1-14-5813/74 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

1-14-5813

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2015. a Tallinn Kriminaalasja number 1-14-5813 Kohtukoosseis Meelika Aava,

Pavel Gontšarov, Urmas Reinola Kriminaalasi S.G

süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 5. novembri 2015. a otsus menetluses üld Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Gennadi Kull Prokurör

Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav

S.G isikukood XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXXXX

XXX XX- , kriminaalkorras XX töökohta ei avalda, varem karistatud 28.10.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 201 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära summas 1100 eurot KarS § 73 alusel tingimisi 3 aastase katseajaga Kaitsja Vandeadvokaa Gennadi Kull t Kannatanu esindaja Vandeadvokaat Maksim Greinoman Asja

läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 5. novembri 2015. a kohtuotsus S.G suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Välja mõista ükssada nelikümmend neli S.G-lt Eesti Vabariigi kasuks 144 ( ) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat ja 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot Gennadi Kullile

kannatanu F OÜ lepingulisele esindajale vandeadvokaat Maksim Greinomanile apellatsioonimenetluses makstud tasu katteks.

Summa tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Danske Bank AS

2

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300 . )

Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos.

Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik.

Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult kuulutamisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju 5. novembri 2015. a otsusega üldmenetluses tunnistati S.G süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 30 päeva.

KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 28.10.2014 ärakandmata rahalise karistusega summas 1100 eurot, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks vangistuse 30 päeva ja rahalise karistuse 1100 eurot. KarS § 64 lg 2 kohaselt kuulub rahaline karistus täideviimisele iseseisvalt vastavalt otsusega määratud tin Harju Maakohtu 28.10.2014 gimustele.

KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o tähtajaline vangistus 30 päeva -

S.G suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et S.G temale määratud 3 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja ja kohustusi. täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid

2. S.G mõisteti süüdi olles varem toime pannud omastamise, töötades alates selles, et 24.03.2014 F XXXXX XXX asuvas pandimajas klienditeenindajana ja omades OÜ Tallinnas XXX töösuhtest tulenevalt juurdepääsu kassas olevale sularahale, omastas ajavahemikul 07.04.2014 kuni 11.04.2014 kassast F -le kuuluva ja temale usaldatud sularaha summas 1133,81 eurot. OÜ

Veel mõ süüdi selles, et olles varem toime pannud omastamise, töötades alates isteti S.G

25.10.2014 A XXXXXXXX XXX XXX L kaupluses est OÜ asuvas „ “ müüjana ja omades töösuht

tulenevalt juurdepääsu kassas olevale sularahale, omastas ajavahemikul 10.-18.05.2015 kassast A OÜ-le kuuluva ja temale usaldatud sularaha summas 2560 eurot.

Sellise oma tahtliku tegevusega pani S.G toime temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes vaidlustab S.G süüdimõistmist KarS § 201 lg 1 OÜ episoodis ning taotleb selles osas õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. F

Apellatsiooni motiivide kohaselt leidis kohus, et usaldusväärsed on kannatanu OB ja tema alluva

AS ning tunnistaja

NM ütlused. Samas jätab kohus tähelepanuta, et S.G

ja F OÜ vahel sõlmitud

Töölepingul on S.G allkiri võltsitud. Tööleping oli eestikeelne, kuid

OB kinnitas kohtuistungil, et ta ei valda eesti keelt. Kohtule selgitas, et tema andis t

öölepingu S.G-le tutvumiseks koju kaasa ning viimane tagastas selle allkirjastatult. S.G kinnitas, et ta ei ole

3

kunagi F -ga t selle olemasolust sai teada alles tutvudes OÜ öölepingut sõlminud ning kriminaaltoimikuga. S.G kinnitas, et F OÜ ei maksnud talle tööl oldud aja eest palka. F OÜ seaduslik esindaja

- OB esitas tasu maksmise kohta tõendina Maksu ja Tolliametile ülekantud S.G eest maksude maksmist tõendava dokumendi. Kaitsja küsimusele, miks S.G-le

ei

kantud töötasu üle panka vaatamata sellele, et F OÜ-le olid S.G poolt esitatud panga rekvisiidid, F selgitas, et ta andis raha S.G-le OÜ seaduslik esindaja OB otse kätte, kuid

mitte mingile dokumendile ta raha üleandmise kohta allkirja ei võtnud. Kaitsja küsis, kas S.G

tööle asumisel anti seifis olev raha mingi dokumendiga üle. OB eitas vastavasisulise

dokumendi olemasolu. Asjaolu, et seifis olevat raha ei antud üleandmis vastuvõtuaktiga S.G-le - üle kinnitas ka . AS

Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, kui palju oli seifis raha hetkel, kui S.G asus tööle. Kohtule ei ole esitatud tõendit, mis kinnitaks, kui palju oli raha enne S.G tööle asumist

ja kui palju raha oli seifis seda, kui ta

pärast töölt lahkus. Kohus on lugenud tõendatuks raha puudumise sellega, et arvutiprogramm näitas raha puudumist. Teisiti öeldes kohus luges virtuaalse raha puudumisega tõendatuks raha füüsilise puudumise.

Kohtuistungil S.G kinnitas, et ta ei ole F OÜ pandimajast sularaha võtnud. Enne tööle asumist õpetas teda 4 päeva, kuidas kassaprogrammiga töötada. Töö seisnes selles, et kui tuli AS 3- klient, siis pidi ta laenusumma programmi kandma. Kõik andmed pidi sisestama programmi ja iga päeva lõpuks saatma - AS le, kes kontrollis ja parandas töö üle. Tema ise midagi enam parandada ei saanud. Enne tööle asumist ta ei teadnud, kui palju raha on seifis. Pani igal õhtul raha seifi juurde, teadis seifi koodi. Ei mäleta, kas vahepeal keegi võttis seifist raha ära või mitte. Et seifist oli raha puudu, sai teada alles

-400 eurot on sularaha puudu. AS käest, kes helistas reede õhtul, et kuskil 300

Ei saanud aru, kuhu see 400 eurot kadus, sest kassa klappis. Ei saanud arvutiprogrammist ja aruannetest midagi aru.

Kohus märgib, et antud kriminaalmenetluse raames omab tähtsust vaid see, et S.G oli F OÜ- dati talle F ga töösuhe, mille käigus usal OÜ varad ja see on eeltoodud tõenditega ka tõendamist leidnud. See, kas tegemist oli kirjaliku või suulise töölepinguga, kas töötaja palk kanti arvele või sai ta selle sularahas või süüdistatav üldse palka ei saanud, ei oma antud juhul tähendust. Süüdistatava

enda ütluste kohaselt pidi tööandja talle tehtud töö eest palka maksma, kuid ei maksnud. Seega süüdistatava jaoks oli töösuhtest F OÜ vara puhul tegemist talle tulenevalt usaldatud varaga. F OÜ raha oli S.G jaoks võõras vara, s.t ei olnud süüdistatava omandis AÕS § 68 mõttes (RKKK

3-1-1-46-08, p 20). Kohus juh

tis tähelepanu, et antud juhul ei ole vaatlusaluses küsimuses ka õiguslikku vaidlust ega eriarvamusi. Seega oli vaatlusalune vara, s.o F OÜ raha S.G jaoks talle usaldatud muu võõras vara KarS § 201 tähenduses.

Eeltoodust nähtub, et kohus tugineb ainult oletusele, et S.G-le OÜ varad hoiule. anti F

Puuduvad dokumendid, mis kinnitaksid, et S.G-le oleks ming F -le kuuluvat vara it OÜ usaldatud.

Kohus märgib, et OB AS ja ütluste kohaselt sellel perioodil nad XXXXX XXX pandimajast sularaha ära viimas ei käinud kordagi, kuna summad ei olnud suured. Samas kohus ei tuvastanud, kui palju raha oli seifis hetkel, kui S.G asus tööle. Asjaolu, et vahepeal raha ära ei viidud, ei tõenda asjaolu, et S.G

oleks seifist raha võtnud.

Kaitsja mainis kannatanu esindajale, et nad ei ole esitanud kohtule kõiki lepinguid, mida S.G oli oma töötamise ajal sõlminud. Kohtule esitati üksikud pandilepingud, kuid nendest ei nähtu raha puudujääki. OÜ esindaja või keegi OÜ töötajatest esitaks kohtule Kaitsja selgitas, et kannatanu F F

4

kõik S.G poolt sõlmitud lepingud ning teeks arvutused, kui palju ta raha nende alusel välja andis ja kui palju teostati tagasimakseid ning alles siis saaks selgust, kas on aruandekohaselt raha puudu või ei ole. kinnitas, et ta kontrollis igal õhtul arv Programm töötas

AS utis olevaid andmeid. põhimõttel, et S.G poolt sisestatud summasid, mis ta oli AS-le kontrolliks esitanud, ta enam muuta ei saanud. Seda asjaolu kinnitas ka . kinnitas, et program AS AS m alustab iga järgmist päeva

eelmise päeva jäägist ning sellisel viisil saab kontrollida igapäevaselt kassa õigsust. Kui näiteks eelmise päeva elektrooniline kassa lõppes 100 ühikuga, siis järgmise päeva elektrooniline kassa algas

100-

st ühikust. Kui näiteks oleks see alanud 60 ühikust, siis oleks see olnud koheselt nähtav. AS kinnitas, et ta kontrollis igapäevaselt S.G poolt edastatud elektroonilist kassat ning juhul, kui olid selles vead, siis sai need koheselt parandatud.

Nagu juba eelpool sai mainitud, elektroonilise kassa edastamist -le S.G ei saanud pärast AS seal iseseisvalt enam mingeid parandusi teha. Kohus jätab tähelepanuta ka fakti, et algul teatati S.G-le

300-400 euro puudumisest ning siis teatati äkki hoopis suurema summa puudujäägist. Puudujääk kajastus arvutis. Kui palju oli raha seifis, seda keegi ei lugenud. Puudub akt, millega oleks tõendatud seifis enne S.G tööle asumist olnud raha kogus ning puudub ka akt, kui palju oli

raha seifis, kui avastati arvutiprogrammis avastatud puudujääk. Kaitsja küsis, kas töötajal oli

kohustuseks panna raha seifi vastavasisulise aktiga, millest nähtuks, millise summa töötaja mingil päeval seifi pani, mis oleks olnud ka kontrollija poolt ehk siis poolt allkirjastatud. selgitas AS OB kohtule, et jah, selline nõue oli ja seda ka kontrolliti igapäevaselt. Kaitsja palus, et OB esitaks kohtule

oma sõnade kinnituseks vastavasisulise dokumendid. Kohtule esitati mingid dokumendid ühes

eksemplaris, kuid perioodi kohta, mil S.G kannatanu juures töötas, mitte ühtegi dokumenti, mis kinnitaksid, kui palju iga päev raha S.G poolt seifi pandi, selliseid tõendeid ei leidunud. OB selgitas kohtule, et dokumendi koostamine oli kohustuslik ja kõikide tööülesannete nõuetekohase täitmise kontrollimine oli AS kohustus. S.G kinnitas, et tema ei teadnud midagi eelmainitud nõuete täitmisest.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et

kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab

oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kaitsja leiab, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult kannatanu kasuks.

4. on esitanud apellatsioonile ja kannatanu KrMS § 322 lg 3 kohaselt oma seisukoha prokurör esindaja, kes taotlevad Kaitsja jätta maakohtu otsus muutmata, sest see on seaduslik ja põhjendatud. apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.

4.1 Prokurör märgib oma vastuväidetes, et S.G oli süüteo toimepanemise ajal F OÜ Tallinnas

XXXXXX XXX XXX asuvas pandimajas ainuke töötaja. Kohus on jätnud töölepingu ja individuaalse materiaalse vastutuse lepingu tõendikogumist välja ja on toetunud töösuhte olemasolu kindlakstegemisel süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistajate ütlustele. S.G ise kinnitab

pandimajas töötamist süüdistuses näidatud perioodil. Faktilise töösuhte olemasolu kinnitab ka tööandja t tema õpetas alguses S.G-le kassaprogrammi OB AS , samuti kinnitab tunnistaja , e kasutamist, siis kontrollis süüdistatava tööd ning lõpuks avastas vea kassaaruandes. Ka tunnistaja NM ütluste kohaselt tunneb ta S.G ära isiku, kes töötas tema töökoha kõrval pandimajas. S.G asus F OÜ pandimajas tegema tööd, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest, seega on tegu töölepingu seaduse § 4 lg 2 ja 4 kohaselt sõlmituks loetava suulise töölepinguga. Töölepingu vormistamise ja palga maksmisega seonduvad asjaolud ei oma antud juhul tähendust.

5

S.G oli seega F OÜ-ga töösuhe, mille käigus ja millest tulenevalt usaldati talle F OÜ varad. F OÜ raha oli S.G jaoks võõras vara, s.t ei olnud süüdistatava omandis AÕS § 68 mõttes ning selles küsimuses ei olnud õiguslikku vaidlust ega eriarvamusi. Seega oli F OÜ raha S.G jaoks talle usaldatud muu võõras vara KarS § 201 tähenduses.

