3-13-371/61 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2015, Tallinn

Haldusasja number

3-13-371

Haldusasi

Colliers International Advisors OÜ kaebus Maksu- ja

Tolliameti 22.01.2013 korralduse nr 13-7/140-20

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Colliers International Advisors OÜ,

volitatud esindaja v.adv Margus Lentsius

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Heli Insler

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.11.2014 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Colliers International Advisors OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 18.11.2015

RESOLUTSIOON

1. Jätta Colliers International Advisors OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja

Tallinna Halduskohtu 10.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-13-371 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.12.2015.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-13-371

2(13)

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Colliers International Property Management OÜ (registrikood 11330404) võttis

20.05.2009 vastu otsuse lõpetada äriühingu tegevus. Osanike 14.07.2009 otsusega lõpetati

Colliers International Property Management OÜ likvideerimine ja otsustati tegevust jätkata.

Alates 28.07.2009 on osaühingu ärinimeks Colliers International Advisors OÜ.

2. 30.07.2012 kustutati Kellert Kapital OÜ (registrikood 11198710; kuni 11.08.2009

ärinimega osaühing Colliers International) likvideerija ülesandeid täitnud ajutise halduri

avalduse alusel äriregistrist.

3. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 22.01.2013 korraldusega nr 13-7/140-20 kohustati

Colliers International Advisors OÜ-d tasuma Kellert Kapital OÜ maksuvõlga kogusummas

40 959,05 eurot, mis on tekkinud 2009. aasta maist juulini deklareeritud käibemaksu,

sotsiaalmaksu, kinnipeetud tulumaksu ning töötuskindlustusmaksete tasumata jätmisest.

Korralduses on asutud seisukohale, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on Colliers International

Advisors OÜ-le üle läinud hiljemalt 30.09.2009. Colliers International Advisors OÜ võttis üle

tegutseva majandusüksuse koos sinna kuuluvate asjade ja õigustega, mis võimaldas jätkata

ettevõtte senist tegevust – kinnisvara hindamise, analüütika ja vahendusega seotud teenuse

pakkumist. Seega on Colliers International Advisors OÜ vastutav Kellert Kapital OÜ

maksuvõla eest seisuga 30.09.2009. Ettevõtte üleminekule viitavad maksuhalduri hinnangul

järgmised asjaolud:

1)

OÜ-de Kellert Kapital ja Colliers International Advisors juhatuse liikmetena on

tegutsenud AR, AR ja MM;

2)

Colliers International Advisors OÜ majandustegevus on sarnane Kellert Kapital OÜ

majandustegevusega (mõlema põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus) ning toimus

samades ruumides;

3)

Kellert Kapital OÜ ettevõtte tegevus ei ole peatunud ning jätkus ettevõtte üleminekul

OÜ-le Colliers International Advisors;

4)

Colliers International Advisors OÜ on võtnud üle olulise kogumi Kellert Kapital OÜ

endistest töötajatest;

5)

Kellert Kapital OÜ maksustatav käive lõppes 2009. aasta augustis ning Colliers

International Advisors OÜ-1 tekkis samal ajal maksustatav käive;

6)

Kellert Kapital OÜ on andnud 28.07.2009 sõlmitud tasaarvelduskokkuleppe alusel oma

varad üle Colliers International Advisors OÜ-le;

7)

Colliers International Advisors OÜ kliendid kattuvad osaliselt Kellert Kapital OÜ

klientidega. Tegemist on kinnisvara valdkonnas tegutsevate äriühingutega, kellele on omane

OÜ Colliers International Advisors ning OÜ Kellert Kapital poolt pakutavate teenuste korduv

ja regulaarne kasutamine;

8)

Colliers International Advisors OÜ omandas Kellert Kapital OÜ ettevõtte, mis säilitas

oma identiteedi ja mille kaudu oli võimalik teostada sarnast majandustegevust ning OÜ

Colliers International Advisors on sarnast majandustegevust ka jätkanud.

4. Colliers International Advisors OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja

Tolliameti 22.01.2013 korralduse nr 13-7/140-20 tühistamiseks.

3-13-371

3(13)

1)

Kellert Kapital OÜ registrist kustutamisel lõppes ka maksukohustus. Riigikohus leidis

asjas nr 3-3-1-75-09, et juriidilise isiku õigusvõime lõppemine on üks maksukorralduse

seaduse (MKS) § 31 lg 3 p-s 6 nimetatud "muudel seadusega sätestatud juhtudel" aset

leidvatest maksukohustuse lõppemise alustest. Sarnaselt vastutusotsusele on maksuvõla

tasumise korralduse tegemise eelduseks kehtiva maksuvõla olemasolu.

2)

Kellert Kapital OÜ ettevõtte üleminek kaebajale ei ole tõendatud ega õiguslikult

põhistatud. MTA viitab asjaolule, et AR, AR ning MM on tegutsenud mõlema äriühingu

juhatuse liikmetena. AR ja AR on ettevõtjad, kes on olnud tegevad mitmetes kinnisvara

valdkonnaga seotud äriühingutes ning sellest, et erinevatel ajaperioodidel on kahe äriühingu

juhatuse liikmetena tegutsenud ühed ja samad isikud, ei saa järeldada, et need äriühingud on

omavahel seotud.

3)

Äriregistri infosüsteemist nähtuvalt on kaebuse esitamise seisuga registrisse kantud

3657 ettevõtjat, kelle põhitegevusalaks on koodiga 68311 tähistatud kinnisvarabüroode

tegevus. Maksuhaldur on jätnud arvestamata ARe selgitustega, et kaebaja tegevusala on

Kellert Kapital OÜ tegevusalast laiem: kaebaja tegeleb ka kinnisvaraanalüütikaga ning

investeeringute nõustamise ja vahendamisega.

4)

Kogenud töötajate ülevõtmine on alustava ettevõtja puhul tavapärane protsess. AR

selgitas, et osadele Kellert Kapital OÜ töötajatele tehti pakkumine asuda tööle kaebaja

ettevõttes seetõttu, et kaebaja vajas töötajaid, kellel oleks kinnisvara hindamise

kutsetunnistus. Olukorras, kus kaebaja ettevõttesse asus tööle vähem kui pool Kellert Kapital

OÜ töötajatest, ei ole neid võimalik käsitada olulise kogumina viimase töötajatest.

Töölepingu seaduse (TLS) § 112 kohaselt lähevad ettevõtte ülemineku korral töölepingud

ettevõtte omandajale üle muutumatul kujul. Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks

seitsme senise Kellert Kapital OÜ töötaja töölepingud muutumatul kujul üle võtnud. Ettevõtte

ülemineku korral oleks jätkatud samade töölepingutega, praegusel juhul aga sõlmiti uued

lepingud teistsuguste tingimustega.

5)

Kellert Kapital OÜ on alates 2008. aasta jaanuarist deklareerinud nii 18/20% määraga

maksustatavat käivet kui ka 0% määraga maksustatavat käivet. Kaebaja ei ole 0% määraga

maksustatavat käivet vaadeldaval perioodil deklareerinud. Kaebaja käive on Kellert Kapital

OÜ käibest küll väiksem, kuid mitte niipalju väiksem, et õigustada MTA järeldust, et käive

vastab töötajate arvule ja käibe langus on seega loogiline.

6)

Olukord, kus kontori sisustus müüakse ühtse tervikuna siis, kui üüripinnana

kasutatavaid ruume enam ei soovita kasutada, ei ole erakordne ega osuta sellele, et vara

omandamisega kaasneb ettevõtte omandamine. Kuivõrd kaebaja soovis alustada tegevust

kinnisvarabüroona, oli Kellert Kapital OÜ müügisoov sobiv võimalus omandada vajalik

kontorisisustus.

Kontorisisustuse

omandamist

tervikuna

ei

saa

käsitada

ettevõtte

omandamisena.

7)

Kaebaja pangakonto väljavõttest nähtub, et kaebaja (Colliers International Property

Management OÜ nime all) andis perioodil 03.03.2008–05.12.2008 Kellert Kapital OÜ-le

laenu summas 506 500 krooni, millest viimane tagastas 111 500 krooni. Seega oli Kellert

Kapital OÜ-l tasaarvelduskokkuleppe sõlmimise hetkel kaebaja ees laenulepingust tulenev

põhivõlg summas 395 000 krooni.

8)

MTA on Kellert Kapital OÜ ja kaebaja arveldusarvete väljavõtteid analüüsides välja

toonud, et äriühingutel oli kolm kattuvat klienti: OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS ja

Arco Investeeringute AS. MTA ei ole tuvastanud, et Kellert Kapital OÜ oleks nimetatud

kolme kliendiga sõlmitud lepingud kaebajale üle andnud või suunanud neid tarbima kaebaja

pakutavaid teenuseid.

3-13-371

4(13)

9)

Kaebaja ei ole üle võtnud ühtegi Kellert Kapital OÜ sõlmitud üürilepingut.

Maksuhaldur ei ole tuvastanud, et kaebaja oleks üürileandjaga sõlminud lepingu, mille

kohaselt kaebaja võtab kohustuse üle, asudes senise võlgniku asemele, nagu näeb ette

võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1. Kaebaja on sõlminud üürileandjaga samade ruumide

kasutamise kohta iseseisva lepingu, mis ei ole käsitatav Kellert Kapital OÜ üürilepingu

ülevõtmisena.

10) Kaubamärgi kasutamise õigus tekkis kaebajal alles 2010. aastal kaubamärgi omanikuga

sõlmitud lepingu alusel. Seega ei ole Kellert Kapital OÜ kaebajale üle andnud kaubamärgi

kasutamise õigust andvat lepingut vastavalt VÕS § 182 lg-le 1. AR ei ole väitnud, et

kaubamärki hakati kasutama juba enne seda, vaid 2009. aasta juulis alles algasid vastavad

lepinguläbirääkimised. MTA ei ole tuvastanud, et domeeni www.colliers.ee kasutamise

õiguse oleks kaebajale üle andnud Kellert Kapital OÜ ja vastav õigus oleks kaebajal tekkinud

hiljemalt 30.09.2009. AR selgitas maksuhaldurile, et domeen käib kaasas kaubamärgiga ja

seega sai kaebaja domeeni kasutamise õiguse pärast vastava kokkuleppe sõlmimist.

5. MTA vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastustaja tuvastas maksumenetluses, et Kellert Kapital OÜ äriregistrist kustutamisega ei

lõppenud äriühingu maksuvõla tasumise kohustus maksuvõla summas 40 959,05 eurot osas,

sest enne äriühingu registrist kustutamist (30.07.2012) oli toimunud ettevõtte üleminek

(30.09.2009), millega läks Kellert Kapital OÜ perioodil mai-juuli 2009 tekkinud maksuvõlg

MKS § 37 alusel üle kaebajale. Seega ei puuduta Kellert Kapital OÜ äriregistrist kustutamine

ehk äriühingu õigusvõime lõppemine äriühingu maksuvõla lõppemist, sest ettevõtte

üleminekuga läksid kaebajale üle asjad, õigused, nõuded ja kohustused ehk ka maksuvõlg, mis

oli tekkinud enne ettevõtte üleminekut kaebajale. Praegusel juhul ei ole asjakohased

Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-75-09 toodud seisukohad, kuna vaidluste asjaolud on erinevad.

2) Euroopa Kohus on direktiivide 77/187/EMÜ ja 98/50/EÜ ning neid asendanud ja praegu

kehtiva direktiivi 2001/23/EÜ kohaldamisel töölepingutega seotud ettevõtte ülemineku

kaasustes töötanud välja kriteeriumite kataloogi, mille alusel ettevõtte ülemineku toimumist

hinnata: 1) ettevõtte või äriühingu liik, olemus, tegevuse iseloom; 2) äriühingu kinnis- ja

vallasvara üleminek; 3) üle läinud vara väärtus ülemineku ajal; 4) ülevõetud töötajate arv; 5)

ülevõetud kliendi- ja ärisuhete arv; 6) majandustegevuse sarnasus enne ja pärast üleminekut;

7) majandustegevuse peatumise aeg üleminekuperioodil. Tegemist on üksiknäitajatega, mille

alusel saadud informatsiooni tuleb hinnata kogumis. Praegusel juhul on maksuhaldur kõiki

asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates leidnud, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on kaebajale

üle läinud.

3) Ettevõtte üleminekule viitab muu hulgas asjaolu, et eri ajaperioodidel on äriühingute

juhatuse liikmetena tegutsenud samad isikud. Pärast seda, kui kaebaja oli vastu võtnud

likvideerimise lõpetamise otsuse (14.07.2009), on toimunud muudatused juhatuses: alates

23.07.2009 on kaebaja juhatuse liikmeteks AR ja MM, kes olid veel kuni 11.08.2009 Kellert

Kapital OÜ juhatuse liikmed. 28.07.2009 sõlmiti ka tasaarvelduskokkulepe, mille kohaselt oli

Kellert Kapital OÜ-l väidetavalt kaebaja ees laenukohustus, mis tasaarveldati kaebaja

tasumata arvetega umbes sama suures summas. Kellert Kapital OÜ nimel allkirjastas

tasaarvelduskokkuleppe MM ning kaebaja poolt AR. Kuigi AR ja MM olid Kellert Kapital

OÜ juhatuse liikmed äriregistri andmetel kuni 11.08.2009, oli neil Kellert Kapital OÜ

arvelduskontole juurdepääs kuni 14.03.2011. AR-l, kes oli Kellert Kapital OÜ juhatuse liige

kuni 12.03.2009 ning alates 02.06.2009 kaebaja juhatuse liige, oli Kellert Kapital OÜ

arvelduskontole juurdepääs kuni 14.03.2011.

4) Kuigi väidetavalt on kaebaja tegevusala laiem kui Kellert Kapital OÜ tegevusala, ei ole

nimetatud asjaolu olulise tähendusega, seda enam, et tõendid kinnitavad vastupidist.

3-13-371

5(13)

Vastustaja hinnangul toimus vaid struktuuriline muutus ning jätkus samas valdkonnas ja

tegevusalal tegutsemine.

5) Tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et töötajatele tehti ettepanekud asuda uue tööandja

juurde tööle senise tööandajaga võrreldes teistsugustel töötingimustel ning neile kohaldati

katseaega. Töötajate palgatingimused halvenesid, muus osas jäid töötingimused aga samaks.

Töötajatele kohaldati küll katseaega, kuid töölepingutest nähtub, et pärast katseaega töötajate

palk võrreldes katseaja palgaga ei muutunud.

6) Vastustaja on korralduses välja toonud Kellert Kapital OÜ ja kaebaja maksustatava käibe

omavahelise seose ning tuginedes mh sellele, et äriühingud tegelevad kinnisvarateenuseid

pakkuval tegevusalal, leidnud, et käive on teatavas seoses töötajate arvuga. KMD-de

analüüsist nähtub, et vahemikus 2008. aasta oktoober kuni 2009. aasta juuli pole kaebaja

maksustatavat käivet deklareerinud, mis kattub äriregistri väljavõttest nähtuvaga, et kaebaja

tegevus oli seiskunud (20.05.2009 võeti vastu lõpetamise otsus; 14.07.2009 osanike otsusega

aga otsustati likvideerimine lõpetada ja jätkata tegevusega). Samas Kellert Kapital OÜ

deklareeris viimati maksustatavat käivet ning lõpetas töötajatega töösuhted, sõlmis

tasaarvelduskokkuleppe ning realiseeris varad just 2009. aasta juulis.

7) Kaebaja väide, et Kellert Kapital OÜ müüs kontorisisustuse talle turuhinnaga, on

paljasõnaline ja vastuolus kogutud tõenditega. Kellert Kapital OÜ 2008. aasta majandusaasta

aruandest nähtub, et materiaalne põhivara (arvutustehnika, kontorimööbel, kontoritehnika)

31.12.2008 seisuga on 359 358 krooni. Kaebaja ostis Kellert Kapital OÜ kontorisisustuse aga

275 675 krooniga. Kellert Kapital OÜ ja kaebaja koostöö varade müümisel ning

isikutevahelised seosed viitavad nende ühisele soovile vältida Kellert Kapital OÜ

pankrotimenetluses teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist müüdava vara arvelt, mida

kinnitab ka tasaarvelduskokkulepe. Pangakonto väljavõte, millelt nähtuvad ülekanded

kaebajalt Kellert Kapital OÜ-le märkega „laen“ ja Kellert Kapital OÜ ülekanded kaebajale

märkega „laenu tagastus“, ei kinnita laenu olemasolu. Kaebaja ei ole laenu olemasolu

kinnituseks tõendeid (laenulepinguid) esitanud.

8) Kaebaja sõlmis 27.07.2009 üürilepingu nr L2B-63 Lõõtsa 2 asuvas hoones VI korrusel

paiknevate äriruumide kasutamiseks tähtajaga üks kuu ning 27.08.2009 üürilepingu nr L2A-

43 Lõõtsa 2 asuvas hoones V korrusel paiknevate äriruumide kasutamiseks. Tänu

isikutevahelistele

seostele

soetas

kaebaja

OÜ

Kellert

Kapital

töövahendid

tasaarvelduskokkuleppega, võttis üle töötajad ning üürileping ja töölepingud jätkusid

olenemata nende formaalsest lõpetamisest. Tsiviilõiguslike lepingute lõpetamised on üksnes

formaalselt vormistatud, et vältida kohustuste, sh maksuvõla üleminekut, kuid see ei muuda

tehingute sisu.

9) Vastustaja on piisavalt tõendanud asjaolu, et kaebaja kliendid kattuvad osaliselt Kellert

Kapital OÜ klientidega. Kaebaja etteheide, et vastustaja ei ole tuvastanud, et Kellert Kapital

OÜ oleks kliendid kaebajale üle andnud, on asjakohatu ka põhjusel, et tõendamiskoormis

kohtumenetluses on läinud üle kaebajale (MKS § 150), mistõttu on kaebaja kohustus tõendada

oma väiteid, sh ümber lükata vastustaja poolt maksumenetluses tuvastatud asjaolud.

Pangakontode väljavõtetest nähtub, et Kellert Kapital OÜ klientideks olid OÜ Focus

Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS

sisuliselt kuni Kellert Kapital OÜ tegevuse ülekandumiseni kaebajale, s.o kuni 30.09.2009,

kuid mitte hiljem, ehkki Kellert Kapital OÜ oli sel ajal veel tegutsev ettevõte.

10) Vaidlustatud korralduses käsitletud kaebaja seadusliku esindaja 01.03.2012 selgitustest

nähtub, et lepinguläbirääkimised kaubamärgi Colliers International kasutamiseks algasid siis,

kui Colliers International Advisors OÜ sai oma tänase nime (28.07.2009) ning leping kirjutati

alla 2010. aasta jaanuaris. AR seletustest nähtub, et kaebaja asus kaubamärki Colliers

3-13-371

6(13)

International kasutama enne selle kasutamise lepingu sõlmimist. Arvestades, et kõnealuse

kaubamärgi kasutajaks oli eelnevalt Kellert Kapital OÜ, võib olukorda käsitleda kaubamärgi

käsutamise õiguse faktilise üleminekuna. Arvestades, et Colliers International kaubamärki

kasutas kaebaja juba enne lepingu kirjalikku vormistamist ning domeen käib kaebaja väitel

kaasas kaubamärgiga, on tõendatud, et faktiliselt toimus domeeni kasutamise õiguse

üleandmine kaebajale enne vastavasisuliste kirjalike kokkulepete vormistamist.

6. Tallinna Halduskohus jättis 10.11.2014 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetluskulud poolte endi kanda.

1)

Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud vaidlustatud korralduses toodud järgmisi

asjaolusid: 1) AR, AR ning MM on tegutsenud nii Kellert Kapital OÜ kui ka Colliers

International Advisors OÜ juhatuse liikmetena; 2) Kellert Kapital OÜ ja Colliers International

Advisors OÜ põhitegevusala on kinnisvarabüroode tegevus; 3) Kellert Kapital OÜ ja Colliers

International Advisors OÜ majandustegevus toimus samades ruumides; 4) Kellert Kapital OÜ

15-st töötajast seitse olid 2009. aasta septembris Colliers International Advisors OÜ töötajad;

5) Kellert Kapital OÜ maksustatav käive lõppes 2009. aasta augustis ning Colliers

International Advisors OÜ-1 tekkis samal ajal maksustatav käive; 6) Colliers International

Advisors OÜ soetas kontorisisustuse Kellert Kapital OÜ-lt; 7) Colliers International Advisors

OÜ kliendid kattuvad osaliselt Kellert Kapital OÜ klientidega.

