1-15-9930/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-15-9930/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1
Full text
1
1-15-9930
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2015, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-9930 (14231500733) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi T.R süüdistus KarS § 169 järgi Kokkuleppemenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav T.R
Ik: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: ei tööta
alates juunist 2014, elatisvahendid juhutöödest, elukoht: XXX
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates
19.01.2015, tõkend tühistatud 03.08.2015
koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määrusega. Alates kriminaalmenetluse uuendamisest 01.10.2015 uut tõkendit kohaldatud ei ole.
Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata. Kehtivaid väärteokaristusi üks. Kaitsja
Kohtueelsel menetlusel advokaat Merike Allikmäe RESOLUTSIOON
1. T.R süüdi tunnistada KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja
mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.
2. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta T.R-ile mõistetud ja ärakandmata karistus, s.o
tähtajaline vangistus 3 kuud T.R suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse
täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et T.R temale määratud 1 (üks) aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu.
3. KarS § 78 p 1 kohaselt arvestada T.R-ile määratud 1 aastase katseaja
kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 01.12.2015.
4. T.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179
lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:
2
• teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot;
• määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel makstud tasu 96 (üheksakümmend kuus) eurot,
s.o kokku menetluskulu 681 (kuussada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb
kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele
EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis,
EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea
pangas, märkides selgitusena: „T.R , 1-15-9930, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos maksegraafiku ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil
kätteandmise võimatusel T.R-ile tema poolt avaldatud elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg
saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni
juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale
apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on
karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest
mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise
soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates
kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib
teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja
võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.
Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest
eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades
määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:
Antud kriminaalasja raames T.R süüdistatakse selles, et tema olles vastavalt Tallinna Linnakohtu 11.03.2002.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/3/33-6450/00 kohustatud
maksma alates 29.08.2000.a. igakuiselt elatist 1000.- krooni tütre XXX(sünd.XXX) ülapidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni (s.o kuni 10.10.2017.a.) või elatise suuruse
muutmiseni seadusega ettenähtud korras XXX´i kasuks, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades.
T.R on töövõimeline, kuid kuritahtlikult (alates 01.01.15 teadlikult),
põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata lapse ülalpidamise kohustuse, nimelt ei
ole maksnud pikema perioodi jooksul (alates 01.12.13 kuni veebruari 2015) elatist ettenähtud ajal ja ulatuses. Elatisraha võlgnevus 31.01.15 seisuga on 3511,47 eurot.
Seega kuritahtliku (teadva – redaktsioon alates 01.01.15) kõrvalehoidumisega oma
nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud elatusraha maksmisest pani T.R toime KarS § 169 sätestatud kuriteo.
Juhindudes KrMS § 245 sätetest on 25.11.2015 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Natalia Duškina, süüdistatava T.R ja tema kaitsja Merike Allikmäe vahel järgnev kokkulepe:
3
KarS § 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale
karistuseks vangistust. 3 (kolm) kuud KarS § 73 lg. 1, 3 korras jätta nimetatud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui
T.R ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1-aastase katseaja jooksul
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava
selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning
veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1 ja lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-test 1
ja 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313; KarS §-st 169; §-st 73; §-st 78 asub
kohus seisukohale, et T.R kuulub temale KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo
toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.
Menetluskulud
KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas
kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.
T.R ankeetandmete kohaselt ta tööga hõivatud ei ole, millest võiks järeldada sissetuleku puudumist. Samas on tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kellelt kohus
eeldab tööle asumist. Süüdistatavat süüdistatakse lapse ülalpidamise kohustuse täitmata jätmises, mis on väldanud pikemat aega. Samas võib kriminaaltoimikust teha järeldusi, et süüdistataval on piisavalt vahendeid enda elu korraldamiseks ning süüdistatav ei ole ennast
ka töötuna arvele võtnud. Seega ei ole võimalik teha üheseid järeldusi isiku maksevõimetuse kohta. Sellele viitab ka asjaolu, et süüdistatav oli kohtueelses menetluses
nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega lepitusmenetluses ning võttis endale rahalisi
kohustusi, millised ta täitmata jättis. Seejuures ei ole süüdistatav esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Samuti ei tuvastanud
kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse
lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda
menetluskulude vähendamist. Lisaks on inkrimineeritud süüteo toimepanemine olnud
süüdistatava vaba ja teadlik valik, seega tuleb menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.
Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval alalise töökoha puudumisest
ning süüdistatava taotlusest lähtuvalt, et on põhjendatud võimaldada süüdistataval tasuda
menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o
kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel. Kohus selgitab ka, et menetluskulude tähtaegse
tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/