2-15-15361/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2015.a kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-15361

Tsiviilasi

Swedbank AS avaldus Xxxxpankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht

Liivalaia 8, Tallinn)

Võlausaldaja

volitatud

esindaja:

Külli

Xxxx

(e-post

kulli.xxxx@swedbank.ee)

Võlgnik: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post xxxx)

Võlgniku esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskman-

Getsu (e-post arina@aroslavski.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7,

10111

Tallinn,

telefon

5097167,

e-post

indrek@pankrotihaldur.ee)

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Kohtuistungi toimumise aeg

23. november 2015. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Swedbank AS avaldus Xxxxpankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post xxxx) pankrot 1.

detsembril 2015.a kell 16.00.

3. Nimetada Xxxxpankrotihalduriks Indrek Lepsoo (asukoht Roseni 7, 10111 Tallinn,

telefon 5097167, e-post indrek@pankrotihaldur.ee).

4. Määrata Xxxx võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 17. detsember 2015.a

algusega kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest

haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning

võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Keelata Artjom Božkol ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

7. Saata määruse ärakiri Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnale

pankrotiseaduse §§ 39 lg 1 ja 40 lg 2 alusel, võlausaldajale, võlgnikule ja

pankrotihaldurile.

8. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

9. Määrata Xxxxajutise pankrotihalduri Indrek Lepsoo töötasuks 864 eurot (sh

käibemaks) ning ajutise halduri vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 66 eurot (sh

käibemaks), kõik kokku 930 eurot (sh käibemaks).

10. Menetluskulud jätta Xxxxkanda.

11. Ajutise halduri tasu summas 864 eurot (sh käibemaks) ja ajutise halduri vajalike

kulutuste hüvitis summas 66 eurot (sh käibemaks) välja mõista Xxxxja kanda see

osaühing INC Partner arvelduskontole .

12. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Võlausaldaja

Swedbank

AS

esitas

14.10.2015.a

kohtule

avalduse

Xxxxpankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 47856,23 eurot.

Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata.

Kohus võttis 26.10.2015 määrusega avalduse menetlusse. 04.11.2015 toimunud korraldaval

kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja nõude juurde. Võlgniku esindaja vastuväidet ei esitanud,

nõustus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 06.11.2015 määrusega määras kohus ajutiseks

pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Indrek Lepsoo esitas 19.11.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

tuvastas ajutine haldur, et Xxxxkohustuste suuruseks on vähemalt 259 236,55 eurot. Äriregistri

andmetel kuulub võlgnikule 25% suurune osalus xxxx OÜ-s (registrikood xxxx), kuid osalus

xxxx OÜ-s arvestatavat turuväärtust ei oma. Kinnistusraamatu andmetel kuulub xxxxja

Xxxxühisomandisse kinnistu asukohaga xxxx(registriosa nr. xxxx, 956 m2). Kinnistule on

seatud 4 940 000,00 krooni, so 315 723,54 euro suurune ühishüpoteek. Ajutine haldur hindab

kinnistu turuväärtuseks kuni 40 000 eurot. Kinnistusraamatu andmetel kuulub xxxxja

Xxxxühisomandisse korteriomand asukohaga xxxx (registriosa nr. xxxx, 20 m2). Hüpoteeke

korteriomandile seatud ei ole. Ajutine haldur hindab korteriomandi turuväärtuseks kuni 3 000

eurot. Ajutine haldur märgib, et tegemist on Xxxxja tema ema xxxxühisomandisse kuuluva

kinnisvaraga, mis eeldab peale pankroti väljakuulutamist ja enne

vara müümist, selle jagamist. Arvestada tuleb ka vara jagamisega kaasnevate täiendavate

kuludega. Ajutine haldur hindab võlgniku vara turuväärtuse suuruseks kuni 21 500 eurot.

Ajutine haldur on arvamusel, et arvestades võlgniku olemasolevaid kohustusi ning asjaolu, et

võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema teadaolevaid varasid kordades, puudub

käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita.

Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et

võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses

oluliselt paraneda. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva

iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus. Ajutise pankrotihalduri kogutud andmete

põhjal kujunes võlgniku maksejõuetus välja hiljemalt 2012.a. alguseks. Olemasolevate andmete

põhjal loeb ajutine haldur käesolevas menetlusstaadiumis võlgniku maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks

äriühingu

kohustuste

tagamiseks

antud

isiklikud

käendused

ja

võetud

laenukohustused, mida võlgnik ei ole olnud suuteline seoses sissetulekute vähenemisega täitma.

Samas on ajutisel halduril alust arvata, et võlgnik on hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale

ning on asunud makseraskuste ja probleemide tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara

võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused

PankrS § 28 lg 2 lause 2 tähenduses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul võib esineda võimalusi

esitada nõudeid võlgniku tehingute tagasivõitmiseks, kuivõrd hageja on võõrandanud vara juba

hetkel, mil maksejõuetus oli ilmnenud. Võlgnik pankrotiavaldusele vastu ei vaidle. Ajutise

halduri hinnangul tuleb Xxxxpankrot välja kuulutada. Võlgniku vara katab eelduslikult ära

edasised pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur Indrek Lepsoo annab ühtlasi oma nõusoleku

Xxxxpankrotihalduriks nimetamiseks, kui kohus kuulutab pankroti välja

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma

aruandes toodud seisukohtade juurde. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri aruandele ning

tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Xxxxpankrot tuleb välja kuulutada.

Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Indrek Lepsoo,

kes on andnud selleks nõusoleku.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine

pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on

kohustusi vähemalt 259 236,55 euro ulatuses ning vara turuväärtuseks hinnanguliselt 21 500

eurot.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus on püsiva iseloomuga.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib

kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku

maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja

nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

Kuivõrd võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis esineb alus pankroti

väljakuulutamiseks.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang vara tagasivõitmise võimaluste ja

maksejõuetuse põhjuste kohta.

PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest

kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige,

juriidilise isiku likvideerija ega prokurist.

PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks.

PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks

on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest

isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste

rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgnik on

hoidnud oma kohustuste täitmisest kõrvale ning on asunud makseraskuste ja probleemide

tekkimisel kohustuste täitmisel oma vara võõrandama, mistõttu esinevad maksejõuetuse

tekkimise põhjustena ka juhtimisvea tunnused. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

võlgniku maksejõuetuse põhjusena on esinenud ka raske juhtimisviga. Antud juhul on

tuvastatud, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2012.a. alguseks, kuid võlgnik

võõrandas talle kuuluvat vara mh 2015. aasta alguses. 31.03.2015.a. sõlmisid Xxxxja

xxxxkorteriomandi müügilepingu, millega müüsid korteriomandi asukohaga xxxx.

03.08.2015.a. sõlmisid Xxxxja xxxxkorteriomandi müügilepingu, millega müüsid

korteriomandi asukohaga xxxx.

PankrS § 85 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida

nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku

vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule

kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel

töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.

PankrS § 89 lg 1 p 1 - 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud

kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada

sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise

kohustust või ei täida vande andmise kohustust.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu ja vajalikud kulutused pankrotivarast.

Ajutine haldur on 19.11.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 9 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 80 eurot (ilma käibemaksuta, koos käibemaksuga 96 eurot) ja palub määrata ajutise

halduri tasuks 864 eurot (sh käibemaks). Vajalike kulutuste hüvitise suuruseks palub ajutine

haldur määrata 66 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja

tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise

halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldaja ei ole ajutise halduri aruandele ning tasu

arvestusele vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu summas 864 eurot (sh käibemaks) ning vajalike kulutuste hüvitise summas

66 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja Xxxxosaühing INC Partner kasuks, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik