1-15-9238/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. novembril 2015. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-9238 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Sekretär Heli Nurmoja Kriminaalasi

J.A süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi

KarS) § 424 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva Süüdistatav J. A isikukood: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus:

XXX; haridus: XXX; emakeel: XXX; töökoht või õppeasutus: XXX; kriminaalkorras varem karistatud seitsmel korral, viimati Tartu Maakohtu 19.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6897 KarS § 424 järgi KarS § 68 lg 1 ja § 74 alusel 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga, tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatvana kinni peetud 29.-31.08.2015. a Kaitsja

Vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar riigi õigusabi korras

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-st 250, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J. KarS § 424 järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks) aasta A vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada J. -le käesolevas kriminaalasjas mõistetud A

karistust temale Tartu Maakohtu 19.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6897 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata J. poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.08.2015. a, A s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning mõista temale lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta

5 (viis) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada J. -le mõistetud 1 (ühe) aasta 5 (viie) kuu ja A

25 (kahekümne viie) päeva pikkune vangistus 535 (viiesaja kolmekümne viie) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata J. -le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) A aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustada J. järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud A

käitumiskontrolli nõudeid:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o aadressil ;

XXXX

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 5, ja 8 alusel määrata, et J. on üldkasuliku töö tegemise ajal A kohustatud:

1. mitte tarvitama alkoholi;

2. pöörduma 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ja alluma psühhiaatri poolt vajalikuks peetavale ravile;

3. osalema liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis

.

Kui J.A läbib temale KarS § 75 lg 2 p 8 alusel pandud sotsiaalprogrammi, siis KarS § 69 lg 4 alusel loetakse 30 (kolmkümmend) tundi üldkasulikust tööst kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega. Sellisel juhul on J.A lõplikuks ärategemisele kuuluvaks üldkasulikuks tööks

505 (viissada viis) tundi.

Määrata J.

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla A

kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel välja mõista J. -lt riigituludesse üks kolmandik A menetluskuludest, s.o 302 (kolmsada kaks) eurot ja 20 (kakskümmend) senti. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J. on õigus temalt välja mõistetud A menetluskulud tasuda osade kaupa kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 1 (ühe) aasta jooksul.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis.

Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida 99915700086200, selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud kohtu määratud tähtaja jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kokkuleppe sisu J.A süüdistatakse selles, et tema, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 29.08.2015. a kella 17:37 paiku Tartus Turu ja Tehase tänavatel ning Kalevi tänaval maja nr 117 juures mootorsõidukit BMW 520I registreerimisnumbriga XXX, olles alkoholijoobes, kuna J.A poolt väljahingatavas õhus fikseeriti alkoholisisalduseks 1,01 mg/l.

J.A rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Sellega pani J. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki A juhtimise joobeseisundis.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb kohtult, et:

1. J.A tunnistatakse süüdi KarS § 424 järgi ja mõistetakse temale karistuseks 1 aasta vangistust;

2. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse J.A-le käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust temale Tartu Maakohtu 19.08.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6897 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõistetakse temale liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust;

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse J.A poolt eelvangistuses viibitud aeg 29.-31.08.2015.

a, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning mõistetakse temale lõplikuks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 25 päeva vangistust;

4. KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendatakse J.A-le mõistetav 1 aasta 5 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus 535 tunni üldkasuliku tööga;

5. KarS § 69 lg 3 alusel määratakse J.A-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat;

6. J.A kohustatakse üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

6.1. J.A peab järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta peab

6.1.1. elama kohtu määratud alalises elukohas;

6.1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

6.1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

6.1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

6.1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6.1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

6.2. J.A on kohustatud täitma KarS § 75 lg-st 2 tulenevaid kohustusi:

6.2.1. mitte tarvitada alkoholi (lg 2 p 2);

6.2.2. pöörduda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule ja alluda psühhiaatri poolt vajalikuks peetavale ravile (lg 2 p 5);

6.2.3. osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis (lg 2 p 8).

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ja et ta jääb selle juurde. Ka kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, asub seisukohale, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ning et kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb J.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt temaga sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks: KrMS § 175 lg 1 p-le 9 vastavalt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot,

KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu kokku 321,60 eurot.

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Samas sätestab KrMS § 180 lg 3 ls 1, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Sama lõike kolmandast lausest tuleneb, et kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 kolmanda lause kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Arvestades kriminaalmenetluse kulude kogusuurust (906,60 eurot), seda, et J.A majanduslik olukord on tema sissetulekute väiksuse tõttu halb, samuti seda, et tema ülalpidamisel on kolm alaealist last, kellest kahel on puudest tulenevalt erivajadused, mis nõuavad täiendavaid väljaminekuid, siis on alust asuda seisukohale, et menetluskulude täies ulatuses J.A-lt välja mõistmine on temale ebamõistlikult koormav ning võib ohustada tema resotsialiseerumisväljavaateid. Seetõttu jätab kohus need KrMS § 180 lg 3 alusel kahe kolmandiku ulatuses riigi kanda ning mõistab J.A-lt välja 302,20 eurot.

J.A-lt väljamõistetavate kriminaalmenetluse kulude suurust ning süüdistatava varanduslikku seisundit silmas pidades on veelgi ilmne, et menetluskulude ühe korraga tasumine käib temale majanduslikult üle jõu. Seega leiab kohus, et on põhjendatud võimaldada J.A tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Peet Teidearu Kohtunik