Süüdistatava, kannatanu esindaja ja tunnistaja riimuvatest ütlustest nähtub, et AS XXXXX XXX XXX asuvas pandimajas töötas kuriteo toimepanemise ajal 7.04. 11.04.2014 ainult üks töötaja ja see - oli S.G. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et välistatud on kellegi teise peale süüdistatava poolt seifist raha võtmine või pandimajja sisse tungimine.

14.04.2014 süüdistatav tööle ei ilmunud, pärast telefonikõnedele ei vastanud. kella 11.08 enam

OB Kannatanu esindaja ja tunnistaja

OB AS ütluste kohaselt läksid nad 14.05.2014 hommikul XXXXX

XXX pandimajja, avasid seifi ja avastasid sularaha puudujäägi summas 1133,81 eurot. Sularaha summa nähtub nii kliendilepingutest kui kassaaruannetest. Ka saatis süüdistatav iga tööpäeva lõpus AS-le elektrooniliselt kassalisti, milleks pidi algul välja arvutama päeva lõpu summa, siis füüsiliselt

seifis oleva raha üle lugema ja selle alusel sisestama summad kassalisti. AS pidi kassalisti alusel kontrollima, kas kassaaruanne klapib. Kassaaruannete täitmise põhiprintsiip seisnes selles, et päeva lõpus saadud lõppsumma pidi alati olema järgmise päeva algsumma, iga päeva kohta tehti eraldi kassaaruanne.

Seega süüdistatav pidi iga päeva lõpus lugema sularaha üle ja kontrollima, kas see vastas

kassaaruandes näidatud summaga. Tööd alustas süüdistatav 24.03.2014 ja kuni 6.04.2014 ühtis

kassaaruanne sularahaga. Sellest tulenevalt leidis kohus põhjendatult, et ei oma tähtsust, kas

süüdistatava ja kannatanu esindaja juuresolekul loeti esimesel tööpäeval sularaha üle või mitte. Süüdistatav teadis iga päeva lõpuks, mis summa on seifis ja mis summa peab kassaaruande kohaselt seifis olema, seifis oleva sularaha hulk läks seetõttu kokku kassaaruandega kuni 06.04.2014. Kohus järeldas põhjendatult, et süüdistatav sisestas 07.04.2014-11.04.2014 kassaaruandesse valeandmeid, mille tulemusena oli kassa väiksem ning 11.04.2014 õhtul, kui kassaaruande puudujääk välja tuli,

võttis süüdistatav pandimajast kaasa veel sularaha, jättes selle kohta kassaaruandesse igasugused andmed sisestamata.

Kui palju sularaha oli 14.04.2014 reaalselt seifis ja kassas, on tõendatud vaid kannatanu esindaja OB ja tunnistaja

ja tunnistaja

AS ütlustega. Kohus on seetõttu hinnanud nii kannatanu esindaja OB AS kui ka süüdistatava ütlusi.

Kohus ei näinud põhjust, miks kannatanu esindaja OB ja tunnistaja oleks pidanud ilma igasuguse AS aluseta politseile avalduse tegema ja S.G vastu ütlusi andma.

Süüdistatava osas juhtis kohus tähelepanu tema käitumisele 14.04.2014 hommikul - ta ei tulnud tööle, väites, et tunneb end halvasti. Samas on süüdistatav andnud ka ütlusi, et ta ei läinud tööle, kuna teda

süüdistati 11.04.2014 alusetult raha võtmises. Ei ole eluliselt usutav, et keskmine töötaja, keda süüdistatakse tema enda arvates alusetult raha kõrvaldamises, jätaks asja lahendamata ja lihtsalt ei ilmuks enam tööle, katkestades igasuguse edasise suhtluse tööandjaga. Kohus leidis põhjendatult, et keskmise elukogemusega töötaja, kes ei näe endal süüd puudujäägi tekkimises, oleks kindlasti kohale läinud ja püüdnud välja selgitada, millest viga tekkinud on. Samuti oleks keskmine töötaja olnud huvitatud tehtud töö eest oma terve kuupalga kätte saamisest, mida S.G oma väitel ei saanud. Seega leidis kohus põhjendatult, et süüdistatava ütlused on mitteveenvad ning käitumine pärast süüteo toimepanemist on hinnatav kaudse tõendina. Mitteveenvad on ka süüdistatava väited, et ta ei saanud

aru, kuidas kassasüsteem töötab. Süüdistataval oli varasem töökogemus kassaaparaatidega

töötamisel, ta oli saanud s vajaliku väljaõppe, töötanud pandimajas ligi kuu aega ja tal oli F OÜ-

6

võimalus alati küsida käest abi. Kohus hindas süüdistatava ütlused põhjendatult e AS luliselt mitteusutavaks ning jättis need põhjendatult tõendikogumist välja kui mitteusaldusväärsed.

Täiendavalt on kohus kaudse tõendina arvestanud ka nn modus operandi põhimõttega, leides, et süüdistatava puhul on toime pandud kolm omavahel sarnast omastamise episoodi, s.o 26.11.2013

kuni 29.12.2013 X episood, 07.04.2014 kuni 11.04.2014 F XXX OÜ episood ja 10.05.2015 kuni 18.05.2015 A OÜ episood. Kõigil juhtudel on tegemist selliste töökohtadega, kus liigub sularaha ja töö käib kassaaparaatidega, süüdistatavale on usaldatud tööandja rahalised vahendid. Kõigil juhtudel on toimunud sularaha kõrvale panemine osade kaupa seni, kuni see on avastatud. Süüdistatav on ka

alati jätnud tööle ilmumata peale süüteo avastamist. Kõik see näitab kuritegude toimepanemist sarnase mustri järgi ehk süüdistatava väljakujunenud kuritegeliku käitumise viisi.

Seega on põhjendatult tuvastamist leidnud, et OÜ vara oli S.G-le usaldatud võõras vara, F mille ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks. Kohus on uurinud kõiki esitatud kirjalikke tõendeid ja isikuliste tõendiallikate antud ütlusi oma siseveendumuse kohaselt ning on põhjendatult leidnud, et

süüdistatava süüd eitavad ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega ning on eluliselt mitteusutavad ning mitteusaldusväärsed.

Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et maakohus ei ole kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 tähenduses oluliselt rikkunud, puuduvad alused kohtuotsuse tühistamiseks KrMS § 338 p 1 toodud alusel. Kohus on välja selgitanud kõik asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud ning on tõenditele tuginedes

veenvalt kummutanud tõstatatud kaitseversioonid. Kohtuotsus on põhjendatud, resolutiivosa järeldused vastavad tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele ning kohtulikul arutamisel ei ole rikutud ausa

ja õiglase kohtumenetluse põhimõtteid.

4.2 Kannatanu esindaja leiab, et kohtuotsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Asjaolu, et tõendite

hindamine ei olnud kaitsjale meelepärane, ei tähenda kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab

tõendeid oma siseveendumuse kohaselt. Revisjoniakti puudumine ei anna alust süüdistatava õigeksmõistmiseks. Seetõttu tegi maakohus põhjendatult puudujäägi kindlaks elektroonilise kassa

kirjete alusel. Maakohtu otsuses on väga põhjalikult selgitatud, miks ta usub OB ja

AS ütlusi. Süüdistatava poolt toime pandud kuriteod on oma iseloomult sarnased. Kuivõrd süüdistatav ei väida,

et elektroonilise kassa väljatrükk ei olnud tõene, raha hoiti seifis, keegi peale süüdistatava ei ole pandimaja ruumi sisenenud, siis ei ole alust arvata, et raha võttis keegi peale süüdistatava. Kaitsja ei

vaidlusta apellatsioonis, et süüdistatav kannatanu juures töötas. Seepärast ei ole käesoleva asja

lahendamisel tähtsust sellel, kui korrektselt kirjalik tööleping sõlmitud oli või kas süüdistatav töötamise eest tasu sai.

Kannatanu esindaja taotleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista süüdistatavalt kannatanu poolt apellatsioonimenetluses kantud kulu 156 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning

prokuröri ja kannatanu esindaja seisukohtadega kaitsja apellatsiooni kohta, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks ja S.G õigeksmõistmises F OÜ vara omastamise episoodis Kar

S § 201 lg 2 p 1 järgi põhjust ei anna.

5.1 Esmalt märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise

kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite

7

hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3 12 mä -1-1-107- rkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt,

peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu

poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või

puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Maakohtu otsusest nähtub, et S.G süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et tegu, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, selle teo pani toime süüdistatav ja see tegu

sisaldab kuriteokoosseisu, mis on ette nähtud KarS § 201 lg 2 p-s 1. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi.

Eeltoodu tõttu on S.G süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav.

Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja

apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite

väga põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva

kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. kordab samu väiteid, mida ta esitas Kaitsja maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi

arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigust kasutades -

vajalikuks korrata maakoh Lisaks eelnevale viitab kohtukolleegium tu otsuses esitatud põhjendusi. siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei

pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses

ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11).

5.2 Vastuseks kaitsja apellatsioonis tehtud etteheitele, et kohus on süüdistatava ütlused

põhjendamatult kõrvale jätnud ja arvestanud vaid kannatanu F esindaja , tema alluva ja OB AS

tunnistaja

NM ütlustega, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest.

Riigikohtu senises praktikas (näiteks tõendi 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05) ollakse seisukohal, et

usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Käesoleval juhul on kohtukolleegium

seisukohal, et maakohus on tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest kohtuotsusest nähtub selgesti, millise kaalu ja miks, on kohus ühele või teisele tõendile omistanud.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei olnud maakohtul põhjust kannatanu ja temapoolsete tunnistajate ütlustes kahelda, sest need on kooskõlas kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud

tõenditega. Samas on süüdistatav S.G isikuks, kes on varem samalaadse kuriteo

toimepanemise eest juba kriminaalkorras karistatud. Käesolevas asjas mõisteti S.G süüdi

teiseski kuriteoepisoodis, mida apellatsioonis ei vaidlustata. Maakohus võttis süüdistatava ütluste

usaldusväärsuse hindamisel põhjendatult arvesse tema käitumist pärast kuriteo toimepanemist. Maakohus leidis, et tavapäraselt töötaja nii ei käituks, nagu seda tegi S.G.

5.3 Kaitsja märgib oma apellatsioonis, et kriminaalasjas ei ole kindlaks tehtud, kui palju oli kassas sularaha S.G tööle asumisel ja kui palju oli seal sularaha puudujäägi avastamisel. Samuti

8

peab kaitsja oluliseks märkida, et S.G ei olnud korrektselt tööle vormistatud ning tal oli saamata töötasu. Kohtukolleegium kaitsja etteheidetega ei nõustu, sest nendel asjaoludel ei ole käesoleva kriminaalasja lahendamisel tähtsust.

Maakohtu otsuse 6-ndal leheküljel on maakohus väga põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et kassas oli sularaha 1133,81 eurot vähem, kui pidi olema kassaaruande kohaselt. Kohtukolleegium nõustub

nende põhjendustega täielikult. Samuti nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et kogutud tõendite kohaselt oli S.G tööle lubatud suulise töölepingu alusel. Selle asjaolu vastu ei vaidle ka süüdistatav ise. Puuduvad andmed selle kohta, et keegi teine peale S.G oleks sellel ajal pandimaja ruumidesse sisenenud.

Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et S.G süü F OÜ sularaha omastamises 1133,81euro suuruses summas on tõendamist leidnud.

6. Viimasena peatub kohtukolleegium kriminaalmenetluse kuludel.

Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras S.G kaitsjale vandeadvokaat Gennadi Kullile välja maksta 144 eurot. Maakohtu otsusele oli esitanud apellatsiooni süüdistatava kaitsja.

Kaitsja apellatsioonile oli esitanud vastuväite kannatanu esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman ja taotleb süüdistatavalt KarS § 185 lg 2 alusel välja mõista kannatanu poolt apellatsioonimenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu katteks 156 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt on esindajale ning määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse suhtes muutmata, siis jäävad S.G menetluskulud süüdistatava enda kanda.

7. Eeltoodu alusel ja juhind -st udes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 5. novembri 2015. a otsuse S.G suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Parandatud

09.12.2015 määrusega

RESOLUTSIOON Lisada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2015. a kohtuotsuse nr 1- 14- F

5813 resolutsiooni teise lausesse pärast sõna „ OÜ“ sõna „kasuks“.

Samuti täiendada kohtuotsuse resolutiivosa selgitusega, et kaitsjatasu tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele ning kannatanu õigusabi hüvitis tasuda OÜ pangakontole F IBANIGA EE132200221054546991.

9

Määrus on lahutamatuks osaks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2015. a kohtuotsusele nr 1-14-5813.

Kannatanu esindaja taotlus kohtuotsuses ilmse ebatäpsuse parandamiseks rahuldada.