2-15-9621/23 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht

30. november 2015, Pärnu Tsiviilasja number 2-15-9621 Tsiviilasi A.’i (seaduslik esindaja C.) hagi B.’i vastu põlvnemise tuvastamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, riigilõivu osaline tagastamine ja menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx) Hageja seaduslik esindaja: C., ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) ; Kostja: B. (ik xxxxxxxxxxx, eluk. Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.’i (seaduslik esindaja C.) loobumine hagi B.’i vastu põlvnemise tuvastamiseks.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-15-9621 menetlus.

3. Menetluskulud jätta hageja A.’i kanda ja vabastada hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu ning ekspertiisikulude riigituludesse tasumisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Sisulised asjaolud

1. Alaealise hageja A.’i nimel tema seaduslik esindaja C. esitas Pärnu Maakohtule 26.06.2015 hagiavalduse, milles ta soovib tuvastada, et alaealine, xxxxxxxxxxx.a sündinud A. põlvneb B.’ist. Kohus edastas 17.11.2015 saabunud DNA-ekspertiisi tulemused pooltele ja nõudis poolte seisukoha menetluse jätkamise, sh menetluskulude jaotuse kohta.

2. 26.11.2015 saabus kohtule hageja esindajalt digitaalselt allkirjastatud avaldus hagist loobumiseks. Hageja kinnitab, et on teadlik hagist loobumise tagajärgedest ning palub Pärnu Maakohtul käesolevas tsiviilasjas menetlus lõpetada. Lisaks palub hageja vabastada teda menetlusabi korras siiani tasumata riigilõivu ja ekspertiisikulude riigituludesse nõudmisest, kuna

2-15-9621

hageja pere majanduslik olukord ei ole võrreldes menetlusabi andmise ajaga (september 2015) paranenud, lapse ema ainsaks sissetulekuks on peretoetus 180 eurot kuus. Kostja ei ole kohtule midagi vastanud.

Kohtu põhjendused

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagiavaldusest loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagiavaldusest loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks hagiavalduse. Kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud taotlusega, leiab, et hagiavaldusest loobumine ja menetluse lõpetamise taotlus on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega, ei riku menetlusosaliste õigusi ega avalikku huvi. Eeltoodu alusel kohus võtab hagiavaldusest loobumise vastu ning lõpetab asjas menetluse.

5. Menetluskuludest. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab asjas menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist selle tõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud. Seega TsMS § 168 lg 4 alusel jäävad menetluskulud hageja A.’i kanda.

6. TsMS § 190 lg.3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. TsMS § 179 lg. 1 kohaselt mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigi kasuks kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega, kusjuures määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta – TsMS § 179 lg.2. TsMS § 190 lg. 7 kohaselt võib kohus siiski mõjuval põhjusel, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvesse võttes menetluskulude suurust summas 221 eurot ning seda, et asjas hagejale antud 22.09.2015 menetlusabi ja hilisemate andmete järgi hageja esindajal üksiksvanemana puuduvad jätkuvalt peale peretoetuse muud sissetulekud, säästud ja kiiresti realiseeritav kinnisvara või registreerimisele kuuluv vallasvara, mille arvelt menetluskulu katta, siis kohus vabastab alaealise lapse huvides hageja esindajariigilõivu tasumisest täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rein Pokk kohtunik