2-15-3127/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-15-3127

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

2. detsember 2015. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-3127 Tsiviilasi AS EESTI ESM hagi E&G OÜ vastu 89238,34 euro nõudes Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja: AS EESTI ESM (registrikood: 10176697; asukoht: Vestervalli 2–m1, 20307 Narva)

• Hageja lepinguline esindaja: advokaat Deniss Matvejev (OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid; e-post: deniss.matvejev@mail.ee)

• Kostja: E&G OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Sepper (e-post: peeter.sepper@haldur.ee) Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta AS EESTI ESM hagi E&G OÜ vastu 89 238,34 euro nõudes läbi vaatamata.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega hagi tagamise abinõuna E&G OÜ kontole nr EE872200001120261618 Swedbank AS-s 89 238,34 euro ulatuses AS-i EESTI ESM kasuks seatud arest. Selgitada menetlusoslaistele, et hagi tagamise tühistamise osas peavad nad käesoleva määruse täitmiseks ise pöörduma konto arestinud kohtutäituri poole.

3. Rahuldada AS Eesti ESM taotlus hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Tagastada AS Eesti ESM arveldusarvele nr EE471010562010562008 riigilõiv summas 1200 eurot (üks tuhat kakssada eurot). Riigilõiv on tasutud samalt arveldusarvelt 20.02.2015.

4. Hagi tagamisel avalduselt tasutud tagatise tagastamiseks on hagejal õigus esitada eraldi taotlus kahe kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

5. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus menetluskulusid summaliselt kindlaks ei määra. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa enam määruse peale edasi kaevata.

ASJAOLUD

1. Tartu maakohtu menetluses oli AS EESTI ESM hagi E&G OÜ vastu 89238,34 euro nõudes.

2. 5.10.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-9562 kuulutas kohus välja E&G OÜ pankroti.

KOHTU SEISUKOHT

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 423 lg 3 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseadus (PankrS) § 3 lg 1 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 järgi kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne pankrotimenetluse algatamist, järelikult enne pankroti väljakuulutamist ning seetõttu esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.

4. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

5. PankrS § 43 lg 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu.

6. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna käesoleval juhul lõpetab kohus tsiviilasja menetluse, tuleb vastavalt TsMS § 386 lg-le 4 tühistada Tartu Maakohtu 06.04.2015 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

MENETLUSKULUD

7. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1 ja 2 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja taotles, et kohus jätkas menetluskulud kostja kanda ning esitas ka taotluse oma menetluskulude summaliseks kindlaksmääramiseks. Kostja hageja taotlusele vastuväiteid ega menetluskulude jaotuse osas omapoolseid seisukohti ei esitanud. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleks menetluskulud hagi läbivaatamata jätmise korral jätta üldjuhul hageja kanda. Arvestades, et antud juhul suunatakse hageja nõue sisuliselt pankrotimenetlusse, ei pea kohus õiglaseks jätta menetluskulusid TsMS § 168 lg 2 alusel täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 162 lg 4 alusel tuleb menetlusosaliste menetluskulud jätta poolte endi kanda. Selline menetluskulude jaotus on kooskõlas ka Tartu Ringkonnakohtu praktikaga (nt 11.11.2015 lahend nr 2-15-104063).

8. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, kohus kulusid summaliselt kindlaks ei määra.

9. Hageja taotlust määrata kindlaks mõista kostjalt välja hageja menetluskulud tõlgendab kohus hageja taotlusena hagiavalduselt tasutud riigilõivu ja tagatise tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Seega kuulub hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 1200 eurot hagejale tagastamisele.

10. Hagi tagamisel tasutud tagatise tagastamiseks tuleb hagejal TsMS § 391 tulenevalt esitada eraldi taotlus, kui kostja ei ole kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest esitanud kohtule taotlust hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik