1-14-7231/47 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-7231

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. november 2015. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-7231 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Abiprokurör Meelis Juursoo (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu T.S tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu T.S elukoht (vabanemisel): xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

isikukood: XXX garanteeritud ; töökoht (vabanemisel): puudub Kohtuistungi toimumise aeg 18.11.2015. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON Jätta T.S temale Harju Maakohtu 17.09.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7231 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 17.09.2014. a otsusega on tunnistatud lg 2 T.S süüdi KarS § 199 p 9 ja talle on ud karistuseks

järgi mõistet vangistus 2 aastat, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt

4 kuud vangistust. 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 1 aasta KarS § 69 lg 7 ja

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 01.04.2014. a otsusega mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus . karistusaja hulka. T.S-ile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud 19 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigik 27.01.2015. a määrusega ohtu . Kinnipeetava karistusaeg algas 03.06.2014. a 22.01.2017. a. ja lõppeb Vangl ei toeta T.S htaegselt karistuse kandmisest. a vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha T.S rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör ei toeta T.S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu T.S selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja ning k prokuröri seisukohaga uulanud ära T.S, leiab, et T.S vabastamine karistuse tingimisi ennetähtaegne kandmiselt

ei ole põhjendatud.

2. T.S kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on T.S temale mõistetud karistusajast (2 aastat 7 kuud 19 päeva) ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. T.S on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused T.S tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

3. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

3.1 T.S on varasemalt kriminaalja väärteokorras korduvalt karistatud. T.S kehtivad karistused on mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab T.S karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt korduvalt karistatud - varguste toimepanemise eest. T.S varasemast elukäigust nähtuvalt on T.S-ile mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas tingimuslikku vangistust, vangistust, mis on asendatud üldkasuliku tööga ja reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (7 korda). Viimati anti T.S-ile võimalus kanda karistust vabaduses Harju Maakohtu 01.04.2014. a otsusega (kriminaalasi nr 1-14-1681), kui talle mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud T.S oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab T.S varasem käitumine ja kriminaalne tegutsemisviis. Nii tuli T.S-ile mõistetud vangistus, mis oli asendatud üldkasuliku tööga täitmisele pöörata põhjusel, et T.S pani katseajal toime uued kuriteod kemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud . Ka kõige ras

võimalik T.S käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. T.S pani kuritegusid toime varastatud esemete müümise eesmärgil. Seega tegi T.S kriminaalsest tegutsemisest endale elatusallika. Kohtu hinnangul ei ole T.S varasemast elukäigust tulenevalt alust arvata, et sellel korral on T.S suhtes senini itnud oma . reaalselt ärakantud karistus tä eesmärke

T.S on kuritegusid toimepannud narkosõltuvusest ajendatuna (narkosõltlane ligikaudu 14 aastat). Seega on T.S puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks sõltuvus tugevatest narkootilistest (fentanüül). ainetest Kuigi kohus peab

positiivseks, et T.S on enda sõnul aru saanud vajadusest narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole kohus veendunud, et T.S reaalselt on suuteline oma senini väljakujunenud käitumist muutma. Kohtu sellesisuline veendumus tugineb T.S selgitustel, mille kohaselt on ta karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanemise korral valmis üksnes esialgu narkootikume mitte tarvitama, hiljem vaatab, kuidas kujuneb. Seega ei ole alust olla veendunud, et T.S on motiveeritud ja omab piisavat suurt tahet, et sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kohtu arvates on oluline seegi, et T.S kannab karistust Tartu Vangla eluosakonnas kinnipeetavatele, kes alles kujundavad motivatsiooni sõltuvuskäitumise muutmiseks. Olukorras, kus T.S ise ei mõista probleemi suurust ja tal puudub sõltuvuskäitumise muutmiseks piisav motivatsioon, on sellega tegelemine tulemusetu. Kuna narkootikumide tarvitamine on T.S puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks, ei saa kohus käesoleval ajal olla veendunud, et T.S-ist lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on maksimaalselt maandatud.

3.2 Kohus leiab, et T.S käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. T.S on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. T.S-ile on kahel korral (s.o 01.07.2015. a ja 24.08.2015. a) määratud distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest. Lisaks on T.S-ile 27.03.2015. a määratud distsiplinaarkaristus keelatud esemetest teavitamata jätmise eest ning 01.04.2015. a on kinnipeetavale määratud karistus tubakatoodete hoidmise eest. Kohus leiab, et kinnipeetav, kes soovib vabaneda tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt peaks ennekõike karistuse kandmise ajal positiivse käitumisega näitama, et ta on valmis kehtivatest reeglitest ja normidest kinni pidama ning neid järgima.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on T.S ajavahemikul 28.04.2015. a -

30.06.2015. a osalenud loengusarjas, mille eesmärgiks on sõltuvushäiretega kinnipeetavate taasühiskonnastavates tegevustes osalemiseks sisemise motivatsiooni loomine. T.S ei ole vangistuses soovinud õppida eesti keelt ning on korduvalt keeldunud isiklikus täitmiskavas ettenähtud töökohustuse täitmisest vangla majandustöödel. Kuna T.S on kuriteod toime pannud tingituna narkosõltuvusest, peab kohus oluliseks, et T.S teadvustaks endale täielikult sõltuvusprobleemi ja seejärel läbiks talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammid täies mahus, s.t sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osaleks SRS töögruppides, eesmärgiga vähendada tagajärgedele mõtlematut käitumist ja seeläbi maandada T.S-ist

lähtuvaid riske uute kuritegude toimepanemiseks.

3.3 Vabanemise korral on T.S kindel elukoht oma ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx T.S ema on nõus poega vabanemise korral materiaalselt toetama. Kohus peab positiivseks kindla elukoha ja toetavate lähedaste (ema ja õde)

olemasolu, kuid leiab, et kahtlematult suurendab uute kuritegude toimepanemise riski fakt, et

T.S ei ole vabanemise korral kindlat töökohta. T.S omab varasemalt üksnes lühiajalist töökogemust ehitusel ja on suure osa oma sissetulekust teeninud ebaseaduslikult (varavastaste kuritegude toimepanemisega). Seega puuduvad T.S tööoskused ja -harjumus. Lisaks leiab kohus, et tagasilanguse riske suurendab kahtlematult

T.S tagasiminek samasse elukohta, kuna T.S enda selgituste kohaselt peab ta narkosõltuvusest vabanemiseks muutma sõpruskonda. Samas ei ole T.S suutnud selgitada, kuidas kavatseb ta vabaduses varasemate tuttavatega kokkupuuteid vältida või nendes olukordades tegutseda.

4. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et T.S tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et T.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige kuriteo toimepanemise asjaolud, aga ka asjaolu, et kohtu hinnangul ei ole käesolevaks ajaks T.S-ile mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Lisaks ei võimalda T.S tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema käitumine karistuse kandmise ajal ja osaliselt tema vabanemisjärgsed elutingimused.

Raina Pärn Kohtunik