2)

Kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et Kellert Kapital OÜ töötajate tööle asumisel

Colliers International Advisors OÜ-sse oleks olnud vaheperiood, kus kõnealused töötajad ei

töötanud kummaski neist äriühingutest. Vaidlustatud korralduses on õigesti leitud, et

kaebajale on üle läinud oluline kogum Kellert Kapital OÜ töötajaid, mis oli piisav, et jätkata

tegevust kinnisvaravaldkonnas. Asjaolu, et kaebaja on sõlminud nende seitsme töötajaga

töölepingud, kinnitab nende töötajate üleminekut.

3)

Vaidlustatud korralduses tuvastatud Kellert Kapital OÜ-l maksustatava käibe lõppemine

2009. aasta augustist ning Colliers International Advisors OÜ-1 alates 2009. aasta augustist

maksustatava käibe tekkimine viitab ettevõtte üleminekule.

4)

Asjas kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja asus faktiliselt kaubamärki Colliers

International kasutama enne selle kasutamiseks lepingu sõlmimist. Kaebaja 2008. aasta ja

2009. aasta majandusaasta aruannetes on tema e-posti aadressiks märgitud colliers@colliers.

Töötajate selgituste kohaselt jäid nende e-posti aadressid Colliers International Advisors OÜ-

sse tööle asumisel samaks. Maksumenetluses kogutud pangakonto väljavõtetelt nähtub, et

OÜ Kellert Kapital klientideks olid OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital

Real Estate AS ja Arco Investeeringute AS, kes ostsid kaebajalt teenust juba alates 2009.

aasta augustist.

5)

Vaidlust ei ole selles, et nii Kellert Kapital OÜ kui ka kaebaja põhitegevusala on

kinnisvarabüroode tegevus. Selleks tegevuseks vajalik vara, kliendisuhted ning piisav hulk

oskusteavet ja eriteadmisi omavaid töötajaid on Kellert Kapital OÜ-lt üle läinud kaebajale.

Ettevõtte ülemineku ajal toimus kaebaja tegevus samades ruumides, kus oli olnud Kellert

Kapital OÜ tegevuskoht. Kaebaja jätkas domeeni www.colliers.ee kasutamist. OÜ Kellert

Kapital ja kaebaja juhtorganite liikmed kattusid ülemineku ajal. Konkreetne terviklik

majandusüksus on tuvastatav ja selge.

6)

Arvestades, et ettevõtte varjatud ülemineku tehingu pooled soovivad vältida ettevõtte

ülemineku regulatsiooni kohaldumist, on mõistetav, miks Kellert Kapital OÜ ja kaebaja ei ole

vormistanud vastavaid lepinguid ettevõtte ülemineku kohta. Kohus nõustub vastustajaga, et

kuna Kellert Kapital OÜ ja kaebaja tahe on olnud varjata Kellert Kapital OÜ kohustuste, sh

maksuvõla tasumise kohustuse, üleminekut, on vormistatud uued töölepingud ja üürileping

3-13-371

7(13)

samade

ruumide

kasutamiseks.

Kohus

nõustub

vaidlustatud

korralduses

esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki otsuses korrata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. OÜ Colliers International Advisors palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus

tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

1)

Halduskohtu otsus on suures osas põhjendamata. Korralduses ei käsitleta ühtegi kaebaja

esitatud väidet selle kohta, et ettevõtte üleminekut ei ole toimunud. Seega puuduvad

vaidlustatud korralduses põhjendused, millega nõustumisele saaks kohus viidata HKMS § 165

lg 2 alusel. Seega oleks halduskohus pidanud oma otsuses põhjendama, miks ta kaebaja

vastuväidetega ei nõustu. Kohtuotsuses ei ole jälgitav, kuidas on kohtul kujunenud

veendumus, et vastustaja on korralduse andmisel lähtunud tema poolt kohtumenetluses

esitatud põhjendustest.

2)

Halduskohus ei ole käsitlenud kaebaja väidet, et kuna AR ja AR on olnud tegevad

mitmetes kinnisvara valdkonnas tegutsevates ettevõtetes, ei saa nende tegutsemisest kaebaja

ja Kellert Kapital OÜ juhatustes teha järeldusi nende äriühingute seotuse kohta. Samuti on

kohus jätnud käsitlemata kaebaja väite, et kaebuse esitamise seisuga on registrisse kantud

3657 ettevõtjat, kelle põhitegevusalaks on koodiga 68311 tähistatud kinnisvarabüroode

tegevus, mistõttu tuleks vastustaja käsitluse kohaselt asuda seisukohale, et kõik need

ettevõtjad on omavahel seotud isikud. Otsusest ei nähtu põhjendused, miks kohus ei nõustu

kaebaja seisukohaga, et kaebaja ei ole Kellert Kapital OÜ töötajaid üle võtnud. Kohus jättis

käsitlemata kaebaja vastuväited seoses kaebaja ja Kellert Kapital OÜ käivete võrdlusega.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väitega, et vara omandamine kogumis ei

ole erakordne ega viita ettevõtte omandamisele. Kohus ei ole käsitlenud ka kaebaja

vastuväiteid seoses klientide väidetava ülekandumisega kaebajale ega kaubamärgi kasutamise

õiguse tekkimisega alles 2010. aastal pärast vastava lepingu sõlmimist.

3)

Vastustaja esindaja selgitustest kohtuistungil ilmnes, et maksuhaldur soovis koguda veel

tõendeid, kuid Kellert Kapital OÜ pankrotihaldurilt või dokumendihoidjalt ei õnnestunud neid

saada. Seega jäi tõendite kogumine maksumenetluses poolikuks ning vastustaja põhjendused

ettevõtte ülemineku kuupäevaks 30.09.2009 määramise osas jäid puudulikuks. Kohtuistungil

märkis kohus, et korraldusest ei selgu, miks on ettevõtte ülemineku kuupäevaks määratud just

30.09.2009, kuid ei käsitlenud otsuses ettevõtte ülemineku kuupäeva ebaselguse küsimust,

vaid on HKMS § 165 lg-le 2 viidates märkinud, et nõustub haldusakti põhjendustega.

Kohtuotsus on seetõttu vastuolus kohtu poolt kohtuistungil avaldatuga.

4)

Halduskohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas kaebajale on Kellert Kapital OÜ ettevõte üle

läinud. Lisaks sellele, et halduskohus ei arvestanud kaebaja vastuväidetega, jättis kohus ka

sisuliselt hindamata kohtuotsuse p-s 55 nimetatud ettevõtte ülemineku hindamise

kriteeriumid. Kohus on piirdunud vaid loetelu väljatoomisega, esitamata põhjendusi, mil

määral vastustaja arvates ettevõtte üleminekut kinnitavad asjaolud haakuvad kõnealuste

kriteeriumitega.

