3-15-2846/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja

koht

30.11.2015, Tartu

Haldusasja number

3-15-2846

Haldusasi

Kalev Nilbe esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla

kohustamiseks

paigutama

kaebaja

tagasi

avavanglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Kalev Nilbe määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Kalev Nilbe

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebuse esitaja taotlus määruskaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Võtta määruskaebus ringkonnakohtu menetlusse.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1.

30.06.2015. a otsusega paigutas Tartu Vangla määruskaebuse esitaja avavangla

osakonda.

2.

03.11.2015. a käskkirjaga nr 6-3/295 lubas Tartu Vangla määruskaebuse esitajal

liikuda ilma järelevalveta väljaspool vangla territooriumit seoses töötamisega

vastavalt ettevõtte töökorraldusele AS Valumehaanika territooriumil.

3.

04.11.2015 koostas Tartu Vangla määruskaebuse esitaja suhtes ettekanded nr

5758 ja nr 5762, mille kohaselt keeldus määruskaebuse esitaja soodustuse korras

töötamast ASis Valumehaanika.

4.

10.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1387 alusel paigutas Tartu Vangla määruskaebuse

esitaja ümber Tartu Vangla avavanglast Tartu Vangla kinnisesse eluosakonda.

Käskkirjas märkis Tartu Vangla, et arvestades määruskaebuse esitaja poolt

soodustuse korras töötamast keeldumist, kasutab määruskaebuse esitaja avavangla

hüvesid väljaspool vanglat liikumise (kaupluse külastamine), kergema

järelevalverežiimi ning pikemaajalise eluosakonna avatud olemise näol, kuid suhtub

apaatselt vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisse, eelkõige töötamisse või

töö otsimisse väljaspool vanglat, mis on seatud ka kinnipeetava avavanglasse

paigutamise eesmärgiks. Majandusabitöödel on võimalik töötada ja seeläbi

tööharjumust säilitada ka kinnise vangla eluosakonnas. Vangla leidis, et kinnipeetava

edasine paiknemine avavanglas ei ole eesmärgipärane seoses paigutamise aluseks

olevate asjaolude ära langemisega.

5.

12.11.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Vanglale vaide, milles taotles

enda tagasipaigutamist Tartu Vangla avavanglasse.

6.

16.11.2015 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule esialgse

õiguskaitse korras taotluse kohustada Tartu Vanglat paigutama määruskaebuse

esitaja tagasi Tartu Vangla avavanglasse. Määruskaebuse esitaja taotles ka enda

vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

7. Tartu Halduskohus vabastas 18.11.2015. a määrusega määruskaebuse esitaja

riigilõivu tasumise kohustusest ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Halduskohus leidis, et kuna määruskaebuse esitaja oli 12.11.2015 esitanud vanglale

vaide kohustada teda viivitamatult paigutama tagasi avavanglasse, on esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlus kohtus lubatav. Halduskohtu hinnangul puudub

esialgse õiguskaitse kohaldamiseks alus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine

ei raskenda ega muuda võimatuks määruskaebuse esitaja õiguste kaitset tulevikus

tehtava võimaliku kohtuotsusega. Määruskaebuse esitaja ei ole selgitanud, millised

negatiivsed tagajärjed talle kaasnesid seoses tema tagasipaigutamisega vangla

kinnisesse eluosakonda. Ka enne avavanglasse paigutamist viibis ta vangla kinnises

eluosakonnas, mistõttu ei saa selline tagasipaigutamine tema õigusi täiendavalt

rikkuda. Juhul, kui määruskaebuse esitaja leiab, et Tartu Vangla on tema õigusi tema

tagasipaigutamisel kinnisesse eluosakonda rikkunud, on tal võimalus vangla

10.11.2015. a käskkirja nr 6-1/1387 kohtus vaidlustada. Kui kohus seejärel leiab, et

Tartu Vangla käskkiri on õigusvastane ja tühistab selle, paigutatakse määruskaebuse

esitaja uuesti ümber Tartu Vangla avavanglasse.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

8.

24.11.2015 saabus ringkonnakohtule

määruskaebus

Tartu Halduskohtu

18.11.2015. a määrusele, milles määruskaebuse esitaja palub halduskohtu määruse

tühistada osas, millega keelduti tema esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisest,

ning vabastada ta määruskaebuse esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust.

