3-15-2884/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-15-2884 Määruse kuupäev ja koht 1. detsember 2015, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi E.H. kaebus Politseija Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 45 000 eurot seoses seaduse rikkumiste ja kuritegudega Resolutsioon 1. Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord ja muud selgitused 2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. 3. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud

1. E.H. esitas 16.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti (edaspidi PPA) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 45 000 eurot seoses seaduse rikkumiste ja kuritegudega. Kaebaja põhjendab, et rikutud on menetlusnorme, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja karistusseadustiku sätteid ning Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikleid. Kaebaja põhjendab, et tema elu on tahtlikult kahel korral ohtu seatud. Lisaks ei ole algatatud kriminaalmenetlust väärkohtlemise uurimiseks ning kohtueelne menetlus ei olnud erapooletu. Kaebaja selgitab, et tõendid rikkumistest asuvad kriminaalasja nr 1-15-1758 toimikus. Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastuse saamiseks ning riigi õigusabi taotlus.

2. Tartu Halduskohus 20.11.2015 kohtumäärusega jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 5 päeva alates määruse jõustumisest. Kohus märkis, et mõistab, et kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalmenetluses tema suhtes toime pandud rikkumistega PPA poolt ning palus kohut teavitada, kui ei nõustu kohtu tõlgendusega. Kohus palus kaebajal kirjeldada, mis ajal ning millise tegevusega PPA talle kahju tekitas, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on talle PPA väidetava tegevusega kaasnenud.

3. Kaebaja kõrvaldas puudused 24.11.2015, märkides, et nõustub kohtu tõlgendusega. Kaebaja selgitab, et ta lavastati kuriteos süüdi. Kaebajat ähvardati, õigusmõistmist mõjutati, anti valeütlusi ning loodi tõendeid. Eeltoodu tekitas kaebajale hingelisi kannatusi, südamearütmia ja valu.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

2 HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5. Kaebaja on esitanud kohtule nõuded, mis puudutavad kriminaalasja kohtueelset menetlust. Kaebaja kinnitab, et soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalmenetluses tema suhtes toime pandud rikkumistega PPA poolt. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalmenetlusest tulenev vaidlus on iseenesest avalik-õiguslik, kuid kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (edaspidi SKHS). SKHS § 1 lg 1 kohaselt SKHS sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra.

6. SKHS § 23 lg 1 kohaselt enne SKHS jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse taotlus SKHS-is sätestatud alusel ja korras. Kuigi kaebaja suhtes alustati kohtueelne menetlus nr 15230100947 enne SKHS jõustumist 01.05.2015, siis on kaebaja suhtes süüdimõistev kohtuotsus jõustunud 11.06.2015. SKHS eelnõu (635 SE) seletuskirja kohaselt menetlusökonoomia ja isiku õiguste efektiivse kaitse eesmärgil on otstarbekas hõlmata selle menetlusega tekitatud kahju hüvitamise juhtumid käesoleva seadusega. Kuigi kahju põhjustanud toimingud võidi teostada enne SKHS jõustumist, on tegemist siiski ühe tervikliku menetlusega, mille raames isikule kahju põhjustati.

7. Kuna SKHS jõustus pärast maakohtus kohtuliku uurimise menetluse lõpetamist, puudub selge taotluse esitamise erikord ning rakendamisele kuulub SKHS § 21, mis reguleerib taotluse esitamist pärast maakohtu menetlust. SKHS § 21 lg 1 kohaselt kui isik jättis kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval põhjusel, võib ta selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lg-s 1 nimetatud taotluse võib esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates. SKHS § 21 lg 4 sätestab, et kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata, võib taotluse esitada prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. Taotlus tuleb esitada kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates. Taotluse lahendamisel järgitakse käesoleva seaduse 4. peatüki 2. jaos sätestatut.

8. Seega on esitatud hüvitamisnõude osas ettenähtud teistsugune menetluskord ning halduskohtul puudub pädevus kaebust lahendada. Eeltoodust tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.

9. Seonduvalt kaebuses esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maare Aloe kohtunik