2-15-107544/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2015Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-107544

Tsiviilasi

AS MiniCredit hagi XXXvastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

506 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS MiniCredit (registrikood 11551909,

asukoht Viru väljak 2, Tallinn 10111)

Hageja

esindaja

Ingrid

XXX

(e-post

ingrid@minicredit.ee)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja AS MiniCredit kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

AS MiniCredit esitas 09.04.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult XXX412 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus

14.05.2015 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnetav laenusumma 150 eurot, intress 30 eurot, viivised

150 eurot ja meeldetuletustasu 26 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivised

alates hagi esitamisest, so alates 14.08.2015 kuni põhinõude 150 euro täieliku tasumiseni

1,5% päevas võlgnetavalt laenusummalt kuid mitte rohkem kui 150 eurot.

Hagiavalduse

kohaselt

on

pooled

15.11.2011

sõlminud

internetikeskkonnas

www.minicredit.ee laenulepingu, mille alusel sai kostja 30 päevaks laenu 150 eurot. Kostja

pidi laenu tagastama 15.12.2015. Kostja on kinnitanud, et ta ei sõlmi lepingut ega esita

laenutaotlusi tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muust sellisest asjaolust (lepingu p. 4.10). Kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud.

Kostjale on saadetud kaks meeldetuletusteadet 22.12.2011 ja 07.02.2012, mis vastavalt

üldtingimuste p-le 8.4 ja hinnakirjale maksavad vastavalt 13 eurot. Hageja nõuab võla

sissenõudmise kulusid 26 eurot. Hageja nõuab intressi 30 päeva eest 10 eurot. Hageja nõuab

viivist 1,5% päevas üldtingimuste p 13.1 ja VÕS § 113 lg 1 p 6 alusel. Seisuga 13.08.2015

nõuab hageja kostjalt viivist 150 eurot. Hageja nõuab alates hagi esitamisest, so 14.08.2015

kuni põhivõla tasumiseni viivist 1,5% päevas tasumata laenusummalt kuid mitte rohkem kui

150 eurot. Hageja on saatnud kostjale kaks meeldetuletust 22. detsember 2011. ja 07.

veebruar 2012 (hinnaga 13 eurot), kuid selles hoolimata pole kostja oma kohustusi täitnud.

Hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda

kanda.

Hageja esitas 21.10.2015 kohtule seisukohas vastuseks kostja seisukohale, mille kohaselt on

kostja kasutanud laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamist kolmel korral, tasudes kolmel

korral oma maksepuhkuse eest hageja kontole 105 eurot pikendamistasu. Pooled sõlmisid

24.05.2012 maksegraafiku nr mc 35362. Kostja tasus maksegraafiku sõlmimistasu

12.06.2012 ning ka ühe osanaksu 30 eurot. Kostja jättis kaks kuud oma osamaksed tasumata

ning vastavalt maksegraafiku tingimuste p. 6-le oli maksegraafik tühistatud. 11.09.2012

loovutas AS MiniCredit oma nõude võlgniku vastu Credit Inkasso OÜ-le, millest teavitati

võlgnikku SMS ja e-maili teel. Credit Inkasso OÜ sõlmis 05.04.2013 uue maksegraafiku nr

35362. Kuid kostja jättis ka Credit Inkass OÜ-le oma kohustuse täitmata ning seoses sellega

edastas 08.01.2015 Credit Inkasso OÜ loovutatud nõude AS MiniCredit´ile tagasi.

Vastavalt Võlaõigusseaduse § 88 lg-st 8 tuleneb, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt

kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.

Kuna kõik mis kostja on tasutud seoses võlgnevusega, loetakse, VÕS § 88 lg 8 kohaselt

täitmine toimunuks inkassokulude katteks. Seega ei ole kostja oma kohustust AS MiniCrediti

ees täitnud.

Kostja seisukoht

Kotja palub jätta hagi rahuldamata; tunnistada AS MiniCredit ja XXXvahel 15.11.2011

sõlmitud leping nr XXX tühiseks ning arvestada kostja poolt hagejale tasutud 308,37 eurost

150 eurot laenu põhiosa tagastamisena, 0,12 eurot seadusjärgse intressi tagastamisena, 48,77

eurot seadusjärgse viivise tagastamisena, 6,40 eurot meeldetuletuse tasu nõude tagastusena

ning kohustada hagejat tagastama kostjale ülejäänud alusetult saadud raha ehk 103,08 eurot

XXX arveldusarvele.