Määruskaebuse esitaja leiab, et tema paigutamine tagasi kinnisesse osakonda oli

õigusvastane, kuna ainuke tingimus avavanglasse saamiseks oli see, et ta ei pane

toime distsipliinirikkumisi. Nimetatud tingimust määruskaebuse esitaja rikkunud ei ole

ning muid tingimusi talle ei seatud. Teisi kinnipeetavaid ei ole vangla eraõiguslikus

ettevõttes töötamisest keeldumise tõttu kinnisesse osakonda tagasi paigutanud.

Seega kohtleb vangla määruskaebuse esitajat teistega võrreldes ebavõrdselt.

Määruskaebuse esitaja on ise leidnud endale töö, kuid vangla ei ole sellele

tähelepanu pööranud. Ettevõttes, kus tuleb tõsta raskusi, ei ole 80 % töövõimetusega

määruskaebuse esitajal töötamine aga võimalik.

Määruskaebuse esitaja selgitab, et avavanglas on režiim kordades kergem kui

kinnises osakonnas. Lisaks ei ole kinnises osakonnas viibides enam võimalust

töötada väljaspool vanglat. Määruskaebuse esitaja, otsides endale avavanglas

viibides ise töökoha, soovis end ette valmistada taasühiskonnastamiseks, kuid nüüd

Tartu Vangla takistab seda. Sellest tulenevalt on määruskaebuse esitaja olukord

tema paigutamisega kinnisesse osakonda muutunud kordades raskemaks, võrreldes

ajaga, kui ta viibis avavanglas. Tartu Halduskohtu varasemast kohtupraktikast saab

järeldada, et kui kinnipeetav oli varasemalt avavanglas, kuid on paigutatud

kinnisesse osakonda, on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse esitaja on taotlenud enda vabastamist määruskaebuse

esitamisel riigilõivu tasumisest. Vastavalt riigilõivu seaduse § 60 lg-le 6 tasutakse

halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, samuti kohtu määruse peale

määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi

saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1

kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei

suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab

neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 ei

anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti

menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest

on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate

ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud

eluasemele ja transpordile. Määruskaebuse esitaja vanglasisese isikukonto

väljavõttest nähtub, et HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi taotluse esitamisele

eelnenud nelja kuu (23.07.201522.11.2015) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt

arvestatud määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on

3,05 eurot, s.o (20,27-14,18)/4x2, mis ei ületa tasumisele kuuluvat riigilõivu summat.

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajale menetlusabi andmise

majanduslikud eeldused on seega täidetud ning määruskaebust ei saa lugeda ka

ilmselgelt perspektiivituks. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus kaebaja

HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu

18.11.2015. a määruse peale määruskaebuse esitamisel. Kuivõrd määruskaebus

vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele ning on esitatud tähtaegselt võtab

kohus määruskaebuse HKMS § 206 lg 1 alusel koosmõjus HKMS § 252 lg-ga 7

ringkonnakohtu menetlusse.

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohtu 18.11.2015. a määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud

põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas määruses täies ulatuses korrata

(HKMS § 203 lg 2, § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus

järgmist.

11. Vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või

omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse

kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega on üheks esialgse õiguskaitse

kohaldamise eelduseks esialgse õiguskaitse vajadus ehk sellise tagajärje saabumise

oht, mis raskendab või muudab võimatuks kaebaja õiguste kaitse tulevikus.

Määruskaebuses on määruskaebuse esitaja toonud välja küll argumendid selle

kohta, miks on tema hinnangul tema kinnisesse osakonda tagasi paigutamine

õigusvastane ning miks see tema olukorda kordades raskendab, kuid ei ole märkinud

asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et tema kinnisesse osakonda paigutamisega

muutuks tema õiguste kaitse võimatuks. Üksnes rangema režiimiga osakonnas

viibimine ning sellega kaasnevad täiendavad piirangud ei ole käsitletavad sellise

kahjuliku tagajärjena, mis käskkirja hilisema võimaliku tühistamise korral välistaksid

määruskaebuse esitaja õiguste kaitse. Kuna määruskaebuse esitajale kahjulike

tagajärgede oht ei ole tuvastatav, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka

varasemale kohtupraktikale tuginevad väited, et esialgset õiguskaitset tuleks

kohaldada põhjusel, et määruskaebuse esitaja olukorda muudeti avavanglast

kinnisesse osakonda paigutamisega raskemaks.

12. Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 18.11.2015. a määrus muutmata.

Einar Vene

Agu Timmi

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/