8. MTA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata.

1)

Vaidlustatud korralduses on piisavalt käsitletud küsimusi, mille kohta kaebaja

vastuväited on esitanud ning seega on halduskohus õiguspäraselt tuginenud HKMS § 165 lg-

le 2. Kohus ei ole jätnud käsitlemata kaebaja vastuväiteid äriühingute tegevusala, töötajate ja

klientide ülemineku ning vara omandamise osas. Asjakohatud on kaebaja väited, mis

3-13-371

8(13)

puudutavad kaebaja ja Kellert Kapital OÜ käibeid ning kaubamärgi kasutamise õiguse

tekkimist alles 2010. aastal pärast vastava lepingu sõlmimist kaubamärgi omanikuga.

2)

Kaebaja on ekslikult teinud järelduse, et maksumenetluses jäi tõendite kogumine

poolikuks. Vastustaja ei pidanud jääma ootama maksukohustuslase poolt täiendavate tõendite

esitamist, vaid pidades piisavaks olemasolevaid tõendeid, mis kinnitavad ettevõtte

üleminekut, andis korralduse maksuvõla tasumise kohta. Ettevõtte ülemineku aja

(30.09.2009) määramisel lähtus vastustaja ajast, mil kaebaja ettevõttes asusid tööle Kellert

Kapital OÜ endised töötajad ning kaebaja deklareeris stabiilset maksustatavat käivet, samas

kui Kellert Kapital OÜ-l käive puudus. Selleks ajaks oli kaebaja üle võtnud ka Kellert Kapital

OÜ varad ja kontoriruumide üürilepingu. Ettevõtte üleminek on protsess ning ülemineku

toimumise hetke määratlemisel on otsustava tähendusega, et selleks ajaks on üle läinud

oluline osa ettevõttest. Korralduses on põhjendatud, miks maksuhaldur peab ettevõtte

ülemineku kuupäevaks 30.09.2009 ning kohus on selles osas vastustajaga nõustunud. Ebaõige

on ka kaebaja järeldus, et kohus ei lugenud tõendatuks ettevõtte üleminekut hiljemalt

30.09.2009.

3)

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohus ei hinnanud Riigikohtu lahendis loetletud

ettevõtte ülemineku kriteeriume. Halduskohtu otsusest nähtub, et kohus on oma seisukoha

kujundanud Riigikohtu praktikast lähtudes ja korralduses märgitud ettevõtte ülemineku

kriteeriume ja esitatud tõendeid silmas pidades. Kaebaja märgib ekslikult, et augustis oli

ettevõtte töös seisak. Töötajate selgitustest nähtub, et töölkäimisel vahet ei tekkinud. Seda, et

töötajad viibisid suvel ühe kuu puhkusel, ei saa pidada vaheperioodiks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud.

10. 22.01.2013 korraldusega nr 13-7/140-20 (I kd, tl 12-31) kohustas MTA Colliers

International Advisors OÜ-d tasuma Kellert Kapital OÜ maksuvõlga, asudes seisukohale, et

kuna Kellert Kapital OÜ ettevõte on Colliers International Advisors OÜ-le üle läinud, on

vastavalt MKS §-le 37 üle läinud ka maksukohustus. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses,

et kirjalik leping ettevõtte ülemineku kohta puudub ning suulise lepingu olemasolu pooled ei

kinnita, samas on maksuhalduri arvates lepingu olemasolu praegusel juhul tuvastatav kaudsete

tahteavalduste kaudu, s.o ettevõte on varjatud tehinguga üle läinud.

11. Ringkonnakohus selgitab, et äriühingu registrist kustutamine ei piira maksuhalduril

nõudmast maksuvõlga sisse isikult, kellele lõpetatud äriühingu õigused ja kohustused on

õigusjärgluse korras üle läinud, kui maksuhaldur on tuvastanud, et ettevõtte üleminek toimus

enne äriühingu registrist kustutamist. Maksukohustuse üleminek õigusjärgluse korras (MKS

§-d 35-37) erineb olukorrast, kus kolmas isik vastutab võõra maksukohustuse eest (MKS §-d

38-42). Kolmanda isiku vastutus on üldjuhul aktsessoorne, st vastutusnõuet saab esitada ja

täita ainult siis, kui maksuvõlg kehtib. Seega, kui leiab tõendamist, et Kellert Kapital OÜ

ettevõte on Colliers International Advisors OÜ-le üle läinud, on üle läinud ka maksukohustus

ja Kellert Kapital OÜ registrist kustutamine 30.07.2012 ei piira maksuvõla nõudmist

kaebajalt.

12. Halduskohus on viidanud Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-20-11, milles Riigikohus on

loetlenud ettevõtte ülemineku hindamisel arvestatavad olulisemad kriteeriumid: 1) ettevõtte

tüüp; 2) kinnisasja, tootmisvahendite ja muude materiaalsete vahendite üleminek;

3) immateriaalsete vahendite ja organisatsiooni üle võtmine; 4) kliendi- ja hankijasuhete

jätkuvus; 5) üleminekule eelneva ja sellele järgneva tegevuse sarnasus; 6) majandustegevuse

3-13-371

9(13)

jätkuvus, ja kui tegevus oli vahepeal katkenud, siis katkestuse aeg; 7) nn väheste vahenditega

ettevõtete puhul on eriti oluline personali säilitamine; 8) ettevõtja omandaja varasem tegevus;

9) üleandja ja omandaja tegevuskoht, juhtorganite liikmete kattuvus. Riigikohus märkis

seejuures, et nimetatud kriteeriumitel on eri tüüpi ettevõtete puhul erinev kaal (p 11). Asjas nr

3-3-1-6-12 on Riigikohus rõhutanud, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid,

mida tuleb hinnata koosmõjus (p 12). Eeltoodut arvestades ei ole määrav, kas mõnest üksikust

tegurist saab konkreetsel juhul järeldada ettevõtte üleminekut, vaid oluline on see, et kõiki

asjaolusid kogumis hinnates saab lugeda ettevõtte ülemineku tõendatuks.

13. Vaidlust ei ole selles, et 14.07.2009 osanike otsusega lõpetati Colliers International

Property Management OÜ likvideerimine ja otsustati tegevust jätkata ning alates 28.07.2009

on osaühingu ärinimeks Colliers International Advisors OÜ. Kuni 11.08.2009 kandis Kellert

Kapital OÜ ärinime osaühing Colliers International ning selle kuupäevani olid äriühingu

juhatuse liikmeteks MM ja AR. Alates 10.08.2009 kuni 05.05.2010 oli Kellert Kapital OÜ

juhatuse liikmeks ML. Alates 23.07.2009 on Colliers International Advisors OÜ juhatuse

liikmeteks MM ja AR. Nimetatud äriühingutel on lisaks olnud veel üks ühine juhatuse liige –

AR, kes oli OÜ Colliers International juhatuse liige 14.12.2005–12.03.2009 ja Colliers

International Property Management OÜ juhatuse liige 23.03.2007–02.06.2009. Seega on

kaebajal ja Kellert Kapital OÜ-l olnud kolm kattuvat juhatuse liiget, seejuures on kattuvused

olnud ka aastal 2009.