Kostja on seisukohal, et kostja ja hageja vahel sõlmitud laenuleping on tühine sest tegemist on

heade kommete vastase tehinguga vastavalt TsÜS § 86 lg 1. Poolte vahel sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr aasta kohta oli 791%. 2011. a novembris oli Eesti Panga viimati

avaldatud keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

29,38%, seega ületas poolte vahelises lepingus määratud krediidikulukuse määr keskmist

kulukuse määra 26,92 korda.

Lepinguga laenas hageja kostjale 150 eurot. Käesolevaks hetkeks on kostja tasunud hagejale

lepingu alusel 308,37 eurot, kuid hageja nõuab kostjalt endiselt kogu laenusumma ehk 150

euro tasumist. Kostja on tasunud 3x35 eurot ehk 105 eurot pikendamistasusid ning lisaks

203,37 eurot maksegraafiku alusel, mis tegelikult ei olnud sõlmitud. Seega jääb kostjale

selgusetuks, kuidas ei ole põhivõlgnevus üldse vähenenud. Kostja poolt hagejale tasutud

308,37 eurot saab tasaarvestada põhinõude ehk 150 euroga ning hagejal puudub seega kostja

vastu põhinõude nõue.

Lähtudes eelnevast on kostja seisukohal, et poolte vahel 15.11.2011 sõlmitud laenuleping on

tühine, millest tulenevalt on tühised ka kõrvalnõuded, millele kuulub kohaldamisele

seadusjärgsed suurused, mille tulemusena on intress 0,12 eurot ja viivis 48,77 eurot. Samuti

on tühine tasu meeldetuletuse eest, mille õiglasem hind oleks 6,40 eurot. Seega, arvestades, et

kostja on hagejale lepingu alusel tasunud 308,37 eurot on selle maksega tasutud laenusumma

150 eurot, intress 0,12 eurot, viivis 48,77 eurot ning meeldetuletustasu 6,40 eurot. Kokku

205,29 eurot. Kostja on seisukohal, et kuna lepingu näol on tegemist tühise tehinguga, tuleb

hagejal kostjale tagastada 103,08 eurot (308,37 - 205,29) kui alusetult saadud rahasumma.

Kostja tugineb oma vastuväidetes Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-186-13 punktile 23, mille

kohaselt pikendamistasu 150 eurot ja muud laenulepinguga kostja poolt makstud tasud

(kokku 307,37 eurot) tuleb arvata võla katteks ning hagejal puudub seega kostja vastu

(põhinõude) nõue.

Hageja märgib oma seisukohas, et loovutas nõude kostja vastu Credit Inkasso OÜ-le, mis

sõlmis 05.04.2013 kostjaga maksegraafiku nr 35362. Kostja ei ole maksegraafikut

allkirjastanud. 05.04.2013 edastas tõesti Credit Inkasso OÜ kostjale maksegraafiku ning

kostja vastas hagejale e-posti teel. Kirjale tuli Credit Inkasso poolt vastus alles 21.01.2015.

ehk ligi 2 aastat hiljem ning nimetatud kirjaga tuletati meelde kohustust tasuda võlgnevus

hageja ees ja tuletati meelde, et kostjale on koostatud maksegraafik. Kostja ei nõustu hageja

väitega, et kõik kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda inkassokulude katteks VÕS § 88 lg

8 alusel. Poolte vahel on sõlmitud tarbijakrediidileping ning sellele tuleb kohaldada ka

vastavaid sätteid.

Kostja esitas kohtule taotluse asendada kohtuotsuse jõustumisel kohtuotsuses tema nimi

tähemärgiga ning ei avalikustataks kostja isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Pooled ei vaidle selle üle, et pooled sõlmisid 15.11.2011 laenulepingu nr

154031225/250035362, mille kohaselt sai kostja hagejalt laenu 150 eurot. Nimetatud summa

kanti kostja arvelduskontole 15.11.2011. Laen kuulus tagastamisele 15.12.2011 koos

intressiga 30 eurot. Laenulepingu p 13.1 kohaselt oli viivisemääraks 1,5 % tasumata laenult

päevas. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenu tagastamisega

viivitamisel võlgnevuse menetlemisel iga meeldetuletuse eest tasu 13 eurot. Kostja on tasunud

308,37 eurot. Kostja leiab, et nimetatud summaga on tasutud laenusumma 150 eurot, intress

0,12 eurot, viivis 48,77 eurot ning meeldetuletustasu 6,40 eurot. Kokku 205,29 eurot. Hageja

on seisukohal, et 308,37 eurot tuleb arvestada inkassokulude katteks.

Poolte

vahel

on

sõlmitud

tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse

tähenduses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

Kostja esitas vastuväite selle kohta, et laenuleping on tühine sest tegemist on heade kommete

vastase tehinguga vastavalt TsÜS § 86 lg 1. Poolte vahel sõlmitud lepingu krediidikulukuse

määr aasta kohta oli 791%. seega kontrollib kohus esmalt, kas 15.11.2011 sõlmitud

laenuleping nr XXX(kui tarbijakrediidilepingu) on tühine tervikuna ning hinnata seejärel

vajadusel tüüptingimuste (kui lepingu ühe osa) tühisust.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku

korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike järgi on tehing heade

kommetega vastuolus muu hulgas siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et

teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest,

kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) selline tehing on tehtud teise poole

jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste

väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt, kui

käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade

kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi

teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest

sellistest asjaoludest.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-186-13, p-is 22 märkinud, et TsÜS § 86 lg 1 võimalik

kohaldada ka juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu

vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda

tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Vähemalt

eelduslikult võiks olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Mida rohkem on vastastikuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et

mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.

Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt oli laenulepingu (tingimustega 150 eurot 30

päevaks, intress 30 eurot) krediidi kulukuse määr 791% aastas.

Eesti Panga veebilehelt nähtuvalt on keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude

kulukuse

määr

2011

novembris

29,38

%.

Kättesaadav

(http://statistika.eestipank.ee/?lng=et#listMenu/981/treeMenu/FINANTSSEKTOR/891/1010.

Seega lepingus kokku lepitud krediidi kulukuse määr 791% ületas enne lepingu sõlmimist

viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra 29,38% enam kui 26 korda. Kohtu hinnangul on laenulepingu alusel saadud krediidi ja

selle eest makstava tasu vahekord tasakaalust väljas sedavõrd suures ulatuses, et õigustatud on

selle tehingu heade kommetega vastuolus olevaks lugemine ka täiendavalt krediidisaaja

sundolukorda hindamata. Seega on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud laenuleping liiga

kõrge intressi tõttu heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi. Kui tehing on

heade kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühine, on intressi või muud

sellesarnast laenu kasutamise ajast sõltuvat tasu maksma kohustatud poolel TsÜS § 86 lg 4

järgi õigus tühise tehingu järgi saadu tagastada selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi laenu

tervikuna tagasi maksma tühise tehingu järgi, makstes intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

suuruses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-186-13, p 23).

Laenu tagastamise tähtaeg oli 15.12.2011. VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud intressi määraks tuleb

lugeda novembris 2011 1 %. Kostjal kuulus saadud laenult 150 eurot 30 päeva eest tasumisele

intress kokku 0,12 eurot. Tulenevalt VÕS § 415 lg-st 1 ei või tarbijalt nõuda võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat

viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Pooled on intressimääras kokku leppinud 791% aastas. Arvestades heade

kommete vastase intressi tasumise kohustuse tõttu tühises tehingus kokkulepitud laenu

tagastamise tähtaega on kostja olnud viivituses laenulepingust tuleneva võlgnevusega 150

eurot perioodil 15.12.2011 kuni 04.09.2015. VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivisemäära põhjal on

laenusummalt, mille tasumisega kostja viivituses oli, arvestatav seadusjärgne viivise summa

ajavahemikus kokku 48,77 eurot.

Hageja on nõudnud ka kostjale saadetud teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt

laenulepingu üldtingimustes sätestatule. Kuivõrd laenuleping on kohtu eelpooltoodud

järelduste

kohaselt

tervikuna

tühine,

puudub

õiguslik

alus

hinnakirja

järgi

meeldetuletuskirjade tasu väljamõistmiseks. Hagi kuuluks rahuldamisele põhinõude 150 euro,

intressi 0,12 euro, seisuga 04.09.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 48,77 euro osas.

Seega kokku 198 euro osas. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tasunud 308,37 eurot. Pooled

vaidlevad selle üle, kas nimetatud summa on tasutud võlgnevuse katteks või inkassoteenuste

katteks.

Kohus on seisukohal, et kostja poolt tasutud 308,37 eurost saab lugeda 198 eurot võla katteks

ja ülejäänu summa 110,37 eurot saab lugeda inkassoteenuste katteks.

Menetluskulud

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik