2-15-11567/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

30. november 2015 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-15-11567

C. S , C. S versus V.T Hagi ese elatise suurendamise nõudes Hagi hind

C. S 1755 eurot (9x195)

C. S 1755 eurot (9x195) Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hagejad

C. S (isikukood XXXXXXXXXXX; aadress XXXXX-XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXXX XXXXX)

C. S (isikukood XXXXXXXXXXX; aadress XXXXX-XXXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXXXXX XXXXX) Hagejate esindaja

M. S (e-post: XXXXXXX@XXX.XX) Kostja

V. T (isikukood XXXXXXXXXXX; aadress XXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXXXXXX XXXX, XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON Rahuldada hagi ja välja mõista V. T C. S kasuks elatis 150 eurot kuus alates 01. detsembrist 2015 kuni tütre C.S täisealisuseni. Välja mõista V. T C. S kasuks elatis ühekordse summana 211,28 eurot perioodi 03.08.2015- 30.11.2015 eest. Välja mõista V. T C. S kasuks elatis 150 eurot kuus alates 01. detsembrist 2015 kuni tütre C.S täisealisuseni. Välja mõista V. T C. S kasuks elatis ühekordse summana 211,28 eurot perioodi 03.08.2015- 30.11.2015 eest. Kohustada V. T tasuma makstava elatise M. S pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank. Määrata elatise 150 eurot kuus lapse kohta tasumine iga kalendrikuu eest ette, s. o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval. Jaotada menetluskulud ning jätta poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele.

Selgitada:

9.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega;

9.2 TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest;

9.3 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil;

9.4 TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Hageja põhjendused Hagejad on esitanud hagiavalduse elatiste suurendamiseks 195 eurot kuus mõlemale lapsele alates 03.08.2015. 04.11.2015 avaldusega hageja esindaja nõustus vähendama elatist ühe lapse kohta 150 euroni kuus, ehk 300 eurot kahe lapse peale kokku. Võlgnevuse tagasimaksmist peab vajalikuks arutada eraldi kohtutäituri juures.

Kostja põhjendused Kostja on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võtab – hetkel töötab fimras X&X XXXXXX XX, kus kostja töötasu on 890,54 EUR, millest kokkuleppeliselt kohtutäitur Anne Böckleri Bürooga peetakse kinni elatis ja elatise võlgnevus summas 375,00 EUR. Selleks, et katta igapäevavajadused ühe ülalpeetava lapse (A. A. L, isikukood XXXXXXXXXXX), elamispinna, kommunaalkulude, toidu, riiete ja transpordi osas vajan ma igakuiselt vähemalt 500,00 EUR. Soovib, et M. S võtaks elatise suurendamise nõude tagasi, sest vastasel juhul ei saaks ma enam tööl käia. Tunnistab, et M. S nõue on igati asjakohane aga paraku hetkel ei oleks seda kuidagi võimalik kostjapoolselt täita.

Kohtu põhjendused

1. Poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele TsMS § 403 lg 1). Kohtumäärus asja lahendamiseks kirjalikus menetluses on tehtud 03.11.2015.

2. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99 lg 2). PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (PKS § 100 lg 2). Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (PKS § 100 lg 3). Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 p 1).

3. Elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise, kuid see ei tähenda, et elatise suuruse määramisel ei tuleks arvestada elatist maksma kohustatud vanema objektiivset varalist seisundit. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.

4.Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib. Kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab.

5. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-33-11 märkinud, et alates 01.07.2010.a saab elatise muutmise nõude aluseks olla TsMS § 459. TsMS § 459 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt on poolel pärast kohtulahendi jõustumist, millega on välja mõistetud perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse muutmist, kui hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud või on ilmnenud uued asjaolud, mis tingivad vajaduse muuta varasemat kohtulahendit. Kohtulahendit võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on oma lahendis märkinud, et ka elatist saab muuta alates uue hagi esitamise ajast.

6. Kohus leiab, et elatise suurendamise nõue on põhjendatud alates 03. augustist 2015, kui hagejad esitasid kohtule vastava hagiavalduse.

7. Hageja esindaja nõustus vähendama elatist ühe lapse kohta 150 euroni kuus, ehk 300 eurot kahe lapse peale kokku.

8. Kostja on avaldanud, et temal on lisaks hagejatele veel üks ülalpeetav. Kostja töötasu on 890,54 €. Kokkuleppeliselt kohtutäitur Anne Böckleri Bürooga peetakse kinni elatis ja elatise võlgnevus summas 375,00 EUR.

9. Kohtutäitur Anne Böcleri teatise (tl 4) kohaselt on kohtutäituri menetluses Tartu Maakohtu 10.07.2006 otsus nr 2-05-19687, mille kohaselt igakuine elatis on 1500 krooni so 95,87 eurot lapse kohta.

10. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.

11. Kohus leiab, et on põhjendatud elatist suurendada ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 150 eurot kummagi lapse kasuks alates 03.08.2015 kuni laste täiealisuseni.

12. Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav, et maksta elatist kahele lapsele. Kohustused kohtutäituri ees ei ole mõjuv põhjus lastele väljamõistetava elatise vähendamiseks. Tekkinud elatise võlg ei ole mõjuv põhjus väljamõistetava elatise vähendamiseks.

13. Kohus selgitab, et Perekonnaseaduse § 102 lg 2 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu poolte menetluskulusid ( TsMS § 714 lg1 ). Pooled ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekirja ( TsMS § 176 lg 1 ). Menetluskulude nimekirja, mis seonduvad kohtuistungiga, ei ole kohtule esitatud.

Kohus leiab, et kuna tsiviilasja materjalidest tulenevalt ei ole kohtukulusid, ei ole ka põhjendatud neid ka jaotada. Kohtule esitamata poolte endi menetluskulud jätta nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Silvi Maiste

Kohtunik