14. Kaebaja 2008. aasta majandusaasta aruande (II kd, tl 128-134p) kohaselt töötas ettevõttes

2008. aastal üks inimene ning 2009. aastal plaaniti tegevus lõpetada, kuid 14.07.2009 osanike

otsusega on siiski otsustatud tegevust jätkata. Nagu nähtub vaidlustatud korralduses toodud

käivete võrdlevast tabelist, ei ole Kellert Kapital OÜ alates 2009. aasta augustist

maksustatavat käivet deklareerinud, samas kui kaebaja 2008. aasta oktoobrist kuni 2009. aasta

juulini maksustatavat käivet ei deklareerinud ning hakkas seda uuesti deklareerima 2009. aasta

augustist. Kellert Kapital OÜ esitas äriregistri kohaselt viimase majandusaasta aruande 2008.

aastal. Tsiviilasja nr 2-12-19278 materjalidest nähtub, et Kellert Kapital OÜ esitas ise

16.05.2012 maakohtule pankrotiavalduse. Eelnevast nähtub, et samale perioodile (juuli-august

2009) on langenud kokku mitu nimetatud äriühingutega seotud asjaolu: ärinimede vahetus,

juhatuse liikmete (MM ja AR) üleminek OÜ Colliers International juhatusest Colliers

International Advisors OÜ juhatusse, Colliers International Advisors OÜ maksustatava käibe

tekkimine pärast 10-kuulist pausi ning Kellert Kapital OÜ-l käibe lõppemine. Seejuures ei ole

oluline, et Kellert Kapital OÜ deklareeris 2008. aastal ja 2009. aasta esimesel poolel 0%

maksumääraga käivet, samas kui kaebaja seda 2008. aastal ega ka 2009. aastal ei

deklareerinud. Vaidlustatud korralduses viidatakse käivete üldisele muutusele, mis ongi

ettevõtte ülemineku hindamisel peamine (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-55-13, p 45).

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud eelnimetatud asjaolude langemine samale perioodile

olla üksnes kokkusattumus, vaid viitab selgelt sellele, et kaebaja ja Kellert Kapital OÜ on

kokkulangevate juhatuse liikmete kaudu tegutsenud eesmärgiga jätta võlad maksejõuetuks

muudetud Kellert Kapital OÜ-le ning jätkata sama majandusüksusega tegevust teise

olemasoleva, kuid tegevuse lõpetamiseks valmistuva äriühingu kaudu. Arvestades, et MM ja

AR olid enne kaebaja juhatusse asumist Kellert Kapital OÜ juhatuse liikmed, pole põhjust

kahelda selles, et nad olid teadlikud viimase kohustustest, sh maksukohustustest. Kaebaja

väide, et AR ja AR on seotud ka teiste kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtetega ning

sellest iseenesest ei saa teha järeldust äriühingute seotuse kohta, ei arvesta eeltoodud

asjaolusid kogumis, nagu on teinud vastustaja ja halduskohus, ning on seetõttu asjakohatu.

16. Kellert Kapital OÜ (OÜ Colliers International) 2008. aasta majandusaasta aruande (II kd, tl

77-86p) kohaselt oli tegemist kommertskinnisvara konsultatsioonidele orienteeritud

3-13-371

10(13)

äriühinguga, mille peamised tegevusalad olid kinnisvara arenduskontseptsioonide loomine,

parima kasutuse määramine, turuanalüüsid, hindamine, investeerimisnõustamine ning

vajadusel projektijuhtimise korraldamine. Peamiste teenusegruppidena on välja toodud

hindamine, kinnisvara arenduskontseptsioonide loomine, tasuvusanalüüsid ja turuanalüüs.

Colliers International Advisors OÜ (Colliers International Property Management OÜ) 2008.

aasta majandusaasta aruandes (II, tl 128-134p) on ettevõtte põhitegevusena nimetatud

kinnisvara haldamist ja büroohaldust ning 2009. aasta majandusaasta aruande (II kd, tl 87-97)

kohaselt on tegemist kommertskinnisvara konsultatsioonidele orienteeritud äriühinguga, mille

peamised tegevusalad on kinnisvara arenduskontseptsioonide loomine, parima kasutuse

määramine,

turuanalüüsid,

hindamine,

investeerimisnõustamine

ning

vajadusel

projektijuhtimise korraldamine. Peamiste teenusegruppidena on nimetatud hindamist,

ärikinnisvara pindade vahendamist ja turuanalüüsi. Seega tegutseb kaebaja samas valdkonnas,

mis Kellert Kapital OÜ ning suures osas kattuvad ka nende pakutavad teenused. Kaebaja väide,

et Colliers International Advisors OÜ tegutseb kinnisvaraanalüütika ning investeeringute

nõustamise ja vahendamisega, millega Kellert Kapital OÜ väidetavalt ei tegelenud, ei mõjuta

lõppjäreldust, et tegevusalad on suures osas kattuvad. Mõne uue teenuse lisandumine ei kinnita

seda, ettevõtte üleminekut toimunud ei ole (vt Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-1-13, p 15).

Asjakohatu ja põhjendamatu on kaebaja väide, et korralduses toodud põhjendusest, et nii

kaebaja kui ka Kellert Kapital OÜ põhitegevusala EMTAK 2008 klassifikaatori alusel oli

koodiga 68311, s.o kinnisvarabüroode tegevus, tuleks järeldada, et kõik sama koodi all

tegutsevad ettevõtjad on omavahel seotud.

17. Kellert Kapital OÜ 2009. aasta juuli TSD-d (II kd, tl 115-115p) ja Colliers International

Advisors OÜ 2009. aasta septembri TSD-d (II kd, tl 116) võrreldes nähtub, et 2009. aasta

septembris tegi kaebaja väljamakseid kaheksale töötajale, kellest seitse olid Kellert Kapital OÜ

endised töötajad, kaheksas on juhatuse liige AR. Seega olid kõik isikud, kellele kaebaja 2009.

aasta septembris töötasu maksis, varem seotud Kellert Kapital OÜ-ga. Töötajate hulk on küll

võrreldes Kellert Kapital OÜ 15 töötajaga poole võrra vähenenud, kuid arvestades

üldteadaolevat 2009. aastal valitsenud keerulist majandusolukorda, iseäranis kinnisvara

valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks, ei ole tavapäratu töötajate arvu vähenemine ega

töötasu vähendamine. Asjaolu, et kaebaja sõlmis töötajatega uued lepingud, ei väära järeldust,

et oluline osa Kellert Kapital OÜ töötajatest läks kaebajale üle. Kellert Kapital OÜ-ga töösuhte

lõpetamine ning uute töölepingute sõlmimine on toimunud eelkõige ettevõtte ülemineku

varjamiseks. Ringkonnakohus viitab, et asjas nr 3-3-1-1-13 sõlmiti töötajatega uued lepingud,

kuid sellest hoolimata leidis Riigikohus, et lepingud läksid üle (vt Riigikohtu otsuse p-d 12 ja

18). Ka praegusel juhul on töölepingud tegelikkuses üle läinud, hoolimata nende formaalsest

uuesti vormistamisest ja katseaja kohaldamisest. Kaebaja on viidanud ARe selgitusele (I kd, tl

130-131), et töötingimused olid võrreldes senise tööandjaga teistsugused, kuid ei ole

täpsustanud, milles seisnes töötingimuste erinevus peale selle, et palk vähenes. Tööülesannete

muutus osadel töötajatel on selgitatav töötajate arvu vähenemisega, kuid ARe väide, et alustati

nullist, on selgelt liialdatud. On arusaadav, et hindamise teenuse osutamiseks vajas kaebaja

vastava kutsetunnistusega isikuid ning kõige lihtsam oli võtta tööle Kellert Kapital OÜ

töötajad, kuid olukorras, kus kõik kaebaja ettevõttes 2009. aasta septembris töötanud isikud

olid varasemalt seotud Kellert Kapital OÜ-ga, ei ole usutav, et töötajad on samad üksnes

seetõttu, et kaebajal oli mugav neid enda ettevõttesse tööle võtta.

Ringkonnakohus märgib, et töölepingud MK (II kd, tl 32-37), MG (II kd, tl 38-41p), KP (II kd,

tl 42-45p), AT (II kd, tl 46-49p), MP (II kd, tl 50-53p) ning MT (II kd, tl 54-57p) on lepingus

märgitud kuupäeva järgi sõlmitud 01.09.2009, samas kõikide nende lepingute p 2.1 järgi on

tööle asumise ajaks määratud 01.08.2009. Asjaolu, et tööle asumise aeg on lepingu sõlmimise

ajast varasem, näitab, et lepingud on tagantjärele vormistatud – tõenäoliselt selleks, et jätta

muljet, nagu tegemist oleks uue töösuhtega, kuigi tegelikult jätkasid töötajad katkematult

3-13-371

11(13)

samas kohas samade tööülesannete täitmist. Seda järeldust kinnitab ka AT selgitus, et „OÜ-sse

Colliers International Advisors tööle asumisel lihtsalt vormistati dokumendid ümber“ (I kd, tl

133-134, p 12).

Töölepingutest, maksumenetluses kogutud kaebaja töötajate selgitustest ning kaebaja käibe

tõusust 2009. aasta augustis järeldub, et ettevõtte töös ei toimunud seisakut.

18. Euroopa Kohus on 10.12.1998 otsuses liidetud kohtuasjades C-127/96, C-229/96 ja

C74/97: Hernández Vidal jt leidnud, et majandussektoris, kus tegevus põhineb peamiselt

tööjõul, võib teiste tootmistegurite puudumisel majandusüksusega samastada töötajate üksuse,

mis on konkreetselt ja püsivalt seotud ühise ülesandega (otsuse p 27). Kinnisvarabüroode

tegevus on kahtlemata selline valdkond, mille tegevus põhineb eelkõige tööjõul. Seega on

praegusel juhul töötajate üleminekul ettevõtte ülemineku hindamisel suur kaal ning olulise

töötajate kogumi liikumine ühe juriidilise isiku alluvusest teise viitab selgelt majandusüksuse

üleminekule.

19. Sarnaselt töölepingutele on faktiliselt üle läinud ka üürileping, ehkki VÕS § 175 lg 1

kohast lepingut kohustuse üle võtmise kohta ei ole praegusel juhul sõlmitud. Olukorras, kus

pooled soovivad varjata ettevõtte üleminekut, vormistataksegi formaalselt uued lepingud,

tegelikkuses aga sisulisi muutusi ei toimu. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja alustas 2009. aasta

augustis tegevust samades ruumides, kus enne tegutses Kellert Kapital OÜ, s.o Lõõtsa 2B

hoone V korrusel asuvates ruumides pindalaga 214 m2 (27.07.2009 üürileping L2B-63, II kd, tl

19-27). Asjaolu, et algselt oli tööpaik sama, kinnitavad ka maksumenetluses kogutud kaebaja

töötajate selgitused (I kd, tl 119-120 (VK), 121-122 (MG), 123-124 (MK), 133-134 (AT), 135-

136) (MP), 137-138 (KP)). Seejärel koliti väiksemale pinnale (114 m2) Lõõtsa 2A hoones,

kuna töötajate hulk vähenes (27.08.2009 üürileping L2A-43, II kd, tl 13-18p; AR selgitused, I

kd, tl 130-131, p 6).

20. Colliers International Advisors OÜ osanike otsusega nr 2 (II kd, tl 11) anti nõusolek

varustuse ja mööbli soetamiseks OÜ-lt Colliers International hinnaga 275 675 krooni.

Vastavalt OÜ Colliers International ja Colliers International Property Management OÜ vahel

28.07.2009 sõlmitud tasaarvelduskokkuleppele (I kd, tl 132) tasaarveldati OÜ Colliers

International laenu võlg summas 417 176 krooni Colliers International Property Management

OÜ poolt tasumisele kuuluvate arvetega (kokku 417 210 krooni) summas 417 176 krooni ning

vahe 34 krooni kanti tuludesse. Seega ostis kaebaja Kellert Kapital OÜ kontorivarustuse,

kusjuures tasaarvelduskokkuleppest lähtuvalt raha liikumist ühelt isikult teisele ei toimunud.

21. Maksuhaldur on välja toonud ka kliendisuhete jätkumise – vaidlustatud korralduses on

nimetatud OÜ Focus Kinnisvara, Ülemiste City AS, East Capital Real Estate AS ja Arco

Investeeringute AS isikutena, kes olid nii Kellert Kapital OÜ kui ka kaebaja kliendid. Nii

Kellert Kapital OÜ 2008. aasta majandusaasta aruandes kui ka kaebaja 2009. aasta

majandusaasta aruandes on tuntumate projektidena nimetatud Ülemiste City ja Tammsaare

Ärimaja ning tuntumate klientidena Arco Vara, Metro Capital, BPT ja DTZ. Asjaolu, et

kattuvad üksnes osa klientidest, ei ole ettevõtte ülemineku hindamise kontekstis praegusel

juhul määrav, arvestades, et maksuhaldur on vaidlustatud korralduses märkinud, et

valdkonnale, milles kaebaja tegutseb, ei ole omane püsiklientide olemasolu. Kliendisuhete

osaline jätkumine on aga kindlasti üks näitajatest, mis koos teiste näitajatega viitab ettevõtte

üleminekule. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuhaldur oleks pidanud tuvastama,

et Kellert Kapital OÜ on kliendid kaebajale üle andnud või suunanud neid kaebaja teenuseid

tarbima. Piisab sellest, et maksuhaldur on tõendanud klientide (osalise) kattumise (vt Kellert

Kapital OÜ pangakonto väljavõte, I kd, tl 141-175p; Colliers International Advisors OÜ

pangakonto väljavõtted, II kd, tl 28-31p).

