuupäev 2. detsember 2015 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Puhja valla kaebus Haridusja Teadusministeeriumi kohustamiseks tasuma kaebajale erakooliseaduse §-i 222 rakendamisel tasutud 12 895,20 eurot ja kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 2 679,62 eurot või alternatiivselt välja mõista Haridusja Teadusministeeriumilt kaebaja kasuks 12 895,20 eurot ja kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintress 2 679,62 eurot. Menetlusosalised Kaebaja – Puhja vald Vastustaja – Haridusja Teadusministeerium

Resolutsioon 1. Kinnitada alljärgnev Puhja valla ja Haridusja Teadusministeeriumi vaheline kompromiss: 1.1. Haridus-ja Teadusministeerium lahendab kohalike omavalitsuste nõuded ja hüvitab neile eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisel aastatel 2011– 2014 kantud kulud lähtudes haldusasjas nr 3-13-1329 jõustuvast lõpplahendist (Riigikohus võttis kassatsioonkaebused 17. juunil 2015. a menetlusse). 1.2. Põhisumma tasumine: 1) kulud hüvitatakse kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmääras ühe kuu kohta vastaval aastal ja kohalike omavalitsuste tasutud arvete alusel (aluseks on erakoolidele tehtud väljamakseid tõendavad dokumendid või koondväljavõtted tehtud väljamaksetest, mille alusel on võimalik tõendada, et väljamaksed erakoolidele on tehtud); 2) tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 6 ei lähtuta samas lõikes nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste puhul Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäärast ühe kuu kohta, vaid kulud hüvitatakse kohalike omavalitsuste tasutud arvete alusel (s.t kulud hüvitatakse tegelikult tehtud kulude alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ületavas osas); 3) eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on kohalik omavalitsus, peetava erakooli kulusid alates 1. septembrist 2013 ei hüvitata (siis jõustus erakooliseaduse § 1 lõige 22, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse loodud erakooli rahastatakse samadel alustel munitsipaalkooliga, s.t et ka tegevuskulude katmises osalemisel käsitletakse kohaliku omavalitsuse loodud erakooli munitsipaalkoolina);

2 4) kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele ühekorraga 90 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-13-1329. 1.3. Viivitusintressi tasumine: kompromissi korral viiviseid ei maksta. 2. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-15-593. 3. Tagastada Puhja Vallavalitsusele pool asjas tasutud riigilõivust 193 eurot ja 43 senti ja riigilõivu enam tasutud osas 81 eurot ja 14 senti, s.o kokku 274 eurot ja 57 senti (kakssada seitsekümmend neli eurot ja viiskümmend seitse senti) tema arveldusarvele nr EE651010102034608007 AS-is SEB PANK. 4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. Puhja vald esitas Tartu Halduskohtule 11.03.2015 kaebuse Haridusja Teadusministeeriumi kohustamiseks tasuma kaebajale erakooliseaduse §-i 222 rakendamisel tasutud 12 895,20 eurot ja kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintressi 2 679,62 eurot või alternatiivselt välja mõista Haridusja Teadusministeeriumilt kaebaja kasuks 12 895,20 eurot ja kohustuse täitmisega viivitatud aja eest viivitusintress 2679,62 eurot. 2. Tartu Halduskohus võttis 01.04.2015 määrusega Puhja valla kaebuse menetlusse. 3. Haridusja Teadusministeerium esitas 09.07.2015 kohtule kompromissi ettepaneku, milles toetas kohtus kompromissi sõlmimist kõikides eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisega seotud haldusasjades järgmistel tingimustel: 1) Haridus-ja Teadusministeerium lahendab kohalike omavalitsuste nõuded ja hüvitab neile eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmises osalemisel aastatel 2011–2014 kantud kulud lähtudes haldusasjas nr 3-13-1329 jõustuvast lõpplahendist (Riigikohus võttis kassatsioonkaebused 17. juunil 2015 menetlusse). 2) Põhisumma tasumine: a) kulud hüvitatakse kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmääras ühe kuu kohta vastaval aastal ja kohalike omavalitsuste tasutud arvete alusel (aluseks on erakoolidele tehtud väljamakseid tõendavad dokumendid või koondväljavõtted tehtud väljamaksetest, mille alusel on võimalik tõendada, et väljamaksed erakoolidele on tehtud); b) tulenevalt põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse § 83 lõikest 6 ei lähtuta samas lõikes nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste puhul Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäärast ühe kuu kohta, vaid kulud hüvitatakse kohalike omavalitsuste tasutud arvete alusel (s.t kulud hüvitatakse tegelikult tehtud kulude alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära ületavas osas); c) eraõigusliku juriidilise isiku, mille üheks asutajaks, osanikuks, aktsionäriks või liikmeks on kohalik omavalitsus, peetava erakooli kulusid alates 1. septembrist 2013 ei hüvitata (siis jõustus erakooliseaduse § 1 lõige 22, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse loodud erakooli rahastatakse samadel alustel munitsipaalkooliga, s.t et ka tegevuskulude katmises osalemisel käsitletakse kohaliku omavalitsuse loodud erakooli munitsipaalkoolina); d) kulud hüvitatakse kohalikule omavalitsusele ühekorraga 90 päeva jooksul alates lõpplahendi jõustumisest haldusasjas nr 3-13-1329. 3) Viivitusintressi tasumine: kompromissi korral viiviseid ei maksta.

3 4. Tartu Halduskohus palus 17.07.2015 määrusega esitada kaebajal seisukoht kompromissi sõlmimiseks. 5. Puhja vald esitas kohtule 17.08.2015 seisukoha, milles märkis omapoolse kompromissi ettepaneku. 6. Haridusja Teadusministeerium esitas 02.09.2015 seisukoha Puhja valla kompromissi ettepanekule, milles märkis, et Haridus-ja Teadusministeerium saab kompromissi sõlmimisel ja kompromissiga seoses menetluse lõpetamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse 30.06.2015 valitsuskabineti nõupidamisel heaks kiidetud ning Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt 09.07.2015 kohtule esitatud kompromissettepanekust. 7. Puhja vald esitas 01.12.2015 kohtule seisukoha, milles nõustus Haridusja Teadusministeeriumi 09.07.2015 pakutud kompromissi sõlmimise ettepanekuga.

Kohtu seisukoht 8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi. Vastavalt HKMS § 154 lg-le 1 võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 9. Kohus leiab, et puuduvad poolte sõlmitud kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Käesolevas asjas ei ole jõustunud kohtulahendit ning kompromissi on võimalik täita. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab haldusasja nr 3-15-593 menetluse. 10. Puhja Vallavalitsus tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 468 eurot (tl 113). Riigilõivuseaduse § 60 lg 2 kohaselt halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse. HKMS § 104 lg 3 kohaselt, kui koos põhinõudega on esitatud viivise või intressi nõue, arvestatakse riigilõivu selle nõude eest ulatuses, milles nõue on kaebuse esitamiseni põhinõudest suurem. Antud juhul on põhinõue 12 895,20 eurot ja viivisintress 2 679,62 eurot. Seega tulnuks tasuda kolm protsenti põhinõudelt, s. o 386,86 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Seega kuulub tagastamisele enam tasutud osa summas 81 eurot ja 14 senti. 11. HKMS § 104 lg 6 p-st 1 tulenevalt tagastatakse pool asjas tasutud riigilõivust, kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot ning kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub kaebajale tagastamisele pool riigilõivust, s.o 193 eurot ja 43 senti. 12. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 7 kui menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides menetluskulude jagamises kokku leppinud, jäävad menetluskulud menetlusosaliste kanda. 13. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maare Aloe kohtunik