Legislator Case Law & Legislation
1-15-9930/5 AI generated

1-15-9930/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-15-9930/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-15-9930/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

1-15-9930

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9930 (14231500733) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi T.R süüdistus KarS § 169 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav T.R

Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta

alates juunist 2014, elatisvahendid juhutöödest, elukoht: XXX

Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates

19.01.2015, tõkend tühistatud 03.08.2015

koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määrusega. Alates kriminaalmenetluse uuendamisest 01.10.2015 uut tõkendit kohaldatud ei ole.

Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi üks. Kaitsja

Kohtueelsel menetlusel advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON

1. T.R süüdi tunnistada KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta T.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o

tähtajaline vangistus 3 kuud T.R suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse

täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.R temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada T.R-ile määratud 1 aastase katseaja

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.12.2015.

4. T.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179

lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

2

• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;

• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot,

s.o kokku menetluskulu 681 (kuussada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,

EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea

pangas, märkides selgitusena: „T.R , 1-15-9930, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel T.R-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise

soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates

kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib

teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest

eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades

määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

Antud kriminaalasja raames T.R süüdistatakse selles, et tema olles vastavalt Tallinna Linnakohtu 11.03.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-6450/00 kohustatud

maksma alates 29.08.2000.a. igakuiselt elatist 1000.- krooni tütre XXX(sünd.XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni 10.10.2017.a.) või elatise suuruse

muutmiseni seadusega ettenähtud korras XXX´i kasuks, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades.

T.R on töövõimeline, kuid kuritahtlikult (alates 01.01.15 teadlikult),

põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei

ole maksnud pikema perioodi jooksul (alates 01.12.13 kuni veebruari 2015) elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Elatisraha võlgnevus 31.01.15 seisuga on 3511,47 eurot.

Seega kuritahtliku (teadva – redaktsioon alates 01.01.15) kõrvalehoidumisega oma

nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani T.R toime KarS § 169 sätestatud kuriteo.

Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Natalia Duškina, süüdistatava T.R ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe:

3

KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale

karistuseks vangistust. 3 (kolm) kuud KarS § 73 lg. 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui

T.R ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1-aastase katseaja jooksul

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava

selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1

ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 169; §-st 73; §-st 78 asub

kohus seisukohale, et T.R kuulub temale KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo

toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas

kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

T.R ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole, millest võiks järeldada sissetuleku puudumist. Samas on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus

eeldab tööle asumist. Süüdistatavat süüdistatakse lapse ülalpidamise kohustuse täitmata jätmises, mis on väldanud pikemat aega. Samas võib kriminaaltoimikust teha järeldusi, et süüdistataval on piisavalt vahendeid enda elu korraldamiseks ning süüdistatav ei ole ennast

ka töötuna arvele võtnud. Seega ei ole võimalik teha üheseid järeldusi isiku maksevõimetuse kohta. Sellele viitab ka asjaolu, et süüdistatav oli kohtueelses menetluses

nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega lepitusmenetluses ning võttis endale rahalisi

kohustusi, millised ta täitmata jättis. Seejuures ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud

kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse

lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda

menetluskulude vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud

süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval alalise töökoha puudumisest

ning süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda

menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o

kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse

tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/