3-13-371

12(13)

22. Vaidlus puudub, et kaebaja on asunud kasutama Colliers International kaubamärki, mida

enne kasutas Kellert Kapital OÜ, koos sellega kaasas käiva domeeniga www.colliers.ee.

Vastustaja järeldab maksumenetluses kogutud tõenditest, et kaebaja asus kaubamärki ja

domeeni kasutama 2009. aastal pärast ettevõtte üleminekut. Kaebaja väidab, et sõlmis

kaubamärgi omanikuga vastava kokkuleppe alles 2010. aastal ning enne seda ei olnud tal

õigust kaubamärki ja domeeni kasutada. Kaubamärgi kasutamise lepingut ei ole kaebaja

kohtule esitanud, vaid on viidanud üksnes AR selgitusele (I kd, tl 130-131, p 3), et lepingule

emaettevõttega City PM SIA kirjutati alla 2010. aasta jaanuaris. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole praegusel juhul määrava tähtsusega, millal sai kaebaja ametlikult Colliers International

kaubamärgi kasutamise õiguse. Fakt on see, et kaebaja jätkas alates 28.07.2009 tegevust

ärinimega, milles sisaldus nimetus „Colliers International“, olles pärast Kellert Kapital OÜ

nimevahetust ainus ettevõte Eestis, kes seda nimetust kasutab (vt AR selgitus, I kd, tl 130-131,

p 3) ning asus ühtlasi kasutama vastavat kaubamärki ja domeeni. Samuti on kaebaja ise välja

toonud, et klientide jaoks on oluline Colliers International kaubamärk, mis viitab ettevõtte

rahvusvahelisele kompetentsile. Ringkonnakohtu hinnangul on nendest asjaoludest tulenevalt

põhjendatud vaidlustatud korralduses tehtud järeldus, et Kellert Kapital OÜ turupositsioon läks

kaebajale üle.

23. Vaidlustatud korralduses on ettevõtte ülemineku kuupäevaks märgitud hiljemalt

30.09.2009, arvestades, et selleks kuupäevaks olid üle võetud Kellert Kapital OÜ varad,

kontoriruumide üürileping ja töötajad. Kuna ettevõtte ülemineku kohta ei ole praegusel juhul

sõlmitud ühtset lepingut, vaid varade, üürilepingu ja töötajate faktilise ülemineku kohta on

sõlmitud eraldi lepingud, on keeruline määratleda konkreetset kuupäeva, mil saab lugeda, et

Kellert Kapital OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud. Kohtupraktika kohaselt ei pea vara

tingimata minema üle korraga ja ühe tehinguga (vt Riigikohtu lahendid asjades nr 3-2-1-82-10

(p-d 12 ja 13), 3-2-1-41-11 (p 15) ja 3-2-1-129-11 (p 11)). Maksuhaldur on määratlenud

ettevõtte ülemineku kõige hilisema kuupäeva, mis ei välista seda, et Kellert Kapital OÜ

tegevus (raskuspunkt) kandus kaebajale üle juba mõnevõrra varem. Maksuhalduri hinnang ei

ole asjaolusid arvestades ekslik. Ringkonnakohus ei nõustu seetõttu kaebajaga, et maksuhaldur

ei ole ülemineku kuupäeva määratlemist piisavalt põhjendanud ega tõendanud.

24. Eeltoodu põhjal saab lugeda ettevõtte ülemineku toimunuks, kuna esinevad kõik põhilised

ettevõtte üleminekut iseloomustavad tunnused: juhatuse liikmed jäid samaks, kaebaja

ettevõttes jätkas tööd ettevõtte tegutsemiseks piisav hulk Kellert Kapital OÜ töötajatest, üle

läksid Kellert Kapital OÜ varad ja osa kliendisuhetest, samas asukohas jätkati samasisulist

majandustegevust ilma vahepealse pausita, kaebaja maksustatav käive suurenes ning Kellert

Kapital OÜ käive vähenes samal ajal nullini. Väheoluline ei ole ka see, et kaebaja asus

kasutama Colliers International kaubamärki ja domeeni ning ka äriühingu üldine meiliaadress

(colliers@colliers.ee; vrdl OÜ Colliers International 2008. aasta majandusaasta aruande esileht

(I kd, tl 77) ning kaebaja 2008. ja 2009. aasta majandusaasta aruannete esilehed (I kd, tl 87 ja

128)) jäi samaks, mistõttu ettevõtte klientide jaoks sisulist muutust ei toimunud ja kokkuvõttes

oli kaebajal võimalik säilitada Kellert Kapital OÜ ettevõtte turupositsioon.

25. Kaebaja heidab apellatsioonkaebuses halduskohtule ette, et kohus on HKMS § 165 lg-le 2

tuginedes nõustunud vastustaja seisukohtadega, jättes analüüsimata kaebaja vastuväited,

millega mittenõustumist vaidlustatud korralduses kaebaja hinnangul põhjendatud ei ole.

Ringkonnakohus märgib, et suures osas käsitlevad kaebaja vastuväited erinevaid ettevõtte

üleminekule viitavaid näitajaid üksikult, jättes arvestamata, et vaidlustatud korralduses on

maksumenetluses tuvastatud asjaolusid kogumis hinnatud. Maksumenetluses kogutud tõendid

kogumis viitavad sellele, et Kellert Kapital OÜ ettevõte on kaebajale üle läinud ning poolte

tahe oli suunatud ettevõtte üleminekule. Kaebaja ei ole esitanud selgitusi ega tõendeid, mis

selle järelduse ümber lükkaks. Vaidlustatud korralduses on maksuhaldur oma seisukohta

3-13-371

13(13)

piisavalt põhjendanud ning vastustajaga nõustumisele viitamisel ei ole halduskohus rikkunud

menetlusõiguse normi. Halduskohtu otsusest on kokkuvõttes arusaadav, mis põhjustel ei

nõustu kohus kaebaja vastuväidetega. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu halduskohtu põhjendustega

või peab neid ebapiisavaks, ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks.

26. Arvestades, et MTA tuvastas õigesti Kellert Kapital OÜ ettevõtte ülemineku kaebajale, oli

MTA-l alus teha MKS § 35, § 37, § 128 lg 1, § 129 lg-te 1 ja 3 alusel kaebajale korraldus

maksuvõla tasumiseks. Vaidlustatud korraldus ja halduskohtu otsus on õiguspärased ning

puudub alus nende tühistamiseks.

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. MTA ei ole ringkonnakohtule menetluskulude

kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks